Võlgnikule on laekunud Rahandusministeeriumilt juulis, augustis ja oktoobris 2023 aastal pankrotivarasse kogumis 1 113,97 eurot. Kokku laekumisi pankrotivarasse 1 113,97 eurot. 1.2 Andmed
nimetatud väljamaksete kohta vastavalt
Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed puuduvad. 2/7 2.
lg 113 ) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning esitas kohtule ja enne võlausaldajate I üldkoosolekut nõudeavalduse(d) esitanud võlausaldajatele kalkulatsiooni halduritasu ja menetluskulude kohta ning ajaarvestust menetluses ei pidanud.
lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot. Nimetatud tasu suurus vastab
Seega on pankrotihaldur broneerinud 870,16 eurot halduri tasu väljamakseks ja selle ülekandekulu tasumiseks. Välja maksmata/kandmata kulude (sh prognoositav halduri tasu) suuruseks on seega 870,16 eurot. Jaotiste alusel võlausaldajatele teostatud väljamaksete ülekandekulud on tasutud pankrotivara arvelt. 1.3 Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa vastavalt
Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele: Jrk nr. 1 Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (RK 70000349) 2 Kohtutäitur Enno Kermik (IK 36310260016) 3 K. K. (IK XXX) 4 Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (RK 70001975) 5 Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479) 6 Placet Group OÜ (RK 11198910) Kokku väljamaksed 245,40 eurot Tunnustatud nõue Väljamaks EUR Jaotis (%) Järk 6 293,96 74,16 30,221 II 1 125,39 13,26 5,404 II 11 598,00 448,00 136,66 5,28 55,688 2,151 II II 1 098,91 12,95 5,276 II 262,43 3,09 1,260 II 1.4 Andmed pandiesemete müügist saadu kohta vastavalt
lg 2 p 4 Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole. 1.5 Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta vastavalt
lg 2 p 5 Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99806138310, konto saldo oli 10.03.2023.a. seisuga 327.758 Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele 3/7 osakut. Pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Seega puudub vajadus kajastada hetkeseisu osakute arvu/väärtuse osas. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole Seega lõpparuande koostamise ajaks ei ole müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara. 1.6 Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel vastavalt
lg 2 p 6 Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. 1.7 Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja raha ei saanud vastavalt
II järgu nõuded Jrk nr. 1 2 3 4 5 6 Võlausaldaja Tunnustatud nõue EUR Eesti Vabariik (Maksu- ja 6 293,96 Tolliameti kaudu) Kohtutäitur Enno Kermik 1 125,39 K. K. 11 598,00 Eesti Vabariik 448,00 (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) Aktiva Finance Group OÜ 1 098,91 Placet Group OÜ 262,43 Jaotis (%) 30,221 Väljamak Saamata s nõue EUR 74,16 6 219,80 5,404 55,688 2,151 13,26 136,66 5,28 1 112,13 11 461,34 442,72 5,276 1,260 12,95 3,09 1 085,96 259,34 1.8 Andmed menetluses esitatud hagide kohta vastavalt
Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. 1.9 Andmed kohtukulude, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalike kulutuste kohta vastavalt
Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud aruande punktis 2. 1.10 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse põhjus. Maksejõuetusavalduses on võlgnik on võlgnik esile toonud maksejõetuse põhjustena üle oma rahaliste võimaluste elamise ja tema kriminaalse tegevuse. Uurides maksejõuetusavalduses toodud ja täitemenetluses olevaid nõudeid, võib asuda seisukohale, et võlgnik on ise oma tegudega (eelkõige õiguskorra rikkumised) põhjustanud enda maksejõuetuse. Nähtuvalt kogutud andmetest ei ole võlgnik oma elukorralduses olnud seaduskuulekas. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnik on kinnipeetav, tal puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Võlgnikul on täitmata kohustusi juba 2013 aastast (täitemenetlused). 4/7 Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku maksejõuetusavalduses toodut, võlausaldajate nõudeavaldustes toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis suure tõenäosusega on maksejõuetuse tekke ajaks 2017 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga.
MS § 46 lg 1 sätestab muuhulgas, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. FiMS § 69 lg 2 sätestab, et kuni
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Haldur esitab kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud (
Kohus otsustab lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse (
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide (
Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Pankrotihaldur avaldas 04.12.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta. Vastuväiteid oli võimalus esitada 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud.
lg 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. 5.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Hillar Villersi tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast lõpparuande kinnitamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 5/7 6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb
lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 10.03.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur ei soovi jätkata usaldusisiku ülesannetes. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.03.2023, tuleb menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. RiMS § 47 lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 7. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või
4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 6/7 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel
punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
kohaselt arvutatakse pankrotihaldurile tasu lähtuvalt
§-s 651 toodud piirmääradest.
lg 3 kohaselt, haldurile tasu määramisel lähtub kohus halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu põhjendatust. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot. Lisandub panga teenustasud 1,78 eurot (halduri tasu, jaotiste väljamaksetelt). Tasu määr vastab
Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kohus määrab tasu suuruseks 871,78 eurot, mis maksta välja pankrotivarast haldurile. Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saadab määruse haldurile ja võlgnikule teadmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.