Obsah (9)

§ 436§ 230§ 442§ 123§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 05. detsember 2023.a, Tallinnas Tsiviilasi R. R. hagi G. B.i vastu sundt

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 10.06.2022.a kohtumääruses (dtl 35-38). 2

1. Pooled vaidlevad käesoleval juhtumil selle üle, kas täitemenetlus nr 008/2019/51 on lubatav. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt 5850 euro tasumist nõude osalise rahuldamise tõttu, nõude jääk on summas 742 eurot. Kostja on arvamusel, et hagi on põhjendatud osaliselt ning nõude jääk on summas 3677,65 eurot.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 29.05.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, punkt 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
3. Kohtule esitatud 14.01.2019.a. täitmisteate täiteasjas nr 008/2019/51 kohaselt on kostja 11.01.2019.a. esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes summas 6592 eurot (dtl 31-32). Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 21.03.2013.a. määrus nr 2-12-39644 ning nõude sisuks on võlg ja menetluskulu (dtl 16-17).
4. Eelpool viidatud täitedokumendi kohaselt on hagejat kohustatud kostjale tasuma põhivõlgnevuse summas 3650 eurot, viivise 2750 eurot ja menetluskulu summas 192 eurot (dtl 26-27).
5. Hageja väidetel on ta antud nõude rahuldamiseks tasunud kostjale perioodil 22.07.2013.a kuni 24.08.2018.a kokku summas 5850 eurot ning selle tõendamiseks on esitanud maksekorraldused.
6. Kohtule esitatust nähtub, et hageja on teostanud 2013.a kostjale makseid kokku summas 550 eurot (dtl 13), 2014.a summas 1200 eurot (dtl 15), 2015.a summas 1200 eurot (dtl 10), 2016.a summas 1000 eurot (dtl 5) ning 2017.a summas 1100 eurot (dtl 7). Hageja väidetel on ta tasunud kostjale ka 2018.a summas 800 eurot. Kuivõrd kostja ei vaidle, et hageja on tasunud talle kokku summas 5850 eurot, siis loeb kohus selle asjaolu asja kohtulikul arutamisel tõendatuks (dtl 41).
7. Pooled vaidlevad antud juhul selle üle, milliste kohtustuste täitmiseks on hageja makseid teostanud, kuivõrd kõikide kannete selgituseks on hageja märkinud „ülekanne“.
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 järgi kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus.
9. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et ta on tasunud kostjale enne täitemenetluse alustamist 14.01.2019.a kokku summas 5850 eurot ning seda tuleb lugeda täiteasja nr 008/2019/51 raames tasutuks, kuivõrd hageja eesmärk on olnud tasuda esmalt suurem ja varasem nõue. Nimetatud täiteasja raames täidetakse Pärnu Maakohtu 21.03.2013.a kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-12-39644 (dtl 16, 26-27).
10. Kostja on asunud seisukohale, et hageja tehtud maksed katsid eelkõige varasemast lepingust tulenevaid nõudeid s.o. lepingust 13.01.2011.a kuni 29.08.2012.a, maksekäsk tsiviilasjas nr 2-12-39645 (dtl 44-45). Samas ei ole kostja antud väiteid millegagi tõendanud. Ka viidatud määrusest ei nähtu, millal on kostja väidetav nõue sissenõutavaks muutunud, asjaolusid määruses tuvastatud ei ole. Kostja laenulepinguid kohtule esitanud pole.
11. Vastupidiselt kostja poolt väidetule, nähtub kohtule esitatust, et kostja sõnade kohaselt ei 3 oma need maksed s.o summas 5850 eurot mingit seost täitmisele esitatud nõuetega (dtl 11). Seega ei ole kostja antud juhtumil määranud, milliste kohustuste täitmiseks ta makseid on arvestanud.
12. Kuna tõendatud on, et kostjal on hageja vastu nõuded täiteasjas nr 008/2019/51 ja täiteasjas nr 008/2019/52, siis asub kohus seisukohale, et hageja poolt tasutud makseid kogusummas 5850 eurot tuleb lugeda täiteasjas nr 008/2019/51 täitmisel oleva kohustuse katteks täidetuks, kuivõrd Pärnu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-12-39644 muutus viivitamatult täidetavaks 21.03.2013.a (dtl 26-27), mis on varasem kui täiteasjas nr 008/2019/52 täitmisel olev täitedokument 23.03.2013.a (dtl 44-45).
13. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hagi ja tunnistab osaliselt lubamatuks s.o 5850 euro ulatuses Pärnu Maakohtu 21.03.2019.a tsiviilasjas nr 2-12-39644 tehtud kohtumääruse sundtäitmise kohtutäitur Mati Kadak juures täiteasjas nr 008/2019/51 nõude osalise rahuldamise tõttu. Antud täiteasjas on sundtäitmine lubatav summas 742 eurot.
14. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 123ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 21.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulud summas 1490 eurot.
2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on hagiavalduse ja seisukoha koostamisel olnud 140 eurot ning 28.09.2023.a istungiks ettevalmistamisel ja osalemisel 150 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: nõudpidamine kliendiga, päringud täiturile, dokumentide analüüs (1,5 tundi), hagiavalduse koostamine ja esitamine (3 tundi), kostja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga (1,5 tundi), seisukoha koostamine (2,5 tundi), 28.09.2023.a kohtuistungiks ettevalmistamine (1 tund), istungil esindamine (1 tund). Kokku 10,5 tundi.
3. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 420 eurot. 25.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
4. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot ja 150 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määradele vastu ei ole vaielnud.
5. Kohus leiab, et kuigi kostja antud tunnitasu määradele vastu ei vaidle, ei vasta hageja esindaja (juristi) tasumäärad kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning selliseid tasumäärasid ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Tln Ringkonnakohtu 4 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, p 10). Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoludega, et hageja esindajaks oli jurist, tegemist ei olnud mahuka ja keeruka vaidlusega ning arvestades ka üldist hinnatõusu, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära summas 120 eurot.
6. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 10,5 tundi ei ole sellises vaidluse keerukust arvestades samuti põhjendatud.
7. Hagejal on kostja hagiavalduse koostamiseks kulunud väidetavalt kokku 3 tundi. Kuivõrd hagiavalduse sisulist osa oli 1 lehekülg ning hageja on eelnevalt juba ka analüüsinud hagi aluseks olevaid materjale 1,5 tundi, siis on hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg 3 tundi ülemäärane. Kohus loeb põhjendatuks 1,5 tundi. Kohus leiab, et ka kostja vastusele seisukoha koostamisele ei saanud kuluda 2,5 tundi, kuna seisukoht on sisult 2 lehekülge ning kostja vastusega tutvumiseks kulus hageja esindajal juba eelnevalt 1,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatuks ajakuluks tuleb lugeda 2 tundi. Samuti on ülemäärane 26.09.2023.a istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 1 tund, kuna tegemist ei ole mahuka ega keerulise vaidlusega. Kohus leiab, et põhjendatuks ajakuluks tuleb lugeda 0,30 minutit. Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 8 tundi ehk 960 eurot (8 x 120 eurot).
8. Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1380 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja esindajakulud
10. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5