leKriminaalasi 1-09-3047 nr. KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2010.a. Tallinn Kohtunik Anne Ennok Sekretär Merike Kunnus Prokurör Lea Pähkel Kaitsjad Rein Kiviloo Tõlk Silvi Hindrikson Süüdistatav A.K, isikukood xxxxxxxxxxx, kriminaalkorras karistatud 17.10.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 1, § 121 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi katseajaga 2 a, elukoht xxxx, süüdistus KarS § 118 p. 1,3 järgi. Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.K KarS § 118 p 1,3 järgi ja karistada vangistusega 8 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistustuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda 29.09.2009.a. otsusega mõistetud karistus 3 aastat ja 4 kuud kaetuks käesoleva otsusega mõistetud vangistusega, see on 5 aasta ja 4 kuuga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 15.09.2008.a. Kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS A.K´i süüdistatakse selles, et tema 15.09.2008.a. kella 06.00 kuni kella 07.30 vahel tahtlikult manustas oma 5 kuusele pojale X.Y`ile (ik: xxxxxxxxxxx) suu kaudu narkootilist ainet – 3metüülfentanüüli, mille tagajärjel tekkis lapsel fentanüüli mürgitus. Laps oli hospitaliseeritud Lastehaiglasse üliraskes seisundis, üksikute hingetõmmetega ning oli üle viidud kopsude mehhaanilise ventilatsioonile – seega X.Yi organismist 15.09.2008.a. leitud fentanüül põhjustas ohu elule. Samuti põhjustati X.Yile raske psüühikahäire – ta oli üliraskes seisundis, teadvuseta. Seega pani A.K toime KarS § 118 p 1, 3 ettenähtud kuriteo s.o. raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati oht elule ja raske psüühikahäire. KOHTU SEISUKOHT A.Kile on esitatud süüdistus selles, et tema tekitas raske tervisekahjustuse X.Yile, millega põhjustati oht elule, samuti raske psüühikahäire. A.K end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista . Ta andis ütlusi selle kohta, et (II kd, t.l. 281290) ta on heroiini tarvitanud 10 aastat. Ta ei oska seletada, miks näitab proov fentanüüli tarvitamise tunnuseid, kui nädal varem oli proovid negatiivsed. Enda sõnul selle aja jooksul narkootikume ei tarvitanud. Ta seletas, et 14.09.2008.a. kutsus lapsele kiirabi, kuna lapsel oli palavik. Kiirabi käis kohal ja ütles, et lapsel on toidujäänuste ja tati tõttu raske hingata. Last aitas tal kasvatada S.P, kelle juures laps tihti päeval oli, öösiti magas laps temaga. Enda sõnul andis 15.09.2008.a. õhtul lapsele süüa. Ta ei oska öelda, kas narkootikum võis sattuda turvahälli, C hoiab oma riideid, mille taskus kannab narkootikume, hälli lähedal. Toas on näinud vedelevaid süstlaid ja kokkukortsutatud fooliumvoldikuid. Ta ärkas sel päeval kell 05.
- Enda sõnul toidab last alati puhta lusikaga, need võtab ta köögist. Ta lisas, et tarvitas kunagi heroiini lusikalt, see lusikas oli toas kapi peal. Arvab, et C võis ka köögis narkootikume tarvitada, näinud seda ei ole. Sel hommikul andis ta lapsele süüa kella kuue paiku, laps oli heas tujus ning jäi hälli edasi magama. S pakkus talle hommikul, et läheb lapsega jalutama, misjärel pani ta lapse riidesse. Ta pani lapse vankrisse ja nad läksid õue. Ise läks ta end sättima, et minna apteeki. Apteegist soovis osta lapsele toitu. Kui kodust lahkus, laps juba magas, võõraid vankri ümber ei näinud. Kuna apteegis midagi ei olnud, läks kõrvalasuvasse kaltsukasse, ostis sealt kampsuni ja püksid. Seejärel läks kasiinosse. Talle helistas C ja ütles, et lapsel kahtlustatakse kopsupõletikku, mispeale läks ta koju. Ta nägi kiirabiautot, last lähedalt ei näinud. S rääkis talle, et laps oli maganud, kuid ühel hetkel, kui S last tõstis, ta ei hinganud. Ta ei usu, et S kaudu oleks võinud narkootikum lapse organismi sattuda. Hommikul ta narkootikumidega kokku ei puutunud, C magas. Ta arvab, et C läks lapsega haiglasse, kuna ta ise ei jõudnud kiirabiauto peale. Täiendaval ülekuulamisel selgitas ta, et ärkas tavapärasest varem, kella 5 ajal, kuna tal oli halb olla, tal oli nn 2 lomka. Ta oli