Obsah (7)

§ 5§ 436§ 230§ 392§ 231§ 445§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-22-16730 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.11.2023 Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Tsiviilasi

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

6. Eelmenetluses selgitab kohus välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes (

§ 392lg 1 p 1).

Istungil hageja kinnitas, et ta soov on saada elatist vastavalt PKS §-le 101, mis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peaks olema sõnastatud järgmiselt (hageja nõu sisult jäi samaks): „Välja mõista kostjalt D Fi kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxxx) kuus 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust“. Kostja kinnitas, et tal iseenesest selle arvutuskäigu loogikale vastuväiteid pole (12.06.
2. a istungi protokoll 00:21:30 – 00:35:19). Kostja sisulisi vastuväiteid käsitleb kohus pärast nõude eelduste analüüsimist.
3. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada.
4. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja on väitnud, et kostja on ta isa. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Kostja kinnitas seda ka istungil (12.06.

1. a istungi protokoll 00:35:19 – 00:37:27).
2. Nõude teise eelduse osas on hageja välja toonud, et hageja oli hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 18 aasta vana. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus 2-22-16730 lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Kostja kinnitas seda ka istungil (12.06.

1. a istungi protokoll 00:37:36 – 00:38:25).
2. Kolmanda eelduse puhul on vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Puudub vaidlus, et kostja ei ole elatist rahas andnud vaidlusalusel perioodil (12.06.
3. a istungi protokoll 00:40:02 – 00:40:10). Kostja ei ole ka edaspidi kohtu poolt antud tähtaja jooksul välja toonud, et ta oleks elatist maksma hakanud.
4. Neljanda eelduse kohaselt lähtutakse kuni
5. a vanuse lapse puhul abivajaduse eeldusest ning ei ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
6. Eeltoodust tulenevalt on hageja käesoleval juhul toonud välja elatisnõude eelduseks olevad asjaolud ja istungil selgitas kohus välja, et nende asjaolude üle ei ole pooltel vaidlust.
7. Kostja on esitanud elatisenõudele sisuliselt kaks vastuväidet: 1) kostjal on veel üks alaealine laps, keda ta peab üleval pidama ning lisaks on ta abikaasal kaks alaealist last; 2) kostja õpib ja on töötu ega suuda seetõttu elatist tasuda.
8. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib üksnes mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
9. Esimese vastuväitega seonduvalt ei ole poolte vahel iseenesest vaidlust selle üle, et kostjal on veel üks alaealine laps, M F (isikukood xxxx). Hageja kinnitas seda ka istungil (12.06.
10. a istungi protokoll 00:41:02 – 00:42:28). Kohus selgitas istungil, et kohus võib vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma üksnes juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Kohus selgitas täiendavalt, et asjaolud ja tõendid, millest lähtudes saaks kohus järeldada, et hagi rahuldamisel jääks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks, peab kohtu ette tooma kostja.
11. Kostja põhjendas istungil seda seonduvalt enda teise vastuväitega ehk enda halva majandusliku seisuga, mh sellega, et on töötuna arvel ja õpib hetkel kraanajuhiks. Kostja selgitas, et töötas Väo karjääris ekskavaatorijuhina, kus oli koondamine ja sellest ajast on Töötukassa arvel. Kostja selgitas, et teenis enne 800 eurot netotöötasuna. Hageja esitas selles osas vastuväite, märkides et ta teenis kindlasti rohkem, lihtsalt arvele pani 800 eurot, kuna tal on palju maksekohustusi ja täitemenetlusi. Kostja selgitas, et ta töötas 8 tundi päevas ning lubas esitada töölepingu. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks töölepingut ei esitanud. 26.06.
12. a esitas kostja Eesti Töötukassa 26.06.
13. a tõendi enda töötuna arvel olemise kohta, millega on iseenesest tõendatud, et ta on töötuna arvel olnud alates 02.12.2022 ning saanud töötutoetust (dtl 79). Ka hageja ei vaielnud sellele asjaolule ka vastu (

§ 231lg 4), kuid seadis kahtluse alla kostja motiivid (12.06.2023.

a istungi protokoll 00:46:17 – 00:48:03). Selle üle poolte vahel vaidlus puudus, et kostjal puudub arvestatav muu vara, mille arvelt saaks elatist tasuda (12.06.

