Obsah (7)

§ 444§ 5§ 124§ 162§ 144§ 139§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2023.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-22-127983 Tsiviilasi Serva Ehitus OÜ hagi K Pi v

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud VÕS § 635 lg-s 1 nimetatud töövõtuleping, millega üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimused on märgitud 30.05.2022 hinnapakkumises /dtl 43/. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja seisukohtadega ja kostja seisukohtadega /dtl 33, 41, 82-83/. Hinnapakkumises on märgitud mikrotsemenditööd summas 3 395,83 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et töödeks olid hagis märgitud duširuumi seinade ja põranda 3 ning koridori põranda krohvimine mikrotsemendiga /dtl 33/. Kostja väidetel pidi ta tööde eest maksma 4 420,83 eurot /dtl 87/. Seega loeb kohus tõendatuks mikrotsementööd töövõtulepingu objektina eelpool nimetatud mahus, summas 3395,83 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud, et mikrotsementtööd on tegemata või, et töö ei vasta lepingutingimustele, mis on märgitud VÕS §-s
3. Kostja on esitanud väite, et pooled leppisid kokku, et tööde eest makstakse sularahas ja siis saab kostja lepingujärgselt tehtud tööd käibemaksu võrra soodsamalt.

§ 5lg 2 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb.

Kostja on jätnud tõendamata poolte väidetava suulise kokkuleppe. Kostja on tasunud Serva Ehitus OÜ-le 3 000 eurot

1. juulil 2022.a. Maksekorralduse selgitusse on märgitud hinnapakkumine 30.05.2022 /dtl 59/. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb arvestada ka lepingupoole käitumist pärast lepingu sõlmimist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja poolt arve tasumine ülekandega, viidates 30.05.2022.a. hinnapakkumisele, mis on koos käibemaksuga, kinnitab hageja väiteid, et pooled ei ole suuliselt sõlminud kokkulepet, mille kohaselt tuleb kostjal töövõtutasu tasuda ilma käibemaksuta.
2. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja väidetel alustati töid 06.06.2022.a. ja tööd lõpetati 25.06.2022.a /dtl 33/. Tööde alustamise aja üle pooled ei vaidle. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et mikrotsementtööd ei olnud valmis
3. juuniks. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale mikrotsementtööde eest 3 395,83 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 4 075 eurot.
4. Ahju ja korstna krohvimine lubikrohviga on hageja väidetel tehtud, kuid tegemata jäi lubikrohvitud pindade värvimine. Värvida ei olnud enne jaanipäeva võimalik, kuna lubikrohvitud pind peab mitu nädalat kuivama, samuti ei valinud kostja värvitooni /dtl 33/. Kostja hageja väidetele selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on hageja õigustatud nõudma lubikrohvimise eest 1 000 eurot.
5. Kõik kostja vastuväited hageja nõudele põhinevad töödel, mis ei ole töövõtulepingu esemeks. Kohus on tuvastanud hageja poolt esitatud hinnapakkumise alusel, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu objektiks olid 30.05.2023.a hinnapakkumises olevad tööd. Vaidlust ei ole, et värvimistööd on tegemata ja hageja ei ole selles osas kostjale ka tasunõuet esitanud. 06.07.2022.a. elektronkirjas kostja kinnitab, et tema pidi valima värvitooni /dtl 105/. Seega jäid värvimistööd tegemata kostjast tingitud põhjustel. Kohtu veendumust kinnitab ka kostja 15.07.2022 elektronkirjas märgitu, kus kostja küsib hagejalt, millal saab hageja tulla ja üle värvida kostja poolt valitud värviga ning 25.07.2022.a kirjas märgib kostja, et uurib lubivärvi saadavust /dtl 97, 45-46/.
6. Kohus on tuvastanud, et kostja vastuväited põhinevad asjaoludel, mis ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu objektiks. Kui kostja tegi mingeid kokkuleppeid ühekordseteks töödeks hageja ehitaja E. Ega, siis saab kostja esitada nõuded konkreetse isiku vastu, mitte aga hageja vastu.
7. Hageja ütles 08.11.2022.a. hagiavalduses erakorraliselt üles poolte vahel 05.06.2022.a sõlmitud töövõtulepingu VÕS § 196, 116 ja 652 alusel. Kostja lepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud ei ole. VÕS § 652 lg 2 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja 4 lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kuna kostja ei valinud lubikrohvitud ahju värvitooni, siis oli hagejal põhjendatud poolte vahel sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda.
8. Ahju ja korstna krohvimine lubikrohviga on hinnapakkumise ja arve kohaselt summas 1 000 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lubikrohvitud töö kvaliteedi osas. Seega on põhjendatud hageja nõue summas 1 000 eurot.
9. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus hagejaga, et kostja on kohustatud hagejale VÕS § 652 lg 2 alusel tasuma 2 000 eurot, kuna arvest 1040-par on tasutud 3 000 eurot.
10. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse /dtl 87/. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt tasaarvestusavalduses märgitud tööd oli poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks.

§ 5lg 2 on see kostja tõendamiskoormus.

Hageja on kahjustatud köögikapi väärtuse summas 37 eurot tasust maha arvestanud /dtl 50/. Eeltoodust tuleneb, et kostja on jätnud tõendamata tasaarvestatava nõude.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu täies ulatuses.
2. Tsiviilasja hinnaks on 2 000 eurot

§ 124lg 1 alusel.

21.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna otsus on tehtud kostja kahjuks. 22. Hageja on esitanud menetluskulude nõude summas 1008 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 105 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on menetluses kulunud 5,5 tundi, mis arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu on põhjendatud ajakulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 693 eurot. Aluseks

§ 144p 1.

Riigilõiv summas 315 eurot on menetluskuluks vastavalt

§ 139lg 1 ja 2 ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kokku on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1 008 eurot.

§ 177

lg 4 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5