tarvitanud narkootikume 14.09.2008.a. Last toitis selle toiduga, mis oli köögis purkides. Tema sõnul toitis ta last 15.09.2008.a. kella 6 paiku, ta segas toidu ise valmis ning laps sõi toitu oma pudelist. Tema sõnul lapse toidunõud narkootikumidega kokku ei puutunud. Lapse pani ta riidesse S palvel, laps oli sel ajal rahulik. C.P magas samal ajal. Laps magas sel korral nendega voodis, see oli tavapärane. Sel hommikul ta narkootikume tarvitanud polnud, tema teada narkootikume kodus ei olnud sel hetkel. Narkootikume tarvitas ta nii, et pani aine suure lusika peale, mis toas oli, lisas vett ja keetis ning tõmbas süstlasse, lapse nähes ta end ei süstinud. Tihti tegi talle doose ka C.P. Enda sõnul on ta narkouimas tavaline, seal korteris pole teadvuseta olnud. Seda, miks lapsel oli mürgistus fentanüülist ehk samast ainest, mida ta ise tarvitab, ta öelda ei oska. Ta on lisanud, et soovis sealt korterist kolida, kuna seal vedelesid fooliumvoldikud, mis oleks ohustanud last, kui ta roomama oleks hakanud. Ta on välistanud, et laps oleks 15.09.2008.a. saanud ise voldikutega kokku puutuda. Lapsega ta haiglasse kaasa ei sõitnud, kuna sinna läks C, ta ise pidi asju pakkima. Arvab, et Nõmme teel ta sel päeval ei käinud ja kellelegi ei helistanud. Sel päeval käis apteegis, poes ja kasiinos, narkootikume ei tarvitanud. Tema sõnul püsivad narkootikumid organismis 3 päeva. Ta kinnitab, et tema kotist leitud süstlad olid tema enda omad, üks fooliumvoldik narkootikumiga võis ka talle kuuluda. Seda, et neil kodus narkootikume oli, ta ei teadnud. Kohtuarstliku komisjoniekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse kohaselt esines X.Yil 15.09.2008.a. mürgistus fentanüülist. Tema organismist leitud fentanüül põhjustas ohu elule, sest meditsiinilise abi mitteosutamise korral võinuks fentanüül põhjustada ka tema surma (I kd t.l. 18). Samas ekspertiisiaktis esitati arvamus ka fentanüülide imendumise ja toime aja kohta. Võttes arvesse fentanüüli toime alguse aega peale manustamist, aktiivse toime kestuse aega ning lapsel fentanüülist põhjustatud mürgistuse tekkimist, on tõendatud, et lapsele manustati narkootilist ainet 15.09.2008.a. hommikul. Lisaks X.Yi elu ohustamisele põhjustati temale ka raske psüühikahäire, millise esinemist kinnitab ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamus (I kd t.l. 23) Lapsel süstla jälgi ei olnud, nina kaudu nii mürgist ainet manustades oleks tagajärjeks olnud letaalne lõpp. Järelikult anti lapsele suu kaudu segu narkootilistest ainetest (tuvastatud on, et A.K kasutab ise sama segu) narkoainete manustamine lapsele ei saa juhtuda kogemata, kui me räägime viiekuusest lapsest, kes seda iseseisvalt kätte ei saa. See eeldab tegu täiskasvanu poolt. Lapse organismist leiti lisaks 3-metüülfentanüülile ka difenhüdramiini ehk dimedrooli. Tunnistaja Ü.U ütlustest tulenevalt difenhüdramiin ja 3-metüülfentanüül tugevdavad teineteise toimet. C.P on oma ütlustes selgitanud, et tarvitab 3-metüülfentanüüli koos dimedrooliga, selleks tuleb neid omavahel segada. Seetõttu sai narkootilise aine ja difenhüdramiini segu X.Yi organismi sattuda vaid talle selle segu manustamise teel kellegi poolt. C.P (A.K elukaaslane)i, S.P (C.P ema) ja A.K on andnud ütlusi, mille kohaselt olid 15.09.2008.a. hommikul lapsega koos ühes toas C.P ja A.K, sealjuures C.P magas, kuid A.K oli tavapärasest erinevalt varakult üleval ja tegeles ka lapsega. Laps seejuures S.P ütluste kohaselt ei nutnud, kuigi see oli muidu tema riietamise juures tavapärane. S.P poolt lapsele narkootiliste ainete manustamise võimalust tuleb pidada äärmiselt ebatõenäoliseks, kuivõrd nii tunnistajate, kui ka süüdistatava ütluste kohaselt hoolitses ta lapse eest ning poleks talle halba soovinud. Samuti ei tarvitanud S.P ise narkootikume, tal puudub seega kogemus ka narkootilise aine segu valmistamiseks. Tuleb tähele panna, et A.Ki kinnipidamisel 15.09.2008.a. leiti tema käekotist mitu süstalt, millised ta enda omaks tunnistas. Nimetatud süstaldes