1. a istungi protokoll 00:52:04 – 00:54:23). 2-22-16730
2. Kohus selgitas kostjale kohtupraktikat seoses vastuväitega kostja majandusliku olukorra osas. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (RKTKo 3-2-117-16, p 11). Kohus selgitas istungil täiendavalt, et kostjal tuleb täpsustada enda majanduslikku olukorda, mh välja tuua, mis on need objektiivsed asjaolud, mis takistavad kostjal tööd leidmast ja raha teenimast, et enda alaealisi lapsi ülal pidada. Kostja pole eeltoodut täpsustanud ega toonud välja asjaolusid, mis takistavad kostjal tööd leidmast ja raha teenimast, et enda alaealisi lapsi ülal pidada. Kohus selgitas, et üksnes asjaolu, et kostja on koondatud ja töötuna arvel või õpib uut ametit, ei ole selleks piisav. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid koondamise kohta või uue ameti õppimise kohta. Vanemal on kohustus pidada enda alaealisi lapsi üleval, sh asudes tööle ka ametikohtadel, mis ei seondu tema erialase väljaõppega või varasema kogemusega.
3. Täiendavalt selgitas kohus, et kostja peaks samuti kohtu ette tooma asjaolud ja tõendid, millest kohus saaks järeldada, et kostja on tööd otsinud, kuid pole leidnud või et on olnud muud objektiivsed takistused sissetuleku teenimiseks. Iseenesest võib aru saada soovist õppida uut ametit, kuid see ei tähenda, et alaealiste laste olemasolul ei peaks kostja endale leidma selle kõrvalt sissetulekuid. Samas ei ole ka selgitatud vajadust õppida uut ametit selle asemel, et senise väljaõppega ametikohal jätkata. Sissetulekut on võimalik teenida ka töökohtadel, mis ei vaja erialast väljaõpet. Kui vanem on olukorras, kus tal on mitu alaealist last, ei saa vanemat vabastada ülalpidamiskohustusest üksnes põhjusel, et ta ei tee tööd ja õpib uut ametit.
4. Selliseid asjaolusid ega ka tõendeid, millest saaks kohus järeldada, et kostjal ei olnud objektiivselt võimalik leida ühtegi töökohta (st et kostja andis endast parima, et leida endale töökoht, kuid ei leidnud seda), mille arvelt enda alaealisi lapsi ülal pidada, ei ole kohtu ette toodud. Üksnes töötuna arvel olemine ja teise alaealise lapse olemasolu ei ole piisav asjaolu, et kohus saaks leida, et elatist tasuda ei tule. Kostjal lasub asjaolude ja tõendite kohtu ette toomise koormis seoses enda majandusliku seisundiga ja võimetusega elatist tasuda.
5. Seoses teise alaealise lapse ülalpidamisega selgitas kostja, et nad peavad üleval last kahekesi abikaasaga, kellel on veel kaks alaealist last. Kostja selgitas, et annab hetkel kogu sissetuleku (töötutoetus 300 eurot) enda teise alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja märkis, et ta ei tea abikaasa sissetulekutest midagi. Kostja märkis, et teise alaealise lapse vajadused on kindlasti 400 eurot või rohkem. 21.
6. Kohus selgitas ka menetluse käigus kostjale korduvalt ja märgib veel kordavalt, et üksnes fakt, et kostja abikaasal on veel kaks alaealist last (keda kostja väidete kohaselt ei ole ta lapsendanud ega kelle suhtes tal seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust pole), et ei mõjuta hageja seadusjärgset ülalpidamisnõuet. See mõjutab kostja abikaasa ülalpidamisvõimet, mis omakorda võib seega kaudselt mõjutada kostja teise alaealise lapsega seonduvaid asjaolusid seoses ülalpidamise võimekusega, kuid kostja ei ole jätkuvalt sellest osas konkreetsemaid väiteid välja toonud, mh mis on kostja abikaasa majanduslik seis ja võimekus. Istungil märkis kostja üksnes seda, et ta abikaasa käib tööl, kuid ei osanud kirjeldada tema majanduslikku seisu ega sissetulekuid täpsemalt (12.06.
7. a istungi protokoll 00:58:37 – 01:05:58). Kohus andis võimaluse selles osas täiendavaid asjaolusid ja tõendeid välja tuua tähtaja jooksul, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. 2-22-16730 21.
8. Kohus selgitas ka, et kostja peab tooma kohtu ette konkreetsed asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saaks tuvastada, kas teine alaealine laps jääks varaliselt vähem kindlustatuks, kui kohus mõistaks välja hagejale elatise miinimummääras, sh täpsustama ka, mis on abikaasa varalised võimalused nende ühist alaealist last üleval pidada ja mis on alaealise Mi igakuised vajadused. Kostja istungil üksnes pakkus, et vajadused võivad olla umbes 400 eurot, aga märkis, et ta seda kindlalt ei tea (12.06.
9. a istungi protokoll 01:05:58 – 01:08:29). Kohus selgitas, et neid asjaolusid tuleb täpsustada, kuid kostja seda ei teinud. Isegi kui eeldada, et need on PKS § 101 järgses määras, siis ei saa kohus selle pinnalt teha muid järeldusi teadmata kostja ja tema abikaasa majanduslikke võimalusi.
