Obsah (10)

§ 199§ 68§ 54§ 55§ 83§ 831§ 255§ 25§ 21§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-8040 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretärid Kärt Käära ja

§ 199

lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi üldmenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Kartau Prokurör Süüdistatav Eivinas Grigas isikukood: 39807301312; elukoht: XXX; praegu viibib vahistatuna Tartu Vanglas; XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik Eestis kriminaalkorras karistamata tõkend vahistamine alates 13.09.2022 Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa (määratud kaitsja) Süüdistatav Jonas Rudavičius isikukood: 38911180639; elukoht: XXX; praegu viibib vahistatuna Tartu Vanglas; XXX; töökoht: XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras karistamata tõkend vahistamine alates 13.09.2022 vandeadvokaat Robert Sprengk (määratud kaitsja) Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Gytis Vidugiris isikukood: 39304241424; elukoht: XXX; praegu viibib vahistatuna Tartu Vanglas; XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik Eestis kriminaalkorras karistamata tõkend vahistamine alates 13.09.2022 vandeadvokaadi abi Eve Laine (määratud kaitsja) 1 RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Eivinas Grigas

§ 199lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Eivinas Grigase kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.09.

2. Tühistada Eivinas Grigasele kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. 4.

§ 54

lg 1 alusel saata lisakaristusena Eivinas Grigas Eesti Vabariigist välja ja kohaldada Eivinas Grigase suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega Eivinas Grigase väljasaatmisest. 5. Tunnistada süüdi Jonas Rudavičius

§ 199lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust.

6.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Jonas Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.09.

2. Tühistada Jonas Rudavičiusele kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. 8.

§ 54

lg 1 alusel saata lisakaristusena Jonas Rudavičius Eesti Vabariigist välja ja kohaldada Jonas Rudavičiuse suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega Jonas Rudavičiuse väljasaatmisest. 9. Tunnistada süüdi Gytis Vidugiris

§ 199

lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi ning mõista karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. 10.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Gytis Vidugirise kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.09.

2. Tühistada Gytis Vidugirisele kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. 12.

§ 54

lg 1 alusel saata lisakaristusena Gytis Vidugiris Eesti Vabariigist välja ja kohaldada Gytis Vidugirise suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega Gytis Vidugirise väljasaatmisest.

1. Rahuldada kannatanu OÜ Okram (registrikood: 11706306; arvelduskonto nr EE682200221047246266, Swedbank) tsiviilhagi ja mõista Jonas Rudavičiuselt OÜ Okram kasuks välja 1116,50 eurot varalise kahju katteks.
2. Rahuldada osaliselt kannatanu E.G.U. Erapraksis OÜ registrikood: 10353018; arvelduskonto nr EE111010220047873015, SEB Pank) tsiviilhagi ning mõista Eivinas Grigaselt, Jonas Rudavičiuselt ja Gytis Vidugiriselt solidaarselt E.G.U. Erapraksis OÜ kasuks välja 400 eurot varalise kahju katteks.
