lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse ja aja kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Esmalt peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et edastas võlgnikule teabenõude, millele võlgniku esindaja edastas sõiduautode asukohta ja seisukorda kirjeldava selgituse. Võlgniku registrile esitatud 2020.a. majandusaasta aruande kohaselt on tal olnud 2020.a lõpu seisuga varasid kokku 34 859 eurot, kohustusi on kokku 46 169 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum on 137 eurot ja aruandeaasta kahjumiks on -14 197 eurot, kokku moodustab omakapital -11 310 eurot (negatiivne). 2020 aasta müügitulu oli 92 498 eurot ja käibe kasv 5,5%. Võlgniku registrile esitatud 2021.a. majandusaasta aruande kohaselt on tal olnud
lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Tuginedes võlgniku vastusele võib asuda seisukohale, et võlgnikul vara menetluse läbiviimiseks puudub ning menetluse raugemise korral võimaldada ajutisel halduril likvideerija ülesannetes võlgniku nimel olevad kolm sõidukit võõrandada ja sõidukite müügihinnast katta ajutise halduri tasu. Ajutise pankrotihalduri tasu Töömaht pankrotiasja ettevalmistamisel tavapäraste ajutise menetluse toimingute tegemisel moodustas käesolevas menetluses 11,5 tundi, (sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ettekande kirjutamine ja vara müügiga tegelemine, jne.), arvestuses sisalduvad bürookulud. Ajutine haldur palub tasu mõista välja tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellest tulenevalt on tasu suuruseks 11,5x130 = 1495 eurot, summale lisandub käibemaks 299 eurot, kõik kokku 1794 eurot. Taotletud tasu arvestab
§-is 23 lg 3 nimetatud piiranguid ja §is 65 lg 1¹ sätestatut. Ajutine pankrotihaldur palub mõista välja tema tasu koos käibemaksuga summas 1794 eurot pankrotivara arvelt ja kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole xxxx.
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 5 2-23-49
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 10. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses 6 2-23-49 maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolud, et Multiuse OÜ ei teeninud kasumit, ega saanud ka piisavat tulu, et katta oma kohustusi, mistõttu tekkis maksuameti ees pikema aja vältel maksuvõlg, mis järjest kasvas, ka kliendid ei nõustunud teenuste hindade tõstmisega, kuigi tarnijad tõstsid hindu mitmeid kordi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võlgnik suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku seisukohtadega võlgnik maksejõuetuse osas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud kindlalt tuvastada. Lõplikku seisukohta ei ole ajutisel halduril võimalik piiratud ajamahtu arvestades kujundada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine. Võlgnik on äriühing, mille tegutsemise eesmärgiks on kasumi saamine. Majandustegevuse planeerimiseks tuleb koostada äriplaan, milles nähakse ette kasumi saamise võimalused. Olukorras, kus äriühingul ei õnnestu kasumlikku majandustegevust läbi viia ja selle tagajärjel ületavad kohustused võlgniku vara, tuleb võtta tarvitusele ÄS § 176 sätestatud abinõud makseraskuste ületamiseks. Võlgnik ei ole võtnud tarvitusele seaduses ettenähtud abinõusid makseraskuste ületamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Võlgniku 2021.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2021 seisuga vara kokku 37 554 eurot ja kohustusi kokku 63 938 eurot, võlgniku omakapital oli -26 384 eurot. Võlgniku kasumiaruande kohaselt oli perioodil 01.01.2022 kuni 31.10.2022 oli müügitulu 64 928 eurot; 7 2-23-49 kaubad, toore, materjal ja teenused -31 300 eurot; tegevuskulud -12 893 eurot; tööjõukulu 37 635 eurot ja kokku ärikahjum -18 198 eurot; aruandeaasta kahjum -18 398 eurot. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 3 p 3 kohaselt on omakapital jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist. Arvestades asjaolu, et võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2021 negatiivne, järeldub sellest, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara juba 2021. a, millest tulenevalt oleks võlgnik pidanud tulenevalt ÄS § 180 lg 51 esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2022. a alguses, kuid võlgnik on esitanud pankrotiavalduse alles 02.01.2023 ja olukorras, kus võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei esitanud ÄS § 180 lg 51 tuleneva tähtaja jooksul pankrotiavaldust, lõi olukorra, kus võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja sellest tulenevalt on võlausaldaja juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmisega viivitamisega kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve. 11. Vara tagasivõitmise võimalused
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes vara tagasivõitmise võimalusi välja toonud. 12. Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 14.03.2023 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Multiuse OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2500 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 27.03.2023 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Multiuse OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 17.04.2023 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada Multiuse OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Multiuse OÜ vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis puuduvad sellest tulenevalt ka vahendid võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei 8 2-23-49 ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb Multiuse OÜ pankrotimenetlus lõpetada
Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. 07.02.2023 määrusega võttis Harju Maakohus Multiuse OÜ pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Käesoleva kohtumäärusega on kohus raugetanud Multiuse pankrotimenetluse. Ajutine pankrotihaldur esitas koos aruandega taotlusega tasu määramiseks. Esitatud aruandes on ajutine haldur palunud määrata ajutise halduri tasuks 11,5 töötunni eest kokku 1495 eurot, millele lisandub käibemaks 299 eurot, kokku 1794 eurot ja määrata tasu väljamaksmisele mille palub välja maksta OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole nr xxxx. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 11,5 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ettekande kirjutamine ja vara müügiga tegelemine, jne, arvestuses sisalduvad bürookulud. 9 2-23-49 Ajutine haldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 130 eurot = 1 tund.
lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele ega ole vastuolus
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maire Armi ajutise pankrotihalduri tasu summas 1495 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele OÜ-le Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole nr xxxx. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele OÜ-le Advokaadibüroo Maria Mägi ja lisada tasule käibemaks 299 eurot.
lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Advokaadibüroo Maria Mägi käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista OÜ-le Advokaadibüroo Maria Mägi, mis on käibemaksukohustuslane, siis on
Ajutine pankrotihaldur on palunud mõista tasu välja maksta võlgniku vara arvelt. Harju Maakohtu käesolev kohtumäärusega on kohus lõpetanud võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades asjaolu, et võlgnikule kuulub vara, tuleb rahuldada ajutise pankrotihalduri taotlus ja mõista ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult summas 1495 eurot, millele lisandub käibemaks 299 eurot, kõik kokku 1794 eurot ja kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole xxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.