Obsah (6)

§ 440§ 613§ 477§ 444§ 172§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-2140 Tsiviilasi A. Ä. , I. Ä. , V. N. , S. K. , A.

§ 440

tähenduses ning kohus võib teha asjas teha sisulise lahendi hagi õigeksvõtul põhineva otsuse regulatsiooni alusel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. KrtS § 29 lg 2 järgi lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Vastavalt

§ 613

lg 1 punktile 4 lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 444

lg 3 järgi võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Arvestades, et avaldajad teatasid 25.09.2023 kohtuistungil, et soovivad loobuda oma nõudest, millega nad palusid kohtul korteriühistu põhikirja punktid 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7, 4.2.6.8 kehtetuks tunnistada või nende suhtes tühisuse tuvastada, siis võtab kohus avaldajate loobumise sellisest nõudest vastu ning lõpetab selles osas menetluse.
2. Korteriühistu teatas 25.09.2023 kohtuistungil, et võtab õigeks avaldajate teise nõude, millega avaldajad palusid kohtul tunnistada korteriühistu 22.12.2022 üldkoosoleku otsus kehtetuks. Nii avaldajate lepinguline esindaja kui korteriühistu lepinguline esindaja kinnitasid istungil, et kohus võib seaduse analoogia korras käsitleda korteriühistu poolt avaldajate teise nõude õigeksvõttu hagi õigeksvõtuna

§ 440

tähenduses ja teha asjas teha sisulise lahendi hagi õigeksvõtul põhineva otsuse regulatsiooni alusel.

1. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus avaldajate nõude ning tunnistab korteriühistu 22.12.2022 üldkoosoleku otsuse kehtetuks.
2. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et peab korteriühistu 22.12.2022 üldkoosoleku otsust kehtetuks ka ilma korteriühistu vastava õigeksvõtuta.
3. Esmalt on kõnealune otsus kehtetu seetõttu, et selle vastuvõtmisel rikuti korteriühistu põhikirja p 7.8.
4. nõuet, mille kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus üldkoosoleku poolt vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui vastavat otsust hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteriühistul on kokku 30 liiget ning kõnealuse otsuse üle hääletas vaid 23 liiget. Seega on otsuse vastuvõtmisel rikutud põhikirja p 7.8.
5. nõuet ning vastav otsus tuleb KrtS § 29 lg 1, lg II lause ja TsÜS § 38 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks.
6. Teiseks on korteriühistu 22.12.2022 üldkoosoleku otsus kehtetu ka seetõttu, et see on vastuolus korteriühistu põhikirja p-de 4.2.6.
7. ja 4.2.6.
8. regulatsiooniga. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsusega otsustati põhikirja p 4.2.6.
9. alusel koguda igalt Piiri 10 korteriomanikult täiendavat ühekordset juurdemakset summas 135 eurot, mille eesmärgiks oli finantseerida Piiri 10 kortermaja trepikodade välisuste väljavahetamise kulud. Vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.
10. arvestatakse korteriomanike vahel majandamiskulu jaotus vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ühe korteriomandi kohta, kusjuures majandamiskulu vahenditest rahastatakse kõigile korteriomanditele võrdselt vajalikud kulud elamu hooldamiseks, jooksvaks remondiks, elamu territooriumi korrashoiuks jm 3 pisikuludeks. Kohus leiab, et 22.12.2022 üldkoosoleku otsuse objektiks olnud juurdemakse välisuste väljavahetamise finantseerimiseks ei ole majandamiskulu põhikirja p 4.2.6.
11. tähenduses, vaid hoopis sihtotstarbeline makse põhikirja p 4.2.6.
12. tähenduses. Viimase kohaselt tuleb maja katuse, välisfassaadi ja tehnosüsteemide kapitaalremondiks (suuremahulised renoveerimistööd) koguda sihtotstarbelisi makseid korteriomandi 1 m2 kohta. Põhikirja p-d 4.2.6.
13. ja 4.2.6.
14. näevad ette erineva arvestuse kulude jaotamiseks korteriomanike vahel, mistõttu on antud juhul väära õigusliku aluse määramisega rikutud korteriomanike õigusi. Seega on otsus vastuolus ka põhikirja p-de 4.2.6.
15. ja 4.2.6.
16. regulatsiooniga ning tuleb ka sel põhjusel tunnistada KrtS § 29 lg 1, lg II lause ja TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks. Menetluskulud
17. Vastavalt

§ 172

lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

1. Korteriühistu lepinguline esindaja leidis 25.09.2023 istungil, et menetluskulud tuleks jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldajate lepinguline esindaja leidis, et menetluskulud tuleks jätta korteriühistu kanda ja sealjuures tuleks avaldajad (kui korteriühistu liikmed) vabastada korteriühistu menetluskulude kandmisest. Avaldaja lepinguline esindaja lubas talle määratud tähtaja jooksul selgitada kohtule kirjalikult oma käsitlust, mille kohaselt saaks kohus vabastada avaldajad (kui korteriühistu liikmed) korteriühistu menetluskulude kandmisest. Avaldajate lepinguline esindaja ei esitanud vastavaid selgitusi ei talle määratud tähtajaks (s.o 02.10.2023) ega ka oma hilisemas (06.10.2023) menetlusdokumendis.
2. Kohus leiab, et kuivõrd sisuliselt jõudsid pooled 25.09.2023 kohtuistungil omavahel kompromissini, tehes kummaltki poolelt omapoolseid järeleandmisi, kuid protsessuaalsetel põhjustel ei olnud võimalik ega otstarbekas seda kohtuliku kompromissina vormistada, siis on põhjendatud ja õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 4