← Eesti

2-23-13005/24

Obsah (7)§ 187§ 444§ 459§ 468§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13005

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. D. K. ja J. K. esitasid 13. septembril 2023 hagi K. K. vastu elatise väljamõistmiseks alates 1. juulist 2023 ja seda kehtivas elatise miinimummääras. 2. Kostja kinnitas 9. novembri 2023. a kohtuistungil, et ta on nõus esitatud hagiavaldusega ja võtab hagi õigeks. MAAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus selgitab, et on elatisesumma arvutamisel kasutanud elatiskalkulaatorit (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

  1. Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda N. N. määratud arvelduskontole (arvelduskonto nr XX AS Swedbank)
  2. kuupäevaks. Selgituseks märkida „elatis lapsele“.
  3. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et alates
  4. juulist 2023 maksmata jäänud elatise tasub K. K. kolme osamaksega alates
  5. detsembrist
  6. Kohus selgitab, et

§ 459

alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 2 2-23-13005 7. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 9.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad menetluses osalenud ilma lepingulise esindajata, ka ei tulnud hagejatel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasuda. Seega ei saa hagejatel olla asjas tekkinud menetluskulusid. 10.

§ 178

lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.