3. Rahuldada kannatanu L. U. (isikukood: XXX; arvelduskonto nr XXX, SEB Pank) tsiviilhagi ning mõista Eivinas Grigaselt, Jonas Rudavičiuselt ja Gytis Vidugiriselt solidaarselt L. U. kasuks välja 30 eurot varalise kahju katteks. 2
4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Eivinas Grigaselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena ekspertiisi kulu 1938 eurot, määratud kaitsja tasu 3639,32 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 6664,82 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Eivinas Grigasel tasuda menetluskulud 6664,82 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 555,40 eurot ja viimasel
6. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 555,42 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
7. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Jonas Rudavičiuselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena ekspertiisi kulu 9177 eurot, määratud kaitsja tasu 3056,40 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 13 320,90 eurot.
9. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Jonas Rudavičiusel tasuda menetluskulud kokku 13 320,90 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 1110,07 eurot ja viimasel
10. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 1110,13 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
11. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Gytis Vidugiriselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena ekspertiisi kulu 2243 eurot, määratud kaitsja tasu 2924,40 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 6254,90 eurot.
13. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Gytis Vidugirisel tasuda menetluskulud 6254,90 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 521,25 eurot ja viimasel
14. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 521,15 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
15. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3
16. Konfiskeerimine ja asitõendid 22.1.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus äravõetud tööriistakomplekt ja kaks musta värvi elektritõukeratast seerianumbritega XXX ja XXX, millel kirje ninebot, koos laadimisjuhtmetega ning Jonas Rudavičiuse kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefonid Nokia XXX ja Samsung Galaxy XCover 4s IMEI 1 – XXX, IMEI 2 – XXX, mis on hoiul Lõuna prefektuuri hoiulaos. 22.2.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida Jonas Rudavičiuse kinnipidamisel äravõetud ning Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank AS-is arveldusarvele nr EE932200221023778606 kantud sularaha 150 eurot kui kuriteoga saadud vara. 22.3 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Lõuna prefektuuri hoiulaos olevad esemed: - Jonas Rudavičiuse kinnipidamisel äravõetud ühiskaart nr XXX ja AS GoBus 12.09.2022 Valga-Tartu bussipilet, - sõiduauto Lexus RX450H (registreerimismärgiga XXX) vaatluste käigus äravõetud Marlboro sigaretipakk, kilekinnas ja kummikinnas, - Tartus XXX valvekaamera peal olnud kleebis, - Tartus XXX äravõetud hari, - Tartus Ringtee 71 Circle K tankla prügikastist äravõetud Nokia 105 mobiiltelefoni karp, 1,5-liitrine Neptunas veepudel ja kummikindad, - sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus äravõetud esemed: - 1,5-liitrine Neptunas veepudel, - viis pabertaskurätikut, - avatud kummikinnaste karp, - 1,5-liitrine tühi Neptunas veepudel, - 5-liitrine kanister, millel kleebisel kirjed Castrol EDGE 5W-

