Obsah (9)

§ 403§ 129§ 172§ 211§ 651§ 456§ 460§ 198§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12098 Tsiviilasi O

§ 403lg 1 sätteid.

Määruskaebuse esitajal oli piisavalt võimalusi esitada oma taotlusi, tõendeid ja seisukohti nii juurdepääsutee paiknemise kui ka juurdepääsutasu osas. Puudutatud isik I ise on põhjendamatult viivitanud juurdepääsutasu osas seisukohtade ja tõendite esitamisega. Oluliseks menetlusnormi rikkumiseks ei saa lugeda ka menetluskulude nimekirjade esitamiseks täiendava tähtaja andmata jätmist, kuna kohus on jätnud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus on Nuuda kinnistule juurdepääsu määramisel üle XX kinnistu hinnanud kõiki võimalikke juurdepääsusid ning põhjalikult kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huvisid. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kohus on vaatlusel tuvastanud, et X kinnistut on kasutatud masina või traktoriga liiklemiseks Nuuda kinnistuni. Maakohus tuvastas määruses, et Nuuda kinnistuni ei lähe põllutöömasinate jaoks läbitavat teed. Asjaolu, et kohus on

1. aprilli 2022 vaatlusprotokollis kirjeldanud X kinnistul kulgevat metsateed ja X kinnistul paikneval heinamaal lumes olevaid masina/traktori jälgi, mis kulgevad Nuuda kinnistu suunas, ei kinnita juurdepääsutee olemasolu ega seda, et avaldaja kasutab X kinnistut juurdepääsuks Nuuda kinnistule. Maakohtu järeldused, mille kohaselt põllutöömasinad vajavad oluliselt siledamat pinnast ning laiemat teeala, kui on X kinnistul metsamasinate jaoks rajatud teekoridor, ei ole elukauged ning selliste järelduste tegemiseks ei pea kohus määruses tehniliselt kirjeldama metsa- ja põllutöömasinate erisusi. Ebaõige on väide, et põllutöömasinad on sama laiad ja sama hea maastikuläbivusega kui metsatöömasinad. Avaldaja kirjeldas
2. aprilli 2022 ärakuulamisel seadmeid ja masinaid, mida ta kasutab põllutööde tegemiseks Nuuda kinnistul ning nende masinate gabariite. Seega oli kohtul koos vaatluse andmetega piisavalt infot hindamaks X kinnistul paikneva tee läbitavust põllutöömasinatega. Puudutatud isiku I eelistatav juurdepääs üle X kinnistu ei ole põllutöömasinate (nt kombain, traktor koos selle haakes kasutavate seadmetega) jaoks läbitav pehme pinnase ja puude vahel liiga kitsa läbipääsu tõttu. 12 Maakohtu määratud juurdepääs on kõigi puudutatud isikute huvisid arvestades puudutatud isikute jaoks kõige vähem koormav. Kuigi nimetatud juurepääs kulgeb läbi mitme erineva kinnistu, ei ole see kinnistute omanike jaoks väga koormav, kuivõrd juurdepääs kulgeb mööda olemasolevat teed, mida kinnistute omanikud ka ise kasutavad. Pinnasteena ei lähe kogu juurdepääsuks määratav ala, s.o ca 2400 m² ka senisest kasutusest (kasutatakse heinamaana) välja, kuna taimestik puudub vaid rattajälgedes. Selleks, et rajada X kinnistule senise, XX kinnistut läbiva juurdepääsuteega võrreldava kvaliteediga tee, peaks avaldaja või kinnistu omanik tegema olulisi kulutusi teetrassi laiendamiseks ja pinnase tugevdamiseks. Samuti tükeldaks üle X kinnistu määratav juurdepääs kinnistu kaheks ebamõistliku kujuga tükiks, mis raskendab kinnistu sihtotstarbelist majandmist. X kinnistu omanikuga sõlmitud rendileping, mis lõpeb
3. aastal, ei anna avaldajale õigust kastutada kogu kinnistut oma äranägemise järgi. Maakohus leidis põhjendatult, et XX kinnistul on pinnastee, mis on kõigi Nuuda kinnistu vajaduste seisukohalt juba piisav ja juurdepääsuks kruusatee ehitamine ei ole mõistlik ega vajalik. Kuigi juurdepääs üle XX kinnistu on määratud kasutamiseks aastaringselt kõikide mootorsõidukitega, sh põllutöömasinatega, ei kasutata juurdepääsu igapäevaselt. Juurdepääsutasu 30 eurot aastas katab puudutatud isiku I juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud, võimaliku saamata jäänud tulu, sisaldab mõistlikku tasu puudutatud isiku I õiguste riive eest ning vastab avaldaja poolt juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Avaldaja on kasutanud puudutatud isiku kinnistut säästlikult. Avaldaja ei nõustu juurdepääsutasu kindlaksmääramisega puudutatud isiku I taotletud viisil ja summas. Avaldaja möönab, et haritava maa hektari turuväärtuseks võib olla 6288 eurot, kuid üksnes selle järgi ei ole võimalik kindlaks määrata XX kinnistu väärtuse vähenemist. Juurdepääsutasuna soovitud summa on suurem kui juurdepääsu alla jääva maatüki turuväärtus ja ületab mitmekümnekordselt maatükiga seoses kantavad kulutused ja võimaliku saamata jääva tulu. Puudutatud isiku I valem ei vasta Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 2-19-