leidus ekspertiisiaktist nähtuvalt nii 3-metüülfentanüüli ja difenhüdramiini jälgi (I kd t.l. 34). Kuna A.K oli süstinud endale samasuguse koostisega narkootilist segu, milline tuvastati X.Yi organismist ja tema oli koos lapsega 15.09.2008.a. hommikul oma toas ja ärkvel , tuleb asuda seisukohale, et lapsele sai narkootikumi manustada vaid A.K. 3 Kohus ei nõustu kaitsja pakutud versiooniga sellest, et kui fentanüüli toimeaeg on 1-2 tundi ja laps toimetati haiglasse kell 11.08, pidi laps narkootikumiga kokku puutuma tunduvalt hiljem, ehk siis, kui A.K lahkus kodust. Selle versiooni vastu räägib esiteks asjaolu, et S.P sõnul ei puutunud lapsega õues keegi kokku, samuti on nii S.P, kui A.K andnud ütlusi selle kohta, et lapse viis hommikul vankriga õue A.K. Ka nähtub S.P ütlustest, et ta ärkas kella 07.30 paiku, riietus, palus A.Kil laps riidesse panna, alles seejärel väljus ta õue. Kui S.P nägi vankris last, kelle silmad olid imelikud ja huuled sinised, oli narkootiline aine juba mõju avaldanud ning mürgistuse tunnused välja kujunenud. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt tehti 15.09.2008.a. hädaabikõne kell 10.
- Lapsega oli õues S.P, kes tegi õues tööd. Miks peaks vankris magava lapse juurde hiilima keegi võõras ja manustama talle narkootilist ainet? Eluliselt ei ole see usutav. Arvestades fentanüüli toime algust ja kestust, saab fentanüüli manustamise ajaks olla aeg, mil A.K tegeles lapsega. Süüdistatava motiividest teo toimepanemisel annavad aimu S.P ütlused selle kohta, et A.K ei hoolinud lapsest, samuti tunnistaja N.K ütlused selle kohta, et A.K võis lapsele narkootilist ainet anda, et laps ei nutaks. A.Ki hoolimatust lapse suhtes väljendab kohtu arvates eriti ilmekalt see, et lapse ema pidas vajalikuks lapsega koos haiglasse sõitmise asemel riideid vahetada ning nagu süüdistatav kohtus ka ise kinnitas, endale enne haiglasse minekut uue doosi narkootilist ainet manustada. Mitmed kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad seda, et X.Y oli 13.-15.09.2008.a. haiglane, 13.09.09 oli kutsutud kiirabi – lapsel oli nohu ja köha. Imemine oli takistatud nohu tõttu, laps oli näljane, palavik 37,5 %, diagnoositi viirusinfektsioon, sooviti raviks paratsetamooli. 15.09.08 kiirabikaardil – ei ole nimetatud ravimit, küll aga haigust. 16.09.2009 oli haiglas laps nohune. Haigel on halb olla, viriseb-nutab. Lapse uriinist ei leitud ravimi aineid – järelikult last kodus ei ravitud.. On üldteada, et haiglane väike laps on nutlik. Kohus leiab, et A.K manustas oma lapsele narkootilist ainet just seetõttu, et lapse nuttu vaigistada, et laps teda oma virisemisega ei segaks ja ta saaks ise rahulikult magada. A.K iseloomustusest nähtub, et A.K on kergelt ärrituv ,sõjakas ning nõrga kriitilise meelega. Sellise karakteriga inimest ärritab haige väikese lapse, kes end sõnaliselt ei suuda arusaadvaks veel teha, nutt ilmtingimata. A.K on pikaajaline narkomaan, ta teab narkootiliste ainete toimet ja toime tagajärgi. Laps on sündinud enneaegsena, HIV positiivselt emalt, võõrutusnähtudega. Mitte keegi teine, peale A.K ei saanud ega soovinud lapsele narkootilist ainet manustada.. Tunnistajate ütluste kohaselt toitis A.K last enne kella 8.
- Kohus leiab, et A.K on temale süüks pandava kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Eelpooltoodust nähtuvalt on tõendamist leidnud, et narkootilist ainet sai lapsele manustada vaid A.K. Olles ise staažikas narkomaan, pidi A.K pidama võimalikuks seda, et lapsele tugevatoimelise narkootilise aine manustamine võib kaasa tuua väga raskeid tagajärgi ning seejuures seda möönma. Seega pidas A.K saabuvat tagajärge võimalikuks, kuid sellise tagajärje saabumine ei olnud süüdistatava käitumise lõppeesmärgiks. Arvestades süüdistatava käitumist peale sündmust leiab kohus, et süüdistatav suhtus saabuvasse tagajärge ükskõikselt ning selle tagajärje ärahoidmiseks ei võtnud ta ka midagi ette. Narkootilise aine manustamine võib kaasa tuua raske tervisekahjustuse ka täiskasvanule, 5kuuse lapse puhul on sellise tagajärje saabumise tõenäosus aga märgatavamalt suurem, sest lapsele narkootilise aine manustamisel on tema füsioloogiast tulenevalt tugevam ka narkootilise aine mõju. Ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks väita, et manustades oma 5,6 kuusele lapsele mürki (3-metüülfentanüül on kõige kangem narkootikum üleüldse), oleks lapse emal, so A.Kl olnud alust tõsimeelselt loota lapsel mürgistuse saabumata jäämisele. 4 A.Ki süüd tõendavad: • • • • • • • • • • • • • SA Tallinna Lastehaigla avalduses kajastuv (I kd, t.l. 2). Avaldusest nähtuvalt toodi 15.09.2008.a. haiglasse üliraskes seisundis X.Y, kellelt võetud proov andis positiivse tulemuse fentanüülile. Kiirabikaardil kajastuv (I kd, t.l 3-4), sellest nähtuvalt 13.09.2008.a. oli väljakutse seoses X.Y’i viirusliku infektsiooniga, 15.09.2008.a. seoses hingamisraskustega. Wismari Haigla AS laboratoorne analüüs (I kd, t.l. 5), millest nähtuvalt oli C.Plt võetud proov fentanüüli suhtes positiivne. Wismari Haigla AS laboratoorne analüüs (I kd, t.l 6), millest nähtuvalt oli X.Yilt võetud proov fentanüüli suhtes positiivne. SA Tallinna Lastehaigla Laboratooriumi uuring (I kd, t.l 7), mille kohaselt oli C.Plt võetud proov antidepressantide, bensodiazepiini ja metadooni suhtes positiivne. SA Tallinna Lastehaigla Laboratooriumi uuring (I kd, t.l 8), mille kohaselt oli X.Yilt võetud proov kokaiinile, amfetamiinile, metamfetamiinile, kanepile, metadoonile, ecstasyle, opiaatidele, barbituraatidele, bensodiazepiinile ning antidepressantidele negatiivne. X.Yi isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi aktis antud ekspertide arvamus (I kd, t.l 12-18), mille kohaselt esines 15.09.2008.a. X.Yil eluohtlik seisund fentanüülimürgistusest. X.Yi uriinist ei leitud retseptiravimit fenobarbitaali, seega ei saanud hingamispuudulikkuse põhjuseks olla ravi jätkamiseks vajalik ravim. Samas ekspertiisiaktis antakse arvamus ka fentanüülide imendumise ja toime aja kohta. Nimelt avaldub fentanüülide manustamisel suu ja nina kaudu toime 15-20 minuti pärast, aktiivne toime kestab tavaliselt 1-2-tundi. Mürgistuse toime algus sõltub manustatud aine kogusest, kontsentratsioonist ja manustamise viisist. Seega võib see kokku langeda toime algusega, märkimisväärsete toimete saabumise ajaga või avalduda aja jooksul toimete süvenemisel. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saanud ka X.Yil 15.09.2008.a. fentanüüli mõju kesta kauem tavalisest toime ajast. Ambulatoorse komisjonilise kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis (I kd t.l 20-23) antud arvamuse kohaselt põhjustati X.Yile raske psüühikahäire. Tal esinesid pärast sündi ka narkosõltlase tunnused, mis olid tingitud tema ema narkootikumide tarvitamisest raseduse ajal. Käesoleval hetkel X.Y ei ole narkosõltlane, tema võõrutussündroom möödus. Toksikoloogia ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse (I kd, t.l 31-32) kohaselt leiti X.Yi uriinist 3-metüülfentanüüli, difenhüdramiini, lidokaiini. C.P uriinist leiti 3-metüülfentanüüli, fentanüüli, difenhüdramiini, metadooni, oksasepaami. Läbiotsimisprotokoll koos lisadega (I kd t.l. 145-175), millest nähtuvalt leiti ja võeti ära xxxx asuvast korterist muuhulgas C.P ja A.Ki kasutuses olnud toast: 2 lusikat, fooliumitükid, minigrip ja marlis kilekott valge ainega; köögist: minigrip kilekott valge aine jääkidega, pits valge aine jääkidega, kile koos valge aine jääkidega, lutipudel pruunika vedelikuga, lutipudel läbipaistva vedelikuga, tühi lutipudel, süstal, nõel, (köögist), pudelid kirjaga Metadon, fooliumitükid, pulbriline aine vannitoast. Asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega (I kd, t.l. 176-210), milles on kirjeldatud xxxx läbiotsimise käigus äravõetud esemeid ning seostatud need narkootilise aine ning DNA ekspertiiside tulemustega. Narkootilise aine 3-metüülfentanüüli jälgi leiti järgnevatelt vaadeldud esemetelt: köögist võetud kilekotilt, roheliselt süstlalt, C.P toast leitud supilusikalt, diivani alt leitud kilekotilt. Metadooni sisalduvat vedelikku leiti pudelitest kirjaga Metadon. Fooliumitükkidelt, mis leiti vannitoast, C.P toast ja keldrist, samuti toast leitud väiksemalt lusikalt narkootiliste või psühhotroopsete ainete jälgi ei leitud. Läbiotsimisprotokoll koos lisadega (I kd, t.l. 213-228), millest nähtuvalt leiti ja võeti ära xxxx asuvast korterist 2 pitsi tundmatu aine jääkidega, minigrip kilekott tundmatu aine jääkidega, paber tundmatu aine jääkidega, paberid milles tundmatu pulbriline aine; maja prügikasti kõrval olev kilekott, milles 3 süstalt nõeltega. 