1. 22.
2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasjas nr 22260100069 seisukoha võtmiseni Lõuna prefektuuri parklasse sõiduauto Toyota Avensis (registreerimismärgiga XXX) ja sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga XXX). 22.
3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasjas nr 22260100069 seisukoha võtmiseni Lõuna prefektuuri hoiulattu: - sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus äravõetud plätud kirjetega Everlast, roosat ja valget värvi hambahari, musta värvi vest, rohelist värvi jope ja sigarisüütajasse käiv adapter, mille USB pesas mälupulk, - Jonas Rudavičiuse kinnipidamisel äravõetud A4 formaadis jooneline paberileht, millel käsikirjalised märkmed, - Gytis Vidugirise kinnipidamisel äravõetud tehnikaseade, millel kirjed „raksa“, - sõiduauto Toyota Avensis (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus äravõetud esemed: - sõiduki UK registreerimistunnistus, - kaks USB juhet (musta värvi ja valget värvi), avatud pakendis liimituub ning avatud pakendis patarei Varta, - sõiduki kõrvalistujapoolse päikesesirmi kinnituse vahelt hambatikk, - sõiduki juhipoolse esiistme juurest põrandalt kasutatud salvrätik, - sõiduki juhipoolse esiukse küljetaskust kasutatud salvrätik ja hambatikk, 4 - - kindlustuspoliis, suitsukoni, punase-helesinise värvusega kliendikaart PUTO ja puidust lusikas, sigaretisüütajasse ühendatud kaks valget USB juhet koos süütaja adapteriga, 1,5-liitrine plastikust veepudel, musta värvi Nike vöökott, musta-valge kirju sangadega kott, mille sees valge-punase kirju kilekott ja musta värvi prügikottide rull, valge-punase värvusega kilekotist valged sokid, üks musta värvi sokk, ostutšekk ja parkimispilet, roheline kamuflaaž jope. 22.
4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde: - DVD-R plaat Valga linnas, Raja tn asuva avaliku turvakaamera 22.07.2022 salvestusega (02.11.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa), - DVD-R plaat Valga linnas Raja tn 5 asuva Neste tankla turvakaamera 22.07.2022 salvestusega (03.11.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa), - DVD-R plaat Pärnu linnas Pikk tn 13 Pärnu bussijaama turvakaamera 30.07.2022 videosalvestisega (06.10.2022 vaatlusprotokolli lisa), - CD-R plaat Viljandi linnas asuvate avalike linnakaamerate 30.07.2022 videosalvestustega (06.10.2022 vaatlusprotokolli lisa), - CD-R plaat Valga linnas, Riia tn asuva avaliku turvakaamera 22.08.2022 salvestisega (23.08.2022 vaatlusprotokolli lisa), - DVD-R plaat Valga linnas Jaama pst 12 turvakaamera 24.08.2022 salvestisega; Valga linnas avaliku turvakaamera „Valga avalik-Maxima“ 24.08.2022 salvestusega ja Valga linnas avaliku turvakaamera „Valga avalik-Vabaduse“ 24.08.2022 salvestusega (06.12.2022 vaatlusprotokolli lisa), - DVD-R plaat (EIO nr TP-02-01209-22 vastuse lisa), - DVD-R plaat (EIO nr TP-02-01277-22 vastuse lisa), - CD-R plaat (14.11.2022 vaatlusprotokolli lisa, Euroopa uurimismääruse vastused: 07.04.2022 nr TP-02-00078-22; 11.08.2022 nr TP-02-01032-22; 08.09.2022 nr TP-0201135-22; 12.08.2022 nr TP-02-01209-22; 26.09.2022 nr TP-02-01277-22), - CD-R plaat (09.09.2022 vaatlusprotokolli lisa, Tartu maakond Kambja vald XXX), - CD-R plaat (13.09.2022 vaatlusprotokolli lisa, Tartu linn XXX), - DVD-R plaat (12.09.2022 vaatlusprotokolli lisa, Tartu Lõunakeskuse Circle K tankla), - CD-R plaat (13.09.2022 vaatlusprotokolli lisa, Tartu linn XXX), - DVD-R plaat (06.10.2022 vaatlusprotokolli lisa, Valga linnas Jaama pst 12 asuva Valga bussijaama turvakaamera salvestusega 12.09.2022), - DVD-R plaat (06.10.2022 vaatlusprotokolli lisa, GoBus liini nr 319 pardakaamera 12.09.2022 salvestused Valga bussijaamast kuni Tartu bussijaamani 12.09.2022), - CD-R plaat (31.10.2022 vaatlusprotokolli lisa, videosalvestus Tartu Lõunakeskuse Circle K tanklast Tartus, Ringtee 71 ööl vastu 13.09.2022), - CD-plaat (07.12.2022 Gytis Vidugirise fotodega läbivaatuse protokolli lisa), - DVD-plaat (07.12.2022 vaatlusprotokolli lisa, G. Vidugirise ajutises kinnipidamiskambris viibimine 07.12.2022), - DVD-R plaat (07.12.2022 ekspertiisimääruse lisa, 08.09.2022 Tartumaal XXX asuva eramaja värava turvakaamera salvestis). 5 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Juhul, kui kohtuotsus tõlgitakse kirjalikult, võib süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates tõlgitud dokumendi kättesaamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus ja tsiviilhagid
5. Eivinas Grigast, Jonas Rudavičiust ja Gytis Vidugirist süüdistatakse

