KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2023. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-10074 Tsiviilasi Tribe47 P.

§ 1lg 2).

Lisatud Äriregistri infosüsteemi väljatrükis toodud informatsioonist nähtub, et Vastustaja 2023 II kvartali käive on olnud 78 378.12 EUR ning ettevõte on tasunud riiklike makse 6 014.69 EUR ja tööjõumakse 4 080.96 EUR, ettevõttel puudub ka maksuvõlg. Seega puudub alus rääkida Vastustaja maksejõuetusest

§ 1lg 3 mõttes.

1. Võlgnik on vastavalt eeltoodud punktis 2.3 ja Pankrotiavalduses viidatud pöördumistes välja toonud, et Avaldaja poolt välja toodud nõudeid Vastustaja ei tunnista ja selle üle on vaidlus ning algselt arvete esitamise järgselt arutlusel olnud läbirääkimised lõppesid tulemusteta ning nüüdseks on selgunud täiendavad ulatuslikud mainekahjud Vastustaja 2 äritegevusele seoses Avaldaja vaidlusaluse tegevusega millised nõuded kuuluvad lahendamisele hagimenetluses. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning Organia OÜ vastuväidetega leiab, et ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõuetele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 8.

§ 10

lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 01.02.

1. a esitas võlausaldaja võlgnikule nõude tasuda 26 213.30 eurot (dtl 45). 27.02.
2. a saadetis tagastati hoiutähtaja möödumisel (dtl 46).
3. Võlgniku vastuväite kohaselt on ta alusetutele arvetele koheselt vastu vaielnud. Võlgnik on võlausaldajale tasunud turunduskampaania läbiviimise eest perioodil 08.2021 kuni 04.2022 neli arvet kogusummas 26 547,31 eurot, täiendavad arved on alusetud. Võlgnik ei ole ka maksejõuetu.
4. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et võlgniku ja võlausaldaja vahel on sõlmitud leping turunduskampaania läbiviimiseks. Võlausaldaja esitas võlgnikule täiendavad arved 17.04.
5. a summas 14 406,62 eurot ja 09.03.
6. a summas 11 806,68 eurot. Võlgnik arveid ei tasunud.
7. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud

§ 15lg 3 p-des 1-7.

Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.

1. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Kohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
2. Võlausaldaja leiab, et tema 9.03.2022 ja 17.04.
3. a arvetest tulenev nõue on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud. Kohtu hinnangul ei tõenda need arved võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 3 kohaselt ei teki kohustus üksnes arve esitamisest. Kohtule on esitatud võlgniku ja võlausaldaja vaheline kirjavahetus, milles võlausaldaja kinnitab, et leping lõppes veebruaris (dtl 11). Milliseid täiendavaid teenuseid võlausaldaja osutas, mis õigustaks täiendavate arvete esitamist, võlausaldaja tõendanud ei ole. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik on 19.04.
4. ja 20.04.
5. a esitanud võlausaldajale pretensiooni osutatud teenuse mahu ja kvaliteedi osas (dtl 22). Võlgnik on 12.05.
6. a pakkunud võlausaldajale võimalust lahendada vaidlus kokkuleppel ning märkinud, et juhul kui võlausaldaja pakkumisega ei nõustu, jätab võlgnik endale õiguse pakkumisest täielikult taganeda (dtl 16). Võlgnik on 27.05.
7. a ja 13.06.
8. a e-kirjas vaidlusalustele arvetele vastu vaielnud, kuid nõustunud hea tahte märgiks siiski võlausaldajaga kompromissi sõlmima ja tasuma 12 144,50 eurot (dtl 12). Võlausaldaja pakkumist vastu ei võtnud. 3
9. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul turunduskampaania läbiviimiseks sõlmitud töövõtulepingu täitmise asjaolude kindlakstegemine lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldaja on jätnud kohtule esitatud avalduses mainimata, et tegelikkuses oli võlgnik võlausaldaja teenuse osas pretensioonid esitanud nii mahu kui kvaliteedi osas, seega ei saa asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue on selge ja sissenõutavaks muutunud. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt asuda lepinguliste kohustuste täitmise kvaliteeti ja mahtu hindama pankrotimenetluses, ilma lepingu täpset sisu välja selgitamata.
10. Võlausaldaja väited selle kohta, et võlgnik on raamatupidamisaruannetes esitanud ebaõigeid andmeid ning on tegelikkuses maksejõuetu, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Võlgniku vastuväite kohaselt on võlgnikul piisavalt vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks, juhul nõue eksisteerib.
11. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks kohus andma hinnangu lepingu täitmisele ning lõppemisele, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
12. Käesolevas menetluses on võlgnik nõuetele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine.
13. Pankrotiseaduse (

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Avalduse esitaja sai kohtumäärused pankrotiavalduse menetlusse võtmise ja ajutise pankrotimenetluse kulude deposiidi tasumise kohustuse kohta kätte, kuid kohtu poolt määratud rahasummat kohtu deposiiti ei kandnud, määruse peale määruskaebust ei esitanud. 19.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik Organia OÜ ajutist haldurit nimetada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda.

1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4
2. Organia OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb võlgnik õigusabikulude hüvitamist kokku summas 1 955 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse nimekirjast nähtub, et võlgnik kasutas esindaja teenust kokku 11 tundi ja kolmkümmend minutit, lisandub istungil osalemise kulu 25,50 eurot.
3. Kohus, tutvunud Organia OÜ taotlusega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas asja mahu ja keerukusega.
4. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Allar Aru osutanud Organia OÜ-le õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot. Kohus on seisukohal, et see ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
6. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 11 tundi ja 39 minutit, tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta), kokku summas 1 980,50 eurot. Nimetatud summa tuleb võlausaldajalt

§ 15lg 6 alusel võlgniku kasuks välja mõista. Organia OÜ on esitanud ka taotluse Ts

Ms § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda Organia OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5