4. Esitatud tõenditest ei nähtu summa, mille võrra väidetavalt XX kinnistu väärtus väheneb ega see, millistele kriteeriumitele tuginedes on leitud, et kinnistu koguväärtus väheneb tee tõttu ligikaudu 5 %. Esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et XX kinnistu koormamine juurdepääsutee talumise kohustusega tooks kaasa nimetatud kinnistu turuväärtuse vähenemise.
5. Puudutatud isik II on jätkuvalt vastu juurdepääsutee määramisele läbi X kinnistu.
6. Puudutatud isikud III ja V jäävad oma varasemate seisukohtade juurde.
7. Otepää vald leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 6.5 tuleb tühistada juurdepääsutasu suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega kohustada avaldajat tasuma puudutatud isikule I juurdepääsu talumise tasu 122 eurot 45 senti aastas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.
9. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale ei ole vajalikku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu
10. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15; Riigikohtu
11. veebruari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161/207, p 17.1). 13 Puudutatud isik I vaidlustas määruskaebuses nii maakohtu poolt määratud juurdepääsutee asukoha kui ka talle määratud juurdepääsu kasutamise tasu suuruse. Asja materjalide kohaselt ei ole vaidlust selles, et avaldaja kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Vaidlus on selles, kust peaks juurdepääs kulgema ning kui suur peaks olema puudutatud isikule I kuuluva kinnistu igakordsele omanikule määratav juurdepääsutasu, kui juurdepääs määratakse tema kinnistu kaudu.
12. Maakohus määras avaldajale kuuluvale Nuuda kinnistule juurdepääsu algusega Võru-KuigatsiTõrva teelt (maantee 69) läbi YY YX, XXX, YYY ja XX kinnistu. XX kinnistul kulgeb juurdepääsutee piki olemasolevat pinnasteed kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega valitud juurdepääsutee asukoha osas ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja võrrelnud erinevaid juurdepääsu tee alternatiive, teostas vaatluse, kaalus menetlusosaliste huve ning asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs Nuuda kinnistule on otstarbekas määrata olemasoleva ajaloolise kruusatee kaudu, mis kulgeb Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee nr 69) läbi YY, YX, XXX, YYY ja XX kinnistu ning pinnastee, mis kulgeb eelnimetatud kruusatee lõpust üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja nõutav juurdepääs on ajaloolistest teedest ainuke, mis on tänapäeval põllutöömasinatega mõistlikult läbitav. Juurdepääs üle XX kinnistu on juba praegu kasutatava, st teostatav kõige väiksemate kulutustega ja kõiki menetlusosalisi kõige vähem koormavamal viisil. Vaidlust ei ole selles, et kuni XX kinnistuni on olemas korralik kruusatee ning puudutatud isik I kasutab ka ise seda teelõiku enda kinnisasjale pääsemiseks.
13. Määruskaebuse väited ei mõjuta maakohtu lõppjärelduste põhjendatust juurdepääsutee asukoha osas. 22.
14. Puudutatud isiku I põhilise vastuväite kohaselt on maakohus juurdepääsutee asukohta määrates koormanud teda ülemääraselt. Juurdepääs tuleks määrata üle X kinnistu. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel (Riigikohtu
15. veebruari
16. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1;
17. juuni
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22;
19. septembri
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mitme alternatiivse juurdepääsutee kaalumisel kaaluda ka koormatavate kinnisasjade omanike huve neid omavahel kõrvutades, sh hinnata nende privaatsusriivet ja selle mõju elanikele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on alternatiivsete juurdepääsuteede kaalumisel koormatavate kinnisasjade omanike huve põhjalikult kaalunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koormus juurdepääsu määramisel üle X kinnistu (enam kui 1,1 km ulatuses) oleks selle omanikule oluliselt suurem, kui juurdepääsu määramine üle XX kinnisasja (110 m pinnasteel ja 385m heinamaal). Juurdepääsutee rajamisega üle X kinnistu Nuuda kinnistule kaasneksid olulised kulutused ning ebamõistlikult suur X kinnistu omaniku õiguste riive. Avaldaja ei ole ka enam X kinnistul asuva põllumaa rentnik, mistõttu ei saa ka selle asjaoluga põhjendada juurdepääsu avaldaja kinnistule just X kinnistu kaudu. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I seisukoht, et 110 m pikkust pinnasteed tuleb aastaringseks kasutamiseks ja raske põllumajandustehnika kandmiseks parendada ning mööda heinamaad kulgev juurdepääs tuleks alles (pinnas)teeks ehitada. Maakohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et ka pinnastee on tee ning tee võib olla ka sõidukite liiklemise tulemusena kujunenud. Juurdepääs peab vastama kasutamise otstarbele. Maakohus on vaatlusel tuvastanud, et XX kinnistul asuva tee seisund 14 vastas arvestades aastaaega (lume sulamise aeg) selliste pinnasteede tavapärasele seisundile, olles maapinna kõrguse tõttu isegi keskmisest paremas seisundis. Olemasoleva tee seisukord vastab taotletava juurdepääsu eesmärgile (põllumajandusmaa harimine 30 päeva aastas ja vajadusel metsa majandamiseks). Eeltoodud tegevused on hooajalised ega vaja igapäevast tihedat liiklemist. 22.
21. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I seisukoht, et maakohus oleks pidanud kohustama avaldajat rajama XX kinnistule tee ning avaldajale pandud kohustus tee korrashoidmiseks (sh rööbaste tasandamine) ei ole tee hooldamiseks piisav. Riigikohus on
22. märtsi 2023 määruse ps 17 (tsiviilasi nr 2-19-517) leidnud, et juurdepääsu nõude rahuldamine ei eelda, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee seaduse tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et olemasolevat pinnasteed on juurdepääsuteena kasutatud ka varasemalt ning puudutatud isiku I esitatud väidetest ja tõenditest ei selgu, miks ei või pinnasteed ka edaspidi kasutada. Arusaamatu on puudutatud isiku I soov rajada heinamaale kandev tee, kui ta seda ise väidetavalt ei kasuta. Maakohus põhjendas, et kuna avaldajal on olemas masinad, millega on teed XX kinnistul võimalik hooldada määral, mis on avaldaja tegevuse tõttu vajalik, siis on põhjendatud jätta XX kinnistul juurdepääsu korrastamise kohustus, mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele põllutöömasinatega sõiduks (sh pärast tee kasutamist ilmnenud rööbaste tasandamise kohustus) avaldajale. Avaldajale kohtumääruse resolutsiooniga pandud tee korrashoiukohustus on piisavalt konkreetne ja puudutatud isik I saab kohustuse rikkumise korral nõuda avaldajalt selle kohustuse sundtäitmist. 22.
23. Puudutatud isikule I on arusaamatu, mis põhjusel on maakohus määranud juurdepääsu laiuseks 6 meetrit ning miks tuleb XX kinnistu omanikul tagada, et väravapostide vahe tema kinnistule sissesõidul ei oleks väiksem kui 6 meetrit ja hoiduda juurdepääsuteel tegevustest, mis püsivalt kestvusega üle 1 tunni takistavad ligipääsu Nuuda kinnistule või Nuuda kinnistult avalikule teele. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on juurdepääsu taotlemisel lähtunud Nuuda kinnistu sihtotstarbest (maatulundusmaa) ja enda äritegevuse vajadusest. Avaldaja vajab juurdepääsu üle puudutatud isiku I kinnistu põllumajandusega tegelemiseks ning on lähtunud põllutöömasinate gabariitidest. Maakohus on juba
24. augusti 2018 määruses esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohustanud puudutatud isikut I võimaldama kuni kohtulahendi jõustumiseni juurdepääsu Nuuda kinnistule, sh põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit. Juurdepääsu tagamiseks kohustas maakohus puudutatud isikut I eemaldama kõik tõkked ja takistused erateelt ning hoiduma tegevusest, mis halvendaks tee seisukorda või takistaks tee sihtotstarbelist kasutamist. Puudutatud isik I ei ole esitanud väiteid, et tegelikkuses avaldaja sellise gabariidiga põllutöömasinatega juurdepääsu ei kasuta. Puudutatud isik I ei ole vastu vaielnud ka avaldaja väitele
25. aprilli 2022 ärakuulamisel, et väravapostide vahekaugus XX kinnistul ei võimalda sealt põllutöömasinatega läbi sõita ning selle asjaolu tuvastas maakohus ka vaatlusel. Maakohus selgitas ärakuulamisel, et 6 meetri laiune läbipääs tuleb tagada ja posti (kergel puitaial) meetri võrra liigutada. Seega on maakohtu määrus põhjendatud osas, milles maakohus kohustas XX kinnistu omanikku kõrvaldama juurdepääsuteelt piirangud, mis ei võimalda juurdepääsu põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, samuti muuta vastavalt väravapostide vahet. Seega ei ole puudutatud isiku I väited määruskaebuses, et avaldaja ei ole vastavat nõuet esitanud, kooskõlas asja materjalidega ning maakohtu määratud juurdepääsutingimuste muutmises ei ole alust.
26. Maakohus on määranud juurdepääsutasu suuruseks puudutatud isikule I 30 eurot aastas. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust ka temale määratud juurepääsutasu suuruse osas. Ülejäänud kinnistute omanikud ei ole maakohtu märatud juurdepääsutasu suurust vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole Riigikohtu