10. Kohus viitas Riigikohtu lahendi 3-2-1-17-16 punktidele 12-14: „Järeldus selle kohta, kas teine laps osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse.“ Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla PKS § 101 lg s 1 sätestatud alammäära. Kohus palus, et kostja esitaks enda pangakontode väljavõtted alates hagi esitamisest kuni tänaseni kohtu määratud tähtajal. Kostja pangakonto väljavõtteid ei esitanud. Eeltoodud asjaolude tõendamise riski kannab kostja, mistõttu ei saa kohus seega tuvastada, et kostja majanduslik seisund on selline, mis ei võimalda hagejale seaduses ettenähtud määras elatist tasuda.
11. Kohus selgitas kostjale korduvalt vajadust tuua enda positsiooniga seonduvad asjaolud ja tõendid kohtu ette (nii 12.06.
12. a istungil kui ka 03.10.
13. a täiendavas selgituskirjas), kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja on üksnes korranud enda selgitust, et tal ja tema abikaasal on kokku neli last (dtl 112). Kohus on nimetatud asjaolusid asja lahendamisel arvestanud ja selgitanud, et eeltoodud faktidest üksnes ei piisa, et hagi rahuldamata jätta või väiksemas ulatuses rahuldada.
14. Eeltoodust tulenevalt, kuna kostja, vaatamata kohtu poolt korduvalt antud tähtaegadele ja selgitustele, ei esitanud täpsustavaid asjaolusid ega tõendeid, leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu elatise nõudes tuleb tervikuna rahuldada.
15. Kohus selgitab elatisesumma kujunemist. Kohus lähtub elatise kindlaksmääramisel PKS §-st 101, mille lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. 21.
16. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
17. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Alates 01.04.
18. a oli baassumma 209,20 eurot ja alates 01.04.
19. a 249,78 eurot. 21.
20. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
21. aprillil. Alates 01.04.
22. a oli see 46,44 eurot (1548 eurot × 3%) ja alates 01.04.
23. a 50,55 eurot (1685 × 3%). 2-22-16730 21.
24. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hageja saab enda vajadused rahuldatud lapsetoetuse ulatuses, mis tähendab, et eelmistes punktides märgitud summadest tuleb maha arvata poolt lapsetoetusest.
25. a oli lapsetoetus 60 eurot ja
26. a on see 80 eurot (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3), milles pool on vastavalt 30 eurot ja 40 eurot. 21.
27. Pooltel polnud vaidlust selle üle, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt alla 7 ööpäeva kuus (12.06.
28. a istungi protokoll 00:40:23 – 00:40:55), mistõttu ei kohaldu PKS § 101 lg
29. Täiendavalt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et kohalduks PKS § 101 lg
30. 21.
31. Kohus arvutab välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise (s.o perioodi eest alates hagiavalduse esitamisest, 07.11.2022 kuni 14.11.2023). Perioodil 01.04.2022 – 31.12.2022 oli igakuise elatise suurus PKS § 101 kohaselt seega 225,64 eurot (209,20 eurot + 46,44 eurot - 30 eurot), perioodil 01.01.2023 – 31.03.2023 215,64 (209,20 eurot + 46,44 eurot - 40 eurot) eurot ning alates 01.04.2023 260,33 eurot (249,78 eurot + 50,55 eurot – 40 eurot). Eeltoodust tulenevalt kuulub perioodi eest 07.11.2022 (hagiavalduse esitamine) – 30.11.2022 tasumisele 180,51 eurot (225,64 eurot ÷ 30 päeva × 24 päeva), perioodi 01.12.2022 – 31.12.2022 eest tasumisele 225,64 eurot, perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest tasumisele 646,92 eurot (arvutuskäik 215,64 eurot × 3 kuud), perioodi 01.04.2023 – 31.10.2023 eest tasumisele 1822,31 eurot (arvutuskäik 260,33 × 7 kuud) ja perioodi 01.11.2023 – 14.11.2023 (otsuse tegemisele eelnev päev) eest tasumisele 121,49 eurot (arvutuskäik 260,33 eurot ÷ 30 päeva × 14 päeva), kokku seega tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest (s.o 07.11.2022) kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni kuulub tasumisele 2996,87 eurot. 21.
32. Edasiulatuvalt alates 15.11.2023 (otsuse tegemisest) kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) kuulub tasumisele igakuine elatis 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
33. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
34. Kostja poolt esitatud ID-kaardi pildid (dtl 46 jj), abielutõend (dtl 55) ega kostja abikaasa laste osas rahvastikuregistri väljavõte (dtl 51) ei vaja kohtupoolset hindamist, sest need asjaolud ei olnud iseenesest vaidlusalused ega ka asja lahendamiseks olulised.
35. Kohus leiab, et selguse huvides on põhjendatud otsuse täitmise korrana määrata hageja poolt taotletud kord (

§ 445lg 1, PKS § 100 lg 4).

Samuti on tavapraktika märkida ära ka arvelduskonto andmed ja selgituse andmed, kui poolte vahel ei ole varasem elatiskohustuse täitmise toiminud, et välistada vaidlusi täitmise osas. 27.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda. 2-22-16730 Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud; 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik