) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või 5 2-23-5513 kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 7.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele olnud registreeritud sõiduk xxxx, 2016.a, registreerimismärk xxxx, võlgnik võõrandas sõiduki 03.05.2021 C OÜ-le. Võlgnik on märgitud peale omanikuvahetust sõiduki vastutavaks kasutajaks. Võlgniku selgituste kohaselt oli sõiduk antud laenu tagatiseks firmale A OÜ. Kui võlgnik ei suutnud laenumakseid tasuda, siis võõrandas A OÜ auto laenu kustutamiseks. Usaldusisiku hinnangul vajavad edasises menetluses kontrollimist võlgnikule kuulunud sõidukiga xxxx seotud vara tagasivõitmise võimalused. 6 2-23-5513 Kohus leiab, et vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. 8. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb
lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot
MS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 10. Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 7 2-23-5513 11.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on avaldanud, et tema maksejõuetuse põhjustas asjaolu, et tema igakuine sissetulek ei ole võimaldanud oma igapäevases elus oma kuludega toime tulla. Pikka aja jooksul sõlmis võlgnik võlausaldajatega erinevaid laenulepinguid. Viimastel aastatel tekkisid võlgnikul rahalised raskused, mistõttu võlgnik ei suutnud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Rahalised raskused on tingitud perekondlike põhjusetest ja võetud laenulepingutega kehtestatud suurtest viivise määradest. Võlgnikul puudus piisav sissetulek, mis võimaldaks tagastada võetud laenud oma vahenditest. Kuna võlgnikul puudus võimalus tagastada laene oma vahenditest, siis oli ta sunnitud laenude tagastamiseks võtma täiendavaid laene erinevatelt füüsilistelt ja juriidilistel isikutelt, mida kasutas varem võetud laenude tagastamiseks. Võlgnik otsib igasugused võimalused töö leidmiseks, s.h. töötab ta tunnipõhiselt. Võlgnikul on plaanis leida uus töö ametliku sissetulekuga, mis võimaldaks tal tasuda oma võlad. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid makseraskused viimastel aastatel, kui ta ei suutnud olemasolevaid laenukohustusi enam täita. Rahalised raskused olid tingitud perekondlikel põhjustel. Võlgniku sissetulek ei võimaldanud tasuda olemasolevaid laenukohustusi, mistõttu võttis ta uusi kohustusi juurde, et tasuda olemasolevaid. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik on laene võtnud arvestamata enda finantsseisundit. Lisaks on võlgnikul üks alaealine ülalpeetav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. 12. Kohus selgitab L. R.’ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. L. R.’il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 13. Oliver Ennok on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks L. R.’i 14. Usaldusisiku tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. 8 2-23-5513 Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik on palunud määrata tasuks 9 töötunni eest 900 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180 eurot, kokku 1 080 eurot. Usaldusisik palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Usaldusisiku poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks11 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: - võlgnikule teabenõude koostamine ja esitamine – 0,5 tundi; - erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse päringute koostamine ja edastamine – 0,5 tundi; - päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine – 1 tund; - täiendavate päringute tegemine – 1 tund; - kõikide saadud andmete analüüsimine kogumis ning vara- ja võlanimekirja koostamine – 2 tundi; - usaldusisiku aruande koostamine – 4 tundi. 9 2-23-5513 Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot.
lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele.
lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel
lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101452094). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on
Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 9 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oliver Ennok’i usaldusisiku tasu summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180 eurot ehk kokku 1 080 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr xxxx. Harju Maakohtu 15.12.2023 kohtumäärusega on välja kuulutatud L. R.’i pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et L. R.’il puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgniku pankroti.
lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 51 sätestab, et
lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu 10 2-23-5513 hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 594 eurot (9 h x 66).
lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 594 eurot. Usaldusisik Oliver Ennok on palunud tema tasu üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele, kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks 118.80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118.80 eurot, kokku 712.80 eurot üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. Ülejäänud tasu summas (900 – 594) 306 eurot, millele lisandub käibemaks 61.20 eurot kuulub tasumisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.