27. juuni 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-19-20416 p-s 15 toodud seisukohtadega juurdepääsu tasu määramisel arvestanud. 15 Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15.4 selgitanud, et juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes). Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused. Riigikohus on sama lahendi p-s 15.5 toonud välja valemi, mida saab kasutada juurdepääsutasu arvutamiseks: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Diskontomäärana tuleb kasutada seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et kinnisasja senisele kasutusvaldkonnale vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev. Puudutatud isik I soovib saada hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest. XX kinnistu koosneb ühest katastriüksusest suurusega 40,04 ha. Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtule Lahe Kinnisvara koostatud kinnisvara mõttelise osa hindamise akti, millega ei ole hinnatud mitte kinnistut tervikuna, vaid haritava maa kõlvikut suurusega 23,52 ha. Hinnatava haritud maa turuväärtus on 148 000 eurot (III kd lk 56), mis teeb ühe hektari maa turuväärtuseks 6288 eurot. Puudutatud isik I leiab, et kuivõrd juurdepääsu alla jääb 0, 24 h, mis langeb kasutusest välja, siis on maatüki kasutusest väljalangemise väärtuseks ca 1509 eurot (0, 24 x 6288), millele lisandub seadusjärgne intress. Täiendava tõendina esitas puudutatud isik I Lahe Kinnisvara e-kirjaga antud täpsustava selgituse, mille kohaselt arvestatakse juurdepääsutee mõju kinnistu väärtusele ca 5 % kinnistu koguväärtusest, kuna muudab kinnistut vähemkompaktsemaks. Puudutatud isik I leiab, et see protsent peab väljenduma iga-aastase juurdepääsutee tasuna (koos lisanduva intressimääraga). Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik I ei ole kinnisasja osalise hindamise aktiga tõendanud kogu kinnisasja väärtuse vähenemise ulatust, seega ei ole puudutatud isik I esitanud tõendit kinnistu väärtuse vähenemise kohta. Ka ei ole puudutatud isiku I soov lisada määratavale juurdepääsutasule seadusjärgne intress kooskõlas Riigikohtu juhisega juurdepääsutasu arvutamiseks. Juurdepääsutee määramine ei too kinnistu omanikule kaasa tee alla jääva maa omandi kaotust, tegemist on üksnes omandi riivega. Iga-aastane juurdepääsutasu tuleb arvestada kinnisasja väärtuse vähenemise ja diskontomäära korrutisena.
28. Ringkonnakohus peab siiski võimalikuks rakendada käesolevas asjas Riigikohtu poolt välja toodud valemit juurdepääsutasu arvutamiseks. Lahe Kinnisvara hindamisaktist nähtub, et haritava maa turuväärtuseks on 6288 €/ha. Määratud juurdepääsutee kulgeb üle haritava maa. Puudutatud isik I leidis, et kinnistu turuväärtus langeb selle osa võrra, milles ei ole võimalik enam põldu harida ning tema kasutusest välja langeva maatüki (juurdepääsu alla jääv 0,24 ha) väärtuseks on ca 1509 eurot (0,24x6288). Ringkonnakohtu hinnangul võibki muude andmete puudumisel lähtuda sellest, et XX kinnisasja väärtus väheneb selle osa võrra, milles ei ole võimalik enam põldu harida, s.o 1509 euro võrra. Seega oleks Riigikohtu antud valemi järgi arvutatav iga-aastane juurdepääsutasu 158 eurot 45 senti (1509x10,5%). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-20416 leidnud, et kui juurdepääsutasu on valemi järgi välja arvestatud, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiukulude ja maamaksu eest. Puudutatud isikul I ei teki juurdepääsutee määramisega seoses korrashoiu kulusid, sest XX kinnistul asuva juurdepääsutee osas jääb korrashoiukohustus avaldajale. Maakohus on võimaliku teehoolduskulu väljaarvestamise osas kasutanud avaldaja poolt välja pakutud arvestuskäiku ning välja selgitanud, et teehoolduskuluks aastas on 150 eurot/km. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja pakutud arvutuskäiku on võimalik teehoolduskulu arvutamisel kasutada ning lähtuvalt eeltoodust on XX kinnistut läbiva juurdepääsutee korrashoiukuluks aastas 36 eurot (0,24x150), mis tuleb juurdepääsutasust maha arvata. 16 Seega tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule I iga-aastase juurdepääsutasuna 122 eurot 45 senti (158,45-36). Sellise suurusega iga-aastane juurdepääsutasu ei ole avaldajale ebamõistlikult koormav, sest avaldaja on äriühing, kes kasutab juurdepääsu äritegevuseks. Määruskaebus kuulub tasu suuruse muutmise osas rahuldamisele.
29. Puudutatud isik I heidab maakohtule ette, et maakohus ei andnud menetlusosalistele tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samuti ei andnud maakohus teada lahendi teatavakstegemise aega. Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluses puudub kohtul kohustus määratleda kirjaliku menetluse lõpptähtaeg ning kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäev. Ka hagita menetluses kehtib