5 • • • • • • • Narkootilise aine ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamus (I kd, t.l. 34-35), mille kohaselt leiti ekspertiisist esitatud 5-lt süstlalt 4-l narkootiliste ainete 3-metüülfentanüüli ja/või difenhüdramiini. Narkootilise aine ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamus (I kd, t.l. 41-46), mille kohaselt valkjas pulber massiga 0,029 g sisaldab 3-metüülfentanüüli; suurel lusikal leidub 3-metüülfentanüüli jälgi; kilekotikeses leidub 3-metüülfentanüüli jälgi; valkjas pulber massiga 0,75 sisaldab 0,82% 3-metüülfentanüüli, seega on pulbris 0,0062 g 3metüülfentanüüli; kilekotikeses leidub 3-metüülfentanüüli jälgi. Vedelikud massidega 200,6 g ja 122,4 g sisaldavad metadoonhüdrokloriidi, vedelik klaasampullis sisaldab diasepaami. Teistel äravõetud esemetel ja ainetel, sh: lutipudelitel, lutil, erinevates pulbrites ning anumates, narkootilisi aineid või nende jälgi ei leitud. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamuse (I kd t.l. 50-51) kohaselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamisest 0,05-0,1 mg 3-metüülfentanüülist. Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll (I kd, t.l. 55), mille kohaselt võeti 18.09.2008.a. S.Plt süljeproov. Tunnistaja F.K’ ütlused (I kd t.l. 83-84) sõnul ei huvitunud A lapsest üldse ning S hoidis last tihti, kui A ära oli. Tunnistaja V.S’ ütlused (I kd, t.l. 85-87), mille kohaselt 15.09.2008.a. kella 09.30 paiku tuli ta juurde S koos lapsevankriga. Ta vaatas vankrisse ning nägi, kuidas laps oli üles ärganud ja lükkas lutti suust välja. Oli näha, et laps tahaks justkui silmi avada, kuid need ei läinud lahti, S võttis lapse sulle ning laps korises. S jooksis lapsega tuppa, ütles talle, et kutsub kiirabi. Hiljem nägi, et ka lapse ema tuli sinna. Küsides Slt selle kohta, kes lapsega haiglasse sõidab, vastas viimane, et seda teeb tema poeg, kuna ema peab riideid vahetama. Tunnistaja sõnul ei teeks S oma lapselapsele liiga. Tunnistaja L.K ütlused (I kd, t.l. 88-91), mille kohaselt kohtus ta 16.09.2008.a. Sga, kes rääkis talle, et eelmisel päeval oli ta ärganud ja näinud A ja C toa uksevahelt, et A on juba riides. S oli Alt küsinud, kas laps on juba söönud ning soovis teda õue kaasa võtta. S rääkis tunnistajale, et oli väljas imestanud, miks laps oli vait, samuti seda, et laps polnud ajal, mil A teda riidesse pani karjunud, kuigi tavaliselt laps nutab sel ajal. Veel olevat S X juurde minnes näinud, et lapse silmad tõmblevad. S võtnud lapse sülle ning seepeale hakkas laps silmi pööritama ja naabrid soovitasid kiirabi kutsuda. S rääkis tunnistajale ka seda, et politsei olevat nende korterist leidnud narkootikume ja kõrvetatud lusikaid. Siis sai ta teada, et laps sai narkootikume, seda olid Sle rääkinud arstid. Samas leiab tunnistaja, et S tahtis tema tütart laita. Tunnistaja ei usu, et S või A oleks võinud midagi lapsele teha. Samas möönab ta, et olukorras, kui laps võis saada narkootikume nt kasutatud lusika kaudu, siis on see A süü, kes ei vaadanud piisavalt lapse järele. Tunnistaja on kaalunud endale lapse hooldusõiguse taotlemist. Tunnistaja sõnul kasutas A.K talle kuuluvat korterit, mis asub xxxx. Tunnistaja Ü.U ütlused (I kd, t.l. 95-97), mille kohaselt olid lapsel haiglasse jõudes hingamisraskused, ta viidi intensiivraviosakonda, kus talle tehti kunstlikku hingamist. Haigusloo põhjal tekkis tunnistajal kahtlus, et tegu võib olla narkootilise aine mürgistusega. C.P rääkis talle küll, et on ise narkomaan, kuid välistas võimaluse, et laps võinuks saada narkootikume ema käest, kes on samuti narkomaan. Tunnistaja sõnul ei saanud mürgistust põhjustada lidokaiin, mida kasutatakse meditsiinilistel protseduuridel (sh sondi sisestamisel). Tema seda ei kasutanud. Xil olid opiaadi mürgistuse tunnused, milledeks on hingamispeetus, kitsas pupill, teadvuse häire, sinakus. Lapselt võetud uriin võib olla umbes 2 tunni uriin. 