KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Ülle Lamp Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 07.11.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-52417 Tsivii

) redaktsioon, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 10.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt

§ 175

lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda 2

§ 175

lg 51 kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 11. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

1. Kohus on käesolevas asjas 28.10.2020 kohtumäärusega pikendanud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 19.03.
2. Kuna nimetatud tähtaeg on möödunud tuleb kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi vaadata.
3. 04.01.2023 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu leiab, et kuigi I. A. on osaliselt oma võlgnevusi tasunud (6,2%), on kokkuvõttes isik oma tegevusega hoopis suurendanud kohustusi võlausaldaja ees. Seega tuleks I. A.i kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja isik kohustustest vabastamata jätta. Teised võlausaldajad kohtule seisukohta esitanud ei ole. Kohus on võlgniku vande all ära kuulanud ning kutsunud ärakuulamisele ka võlausaldajad. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.
4. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Käesoleval juhul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses, kuid vaatamata sellele, et tema sissetuleku teenimise võimalused on olnud piiratud ning sissetulekud marginaalsed on võlgnik leidnud võimaluse teha võlausaldajatele väljamakseid ning näidanud sellega üles tahet oma kohustusi täita. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on viibinud kinnipidamisasutuses, kus sissetulekud on marginaalsed, kuid võlgnik on siiski võlausaldajate ees oma kohustusi täitnud, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Samas möönab kohus, et võlausaldajate nõudeid ei ole arvestatavas ulatuses rahuldatud. Võlgnik on kohelnud võlausaldajaid ka ebavõrdselt, sest makseid ei ole tehtud kõigile võlausaldajatele, kuid kohtul ei ole alust kahelda võlgniku selgitustes, mille kohaselt ei teadnud võlgnik, et väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotusettepanekule.
5. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud

§ 173

lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Kuivõrd kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud võlgniku süülist käitumist, siis puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lg 2 p 2 alusel.

Kohtuasjas nr 3-2-1-19-16 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. 3

§ 175lg 8 alusel.

17. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 18. Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. 19.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4