§ 129

lg-s 1 sätestatud põhimõte, mille kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu ei rikkunud maakohus menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja mitteandmisega kaebaja õigusi. Ringkonnakohus võimaldas puudutatud isikul I esitada täiendavaid tõendeid. 27. Ringkonnakohus muudab maakohtu määrust üksnes juurdepääsutasu suuruse osas, seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust maakohtus. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt on ringkonnakohtu hinnangul, arvestades ka määruskaebuse rahuldamise ulatust,

§ 172

lg 1 järgi õiglane jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.

1. Kinnistusraamatu andmetel on pärast maakohtu määruse tegemist
2. märtsil 2023 vahetunud YY kinnistu üks kaasomanik Karel Kotka ja tema asemel on kaasomanikuks saanud Mihkel Mereküla. Avaldaja taotles
3. aprillil 2023 ringkonnakohtult kaasata

§ 211lg 1 alusel Karel Kotka õigusjärglasena menetlusse Mihkel Mereküla.

Viimane avaldas

1. mail 2023 ringkonnakohtule, et ta plaanib oma kaasomandi osa müüa teisele kaasomanikule ja seetõttu asja kohta hetkel arvamust ei avalda. Ringkonnakohus on asja materjalid õigusjärglasele e-toimiku kaudu nähtavaks teinud (ringkonnakohtu
2. mai 2023 e-kiri).

§ 211

lg 1 esimese lause järgi on uuel omanikul (õigusjärglasel) kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Ringkonnakohus leiab, et M. Mereküla Karel Kotka õigusjärglasena on õigusjärgluse omaks võtnud ja ta tuleb kaasata

§ 211lg 1 alusel Karel Kotka õigusjärglasena Karel Kotka asemel menetlusse.

Avaldaja taotlus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651ja § 659).

K. Kotka ei ole YY kinnistu kaasomanikuna maakohtu määrust vaidlustanud, samuti ei ole teised menetlusosalised vaidlustanud maakohtu määrust YY kinnistut puudutavas osas, mistõttu on selles osas maakohtu määrus jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause).

Seega on YY kinnistu omanike poolt kõik vajalikud sisulised seisukohad käesolevas menetluses juba antud. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 460

lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isiku kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. Nimetatu ei kehti

§ 460

lg 2 järgi üksnes menetlusosalise õigusjärglase suhtes siis, kui ta vaidlusaluse eseme omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest ei teadnud.

§ 198

lg 1 p 2 ja

§ 477lg 1 kohaselt kohaldatakse viidatud sätteid avaldaja ja puudutatud isiku suhtes.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 17 /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks Riigikohtu 13.12.2023 määrus

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-12098 osas, millega ringkonnakohus kohustas osaühingut Sanlind tasuma XX kinnisasja omanikule Helgi Tikule juurdepääsutasu 122 eurot 45 senti aastas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada osaühingut Sanlind alates käesoleva määruse jõustumisest tasuma XX kinnisasja omanikule Helgi Tikule aastas juurdepääsutasu suuruses, mis tuleb arvutada järgmiselt: 1509 (eurot) × võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär (diskontomäär, praegu 12%). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
4. Rahuldada Helgi Tiku määruskaebus osaliselt.
5. Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda. 18