§ 199

lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises järgmiselt. 1.

1. Jonas Rudavičius varastas 01.08.2022 kell 00:00-06:00 grupis koos isikutega, kellele pole veel kahtlustust esitatud, Viljandist XXX asuva maja juurest SIA-le Citadele Leasing kuuluva, OÜ Okram vastutavas kasutuses ja M. H. faktilises kasutuses oleva sõiduauto Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX väärtusega 55 000 eurot. Varguse ajal asus sõidukis M. H. kuuluv turvatool Cybex Sirona maksumusega 415,20 eurot ja sõiduki kütusepaagis oli 50 liitrit diiselkütust maksumusega 93 eurot. Vargusega tekitati OÜ-le Okram varalist kahju kokku 55 093 eurot ja M. H. tekitati varalist kahju 415,20 eurot. 1.
2. Eivinas Grigas ja Gytis Vidugiris püüdsid kahekesi grupis võtta ära ööl vastu 08.09.2022 kella 02:43-02:46 vahelisel ajal Tartumaal Kambja vallas XXX asuva eramaja aiast AS-ile LHV Pank kuuluvat ja K. R. vastutavas kasutuses olevat sõiduautot Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX väärtusega 50 000 eurot. 1.
3. Eivinas Grigas, Jonas Rudavičius ja Gytis Vidugiris varastasid kolmekesi grupis: - ajavahemikul 11.09.2022 kell 22:00-12.09.2022 kl 08:40 Tartust XXX asuva eramaja eest Swedbank Liising AS-ile kuuluva, AS-i Kane Metall vastutavas kasutuses ja P. R. faktilises kasutuses oleva sõiduki Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga XXX väärtusega 41 500 eurot. Varguse ajal asusid sõidukis P. R. kuuluvad isiklikud esemed ̶ 2 plastkonteinerit (materiaalse väärtuseta), auto aku pealt töötav rehvi pumpamise kompressor maksumusega 40 eurot, autoapteek maksumusega 15 eurot, kummivaht maksumusega 5 eurot, aku käivitusjuhtmed maksumusega 15 eurot, komplekt turvamutritega maksumusega 40 eurot, puksiirköis maksumusega 10 eurot, 4 metsloomakonservi kogumaksumusega 10 eurot, pealamp Lumonite maksumusega 120 eurot, kandelamp maksumusega 60 eurot, valget värvi ehituskiiver (materiaalse väärtuseta), metsaroheline nokamüts kirjaga „TM“ (materiaalse väärtuseta), Gruusia rahvuslik müts, millel oli mustal põhjal sinist värvi tikandid, maksumusega 20 eurot, binokkel Olympos maksumusega 50 eurot, liigendnuga Exmet maksumusega 25 eurot, iphone laadimisjuhe (materiaalse väärtuseta) ja erinevate kaupluste kliendikaardid (materiaalse väärtuseta), s.o vara kogumaksumusega 410 eurot. Samuti oli varguse ajal sõiduki kütusepaagis 80 liitrit diiselkütust väärtusega 148 eurot. Vargusega tekitati AS-ile Kane Metall varalist kahju kokku 41 648 eurot ja P. R. tekitati varalist kahju 410 eurot. 6 - 13.09.2022 kl 00:55 paiku Tartust XXX asuva eramaja eest SEB Liising AS-ile kuuluva, E.G.U. Erapraksis OÜ vastutavas kasutuses ja L. U. faktilises kasutuses oleva sõiduauto Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX väärtusega 61 000 eurot. Varguse ajal olid sõidukis L. U. kuuluvad isiklikud esemed ̶ kaelapadi maksumusega 25 eurot, 2 tekki kogumaksumusega 100 eurot (ühe maksumus 50 eurot), rattakiiver maksumusega 79 eurot, lehtvõti nr 13 maksumusega 10 eurot, fliis maksumusega 20 eurot, Rimi kott maksumusega 4 eurot, päikesevari maksumusega 100 eurot, paar Ecco saapaid maksumusega 100 eurot, paar kingi maksumusega 100 eurot, autohari maksumusega 10 eurot, 6 cd-plaati kogumaksumusega 180 eurot, suur tikutoos maksumusega 2 eurot, joogipudel maksumusega 10 eurot, paar sokke maksumusega 5 eurot, kõrvaklapid maksumusega 20 eurot, 2 laadimisjuhet kogumaksumusega 20 eurot, käevõru maksumusega 15 eurot, vihmavari maksumusega 35 eurot, Fiskarsi kirves maksumusega 35 eurot, värava pult maksumusega 50 eurot, kiipvõti maksumusega 20 eurot, Circle K kliendikaart (materiaalse väärtuseta), pagasiruumi matt Lexus maksumusega 250 eurot, üks paar rattakindaid maksumusega 20 eurot, üks paar töökindaid maksumusega 4 eurot ja sularaha 30 eurot (1x20 eurot, 1x5eurot ja 5 eurot müntides), s.o vara kogumaksumusega 1244 eurot. Vargusega tekitati E.G.U Erapraksis OÜ-le varalist kahju 61 000 eurot ja L. U. tekitati varalist kahju summas 1244 eurot. Seega panid E. Grigas, J. Rudavičius ja G. Vidugiris toime

§ 199

lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil suures ulatuses, grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