3metüüfentanüüli mürgistus on tunnistaja sõnul tugevam, kui meditsiinis kasutatava fentanüüli puhul. Tunnistaja sõnul ei erista Wismari haigla uriinianalüüs seda, kas tegu on fentanüüli või 3-metüülfentanüül. Võõrutusnähtude raviks mõeldud fenobarbitaali uriiniproovist ei leitud, samuti ei tekita see hingamispeetust. OÜ Tervisekeskus Elulootus poolt väljastatud A.Ki iseloomustus (I kd, t.l. 98-99), millest nähtuvalt on A.K osalenud metadooniravis, kuid on selle pooleli jätnud, kohtumistele ilmumata jätnud. Ilmus nõupidamistele, mis puudutas lapse temale allesjätmist. A.Ki iseloomustatakse, kui rasket opiaadisõltuvust põdevat patsienti kogu selle juurde kuuluva 6 • • • • • • • • • • • isiksuse omadustega: valelik, kergelt ärrituv, sõjakas, eriti ema ja S suhtes, nõrga kriitilise meelega, teiste inimestega osavalt manipuleeriv. Positiivsena on nimetatud tema kiindumist lapsesse, muret lapse tervise pärast. Leiti, et lapse sünd on olnud A.Kile motivaatoriks, kuid edasised probleemid ravirežiimi rikkumisega, konfliktid ja asendusravist loobumine loovad mulje, et A.K emarolliga hakkama ei saanud. Xiga toimunud juhtumi osas leiti, et see jäi esmapilgul arusaamtuks, sest A.K armastas oma last. Iseloomustuse kohaselt eksisteerib kahtlus, et A.K ja C.P asudes taas tarbima narkootilist ainet fentanüül, võisid narkouimas olles lapsele narkootilist ainet anda, et teda vaikima sundida. Tunnistaja N.K ütlused koos lisadega (I kd, t.l 100-102, 103-104), kelle hinnangul võis A.K, olles narkojoobes, anda Xile narkootikumi, et laps ei nutaks. A.Ki kiirtesti tulemus oli positiivne vaid bensodiazepiinidele. Tunnistaja sõnul võib bensodiazepiinide kasutamine viidata fentanüüli tarvitamisele, kuivõrd fentanüüli segatakse tihti bensodiazepiinidega. Kui test on bensodiazepiinide positiivne ning väliseid tunnuseid ei esine, võib isik olla tarvitanud unerohtu (nt Imovane). Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd t.l 105-107), millest nähtuvalt oli A.Ki 02.09.2008.a. test andnud bensodiazepiinide positiivse tulemuse. Kristiine LOV vastus (I kd t.l. 125), mille kohaselt on X.Y paigutatud. lastekodusse alates 30.01.2009.a. 29.01.2009.a. on taotletud A.K’ilt vanema õiguste äravõtmist ja alaealisele eestkoste määramist. Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd t.l. 134-142), millest nähtuvad 13.09.2008.a. ja 15.09.2008.a. tehtud hädaabikõned. 15.09.2008.a. kõne kiirabisse tehti kell 10.28, selles kirjeldati lapse hingamisraskusi. A.K kahtlustatavana kinnipidamine koos lisadega (I kd, t.l. 237-254), millest nähtuvalt võeti kinnipidamisel temalt ära muuhulgas: 1 fooliumkott, 1 kokkukeeratud fooliumpaber, eri tablette, 2 pakki tablette Imovane, 3 nõelaga süstalt, 1 eraldi nõel, 1 süstal nõelata. Asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega (II kd, t.l. 255-268, 269-275), milles on vaadeldud A.Klt kinnipidamisel äravõetud esemeid: fooliumvoldikut valget värvi pulbriga, kokkukeeratud fooliumpaberit, pandimaja lepinguid, süstlaid, nõela, Imovane tablette, lahtisi tablette, retsepte. Rahakotis olnud fooliumitükis olnud pulber sisaldas 3-metüülfentanüüli jälgi, käekotis olnud kahest rohelise kolviga süstlast difenhüdramiini ja 3-metüülfentanüüli, valge kolviga süstlast 3-metüülfentanüüli jälgi. Teistelt esemetelt narkootiliste ainete jälgi ei leitud. Pakendis olnud 1 tablett sisaldas dimedrooli. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt (II kd, t.l 277-278), millest nähtub, et 15.09.2008.a. kell 22.25 tuvastati A.Kil fentanüüli tarvitamise tunnused. A.Ki läbivaatuse protokoll koos lisadega (II kd, t.l. 297-303), millest nähtub, et tema mõlemal käsivarrel leidus süstimisjälgi ning verevalumeid. Õiendid A.Ki tulude kohta (II kd, t.l. 323-324), millest nähtuvalt oli ta tulu
