) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kompromissi sõlminud pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest, sh. menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled palusid kohtul kinnitada kompromiss ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled teatasid, et ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. Lisaks eeltoodule kinnitasid pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
5. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on 2 kokku leppinud, et hageja tasub käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulude hüvitamiseks kostja arveldusarvele 600 eurot ning ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 7.
lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Harju Maakohtu 12.04.2022 kohtumäärusega on käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise korras peatatud kohtutäitur Mati Roodese menetluses olevas täiteasjas nr 026/2022/653 toimuv täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Käesolevalt on hageja ja kostja esitanud koos kompromissiga kohtule ühise taotluse tühistada käesolevas tsiviilasjas hagi tagamine. Kohus leiab, et hageja ja kostja taotlus Harju Maakohtu 12.04.2022 määrusega seatud hagi tagamise tühistamiseks on põhjendatud. Hageja ja kostja on kohtule esitanud kompromissi, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kohtu hinnangul on hagi tagamise alus ära langenud ja hagi tagamine kuulub tühistamisele. 8.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 210 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 595 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas 297,5 eurot (595 eurot : 2). Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 297,5 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele. 9. Pooled soovivad kooskõlas
lõikega 4 lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus leiab, et taotlus menetlustähtaja lühendamiseks 1 päevale on kooskõlas
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.