- aastal 2461 krooni. Wismari Haigla AS vastus A.Ki ja C.P kohta (II kd, t.l. 325), mille kohaselt on A.K viibinud korduvalt ravil seoses opiaatsõltuvusega, metadooni asendusravil oli
- ja 2007.a. lühiajaliselt. Käinud psühhiaatrite vastuvõtul seoses unehäiretega, talle on välja kirjutatud Imovane tabletid. Kahtlustatava C.P ütlused (II kd, t.l. 337-340, tl 343-347), mille kohaselt on sai ta aru, et A tarvitas narkootikume ka raseduse ajal. A tarvitab narkootikume alates lapsepõlvest, raseduse ajal ja pärast sünnitust käis metadooniravil. Tema teada tarvitab A fentanüüli, seda millal seda viimati tegi, ei oska ta öelda. Ta on näinud, kuidas A on end xxxx korteris süstinud. Ta ise ei kasuta fentanüüli süstimiseks lusikaid, kasutab pitsi või rohupurki, neid hoiab köögis. A on tema sõnul tihti ravimite mõju all, samuti esinesid tal hüsteeriahood. Pühapäevasel päeval oli lapsel palavik ja ta hingas imelikult, siis arstide sõnul midagi halba lapsel viga ei olnud. Ta ise toitis last väga harva, enamasti tegid seda lapse vanaema ja A. Tema sõnul ei saanud lapse pudelid narkootikumidega kokku puutuda. A kasutas tema arvates toast leitud lusikat narkootikumide segamiseks. Vahel magas laps vaanema juures, vahel nende juures 7 • • • hällis, kui laps oli rahutu võtsid ta vahel ka enda juurde voodisse. Sel ööl võttis A lapse nende juurde voodisse, et teda uinutada, sest laps hakkas nutma. Ta ise jäi samuti magama, hommikul äratas A teda korraks, et informeerida teda apteeki minekust. Pärast seda magas ta edasi ja ärkas, kui ta ema koos lapsega tuppa jooksis. Laps oli siis näost roosa, hingamine oli vaevaline, silmad olid pooleldi lahti. Pärast kiirabi kutsumist helistas ta Ale ja käskis tal kiirelt koju tulla. A jõudis, kui kiirabi oli lahkumas ja ta jäi autost maha, kuna soovis veel riideid vahetada. Ta andis haiglas proovid ja kinnitas, et oli eelmisel päeval teinud endale fentanüüli proovi. Ta kinnitas, et pole lapsele narkootikume andnud, samuti ei saanud teha seda ta ema (lapse vanaema). Ta on lisanud, et ei tea, kas A süstis end hommikul või mitte, kuna magas. Tema sõnul oli sel hommikul ta ema lapsega väljas, last toitis ja riietas A. Süstlaid ja tablette hoidis ta köögis, laps poleks neid sealt kätte saanud. Diivani alt leitud narkootikumist ei olnud ta teadlik. Eelmise doosi tegi päev enne Xiga juhtunut. Seda, kas ka A sel ajal midagi tarvitas, ta öelda ei oska. Tema sõnul suhtus A lapsesse hästi. Kahtlustatava S.P ütlused (II kd, t.l. 388-391), mille kohaselt ööl vastu 15.09.2008.a. võtsid C ja A lapse enda tuppa, muidu magas laps tema toas kahest tugitoolist kokkupandud asemel. Ta ei kuulnud, et laps oleks öösel nutnud. Hommikul ärkas 7.25, riietus ning läks esikusse, kus nägi, et A on teises toas riietes. Ta palus Al laps riietada, et ta õue kaasa võtta. A pani lapse tema sõnul riidesse väga kiiresti, 5 minutiga. Ta ei kuulnud ta lapse nuttu ka siis, kui A last riietas ja toitis. A viis lapse vankriga välja ja lahkus koheselt, kui ta ise välja jõudis, At enam väljas polnud. Ta nägi, et lapse silmad olid kinni ning järeldas sellest, et laps magab. Vahepeal lapsega keegi kokku ei puutunud. 30-40 minutit hiljem avastas, et laps ei reageeri, tema huuled hakkasid sinakaks muutuma. Ta kutsus kiirabi ning Cl paluti kiirabiga kaasa tulla. C helistas enne Ale, kes oli enda sõnul maja lähedal. A jõudis kohale enne kiirabi lahkumist, C kutsus teda haiglasse kaasa, kuid A ütles, et soovib riideid vahetada. A vahetas püksid ning ta kuulis, kuidas ta kellelegi helistas ja nõudis autot haiglasse minekuks. Ta on kinnitanud, et on alati puhastanud lapse lutipudelit, pole seeläbi narkootilist ainet lapsele andnud. Tema sõnul on välistatud, et narkootikum juhuslikult lapse toidunõudesse või toidu sisse sattus, lapse toitu hoitakse eraldi kinnises purgis. Tema arvates on süüdlane A, kes ei ole oma lapsest hoolinud, teda huvitavat vaid raha. Tunnistaja S.P ütlused (II kd, t.l. 420-424), mille kohaselt andis ta nii Ale kui Cle lusikad narkootikumide tarvitamiseks. C puhastas alati pärast doosi tegemist vahendid ära. A vajus pärast doosi tegemist ära. Tema sõnul tarvitasid mõlemad narkootikume ka hommikuti. Xiga juhtunu päeval oli A varakult üleval, kuigi tavaliselt magas ta kaua. Ta ise ärkas kella 07.30 paiku, tuli oma toast välja nägi, et A oli oma toas ja juba riides. Tema sõnul polnud A veel korteris sel päeval ringi liikunud. Ta palus At panna laps riidesse, et ta õue võtta. Paari minuti pärast oli A juba lapse õue viinud. Ta kahtlustab, et laps oli juba eelnevalt riides. Sel hommikul ta lapse nuttu ei kuulnud. Ta arvab, et laps oli söödetud, lapse toit võis ka toas olemas olla. A tõi veel vankrile kile peale ning lahkus. Ta vaatas vankrisse ja nägi, et lapse silmad on suletud, millest järeldas, et laps magab. Hiljem nägi, et laps pilgutab imelikult silmi ja ta hakkas seepeale karjuma, jooksis tuppa C juurde ja kutsus kiirabi. C helistas Ale ja kutsus teda koju. A jõudis kohale, kuid kiirabiga ta kaasa ei läinud, vaid soovis riideid vahetada. Pärast seda läks A vankriga minema, kuid tuli varsti tagasi. A rääkis talle, et arvas, et saab lapse tagasi, kuid haiglas polnud vastuvõtuaeg. Tunnistaja on lisanud, et laps käis neil sülest sülle ja teda pole maha pandud, mistõttu ei saanud laps voldikuid C ja A toa põrandalt võtta. Tema sõnul magas X kuni selle päevani pea alati tema toas. Ta arvab, et sel ööl võisid A ja C ise last enda juurde võtta. Ka on tunnistaja kirjeldanud juhust, kus A jättis lapse oma ema juurde, kuna läks emaga tülli ja lahkus ise koos asjadega. Tema sõnul armastas C last, poleks temale liiga teinud. C magas tema meelest nii kõvasti, et kuulnud isegi lapse nuttu. Fooliumvoldikud toas kuulusid Ale ja Cle, marlis narkootikumi ostis ta ise, et neile anda, kui neil „lomkad“ on. DNA ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamus (II kd, t.l. 437-443), millest nähtuvalt saab tõsikindlaid järeldusi teha vaid järgnevas: marlitükilt saadud proovis sisalduv DNA langeb kokku S.P võrdlusprooviga. Kilelt (milles oli pulbriline aine) saadud proov on kokkulangev 8 A.Kilt pärineva võrdlusprooviga. Lusika suhukäivalt osalt ning lusika varrelt võetud proovid on kokkulangevad C.P võrdlusproovist määratletud DNA profiilidega. Teise lusika suhukäivalt osalt võetud proov on kokkulangev A.K võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kohtuistungil A.K end nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Ta kinnitas, et on narkomaan olnud pikka aega. Tema sõnul polnud tal aga põhjust anda lapsele narkootikumi, et laps enam ei nutaks, kuna ta sai alati paluda S.Pt lapse järele vaatama. Samuti lisas ta, et laps magas enamasti temaga, see kui teda kaks päeva kodus polnud, ei tähendavat seda, et see pidevalt nii oli. Haiglasse ei läinud ta seetõttu, et tal oli nn „lomka“, pärast doosi saamist läks ta aga kohe haiglasse. Ta ei nõustunud sellega nagu poleks ta last soovinud, kuna ta tegutses aktiivselt, et laps talle koju lubataks. Samuti on ta ka vanglas olles pidevalt lapse järele küsinud ja uurinud, kuidas tal läheb. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaid , samuti raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti ei esine süüd välistavaid asjaolusid. A.K on toime pannud äärmiselt raske tagajärjega isikuvastase kuriteo, mille puhul ei ole välistatud ka hilisemad rasked tagajärjed, mis ilmnevad alles lapse kasvamisel ja arengul. A.Ki enda suhtumine toimepandusse on tema lapse kasvatamisel esineva vastutustundetuse ja egositlikkuse selgeks kinnituseks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad. Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo. A.Ki on varem kriminaalkorras karistatud. Kohtunik Anne Ennok 9