1. Kannatanu OÜ Okram juhatuse liige M. H. esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab J. Rudavičiuselt 01.08.
2. a teoga OÜ-le Okram tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 1116,50 eurot. Sõiduauto Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX väärtus oli 55 000 eurot ja varguse ajal oli sõiduki paagis kütust väärtuses 93 eurot, seega tekitas J. Rudavičius OÜ-le Okram varalist kahju kokku 55 093 eurot. If P&C Insrance AS maksis OÜ-le Okram välja kindlustushüvitise 53 976,50 eurot ning J. Rudavičiuselt nõutava hüvitise moodustavad omavastutus 200 eurot, tasumata makseosad 823,50 eurot ja kütuse väärtus 93 eurot (kokku 1116,50 eurot). Kohtuistungil avaldas M. H., tsiviilhagis märgitud OÜ Okram arveldusarve asub AS-is Swedbank.
3. Kannatanu E.G.U. Erapraksis OÜ juhatuse liige L. U. esitas kriminaalasjas kaks tsiviilhagi, milles nõuab E. Grigaselt, J. Rudavičiuselt ja G. Vidugiriselt solidaarselt 13.09.
4. a teoga nii E.G.U. Erapraksis OÜ-le tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 1170,95 eurot kui ka talle endale tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 30 eurot. Sõiduauto Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX väärtus oli 61 000 eurot, If P&C Insrance AS maksis E.G.U. Erapraksis OÜ-le välja kindlustushüvitise 60 112,16 eurot ning E. Grigaselt, J. Rudavičiuselt ja G. Vidugiriselt E.G.U. Erapraksis OÜ kasuks nõutava kahjuhüvitise moodustavad omavastutus 200 eurot, tasumata makseosad 687,84 eurot ja kindlustusmakse 83,11 eurot (kokku 1170,95 eurot). L. U. kasuks nõutav hüvitis 30 eurot seisneb varguse ajal sõidukis olnud ja L. U. kuuluva sularaha väärtuses. Kohtuistungil avaldas L. U., et tsiviilhagides märgitud E.G.U. Erapraksis OÜ ja tema enda arveldusarved asuvad AS-is SEB Pank. 7 Kohtumenetluse poolte seisukohad
5. Prokurör jäi kohtus süüdistuse juurde ning taotles E. Grigase, J. Rudavičiuse ja G. Vidugirise süüditunnistamist ja karistamist

§ 199

lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi 5-aastase vangistusega, mille kandmise alguseks lugeda süüdistatavate kahtlustatavatena kinnipidamise aeg 13.09.2022. Lisakaristusena saata

§ 54lg 1 alusel E.

Grigas, J. Rudavičius ja G. Vidugiris Eesti Vabariigist välja ning kohaldada neile sissesõidukeeldu 5 aastaks. Rahuldada kannatanute tsiviilhagid, samuti mõista süüdistatavatelt välja menetluskulud.

1. Kannatanute OÜ Okram ja E.G.U. Erapraksis OÜ juhatuse liikmed vastavalt M. H. ja L. U. jäid kohtus OÜ-de nimel esitatud tsiviilhagide juurde, samuti jäi L. U. enda nimel esitatud tsiviilhagi juurde.
2. Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et said süüdistusest ja tsiviilhagidest aru, kuid ei tunnistanud end kohtuliku uurimise alguses süüdi ning keeldusid kohtus ütluste andmisest. Viimases sõnas tunnistas J. Rudavičius end täielikult süüdi, nõustus kõikide tsiviilhagidega ja ütles, et kahetseb kuritegude toimepanemist. E. Grigas tunnistas end süüdi 11.-
3. ja 13.09.
4. a vargustes, nõustus E.G.U. Erapraksis OÜ ja L. U. tsiviilhagidega ning ütles, et kahetseb, et nii käitus ja tekitas inimestele probleeme. 08.09.
5. a varguse katses E. Grigas end süüdi ei tunnistanud. G. Vidugiris ei tunnistanud end üheski kuriteos süüdi ega nõustunud tsiviilhagidega.
6. J. Rudavičiuse kaitsja Robert Sprengk leidis, et J. Rudavičiuse süü on tõendatud 13.09.2022 sõiduauto Lexus RX450H varguses, kuid ülejäänud osas (s.o 01.
7. ja 11.-12.09.
8. a vargustes) tuleb J. Rudavičius õigeks mõista. Kaitsja põhiseisukohad olid järgmised. 7.
9. Kõik sideettevõtjatelt saadud andmete vaatlusprotokollid on lubamatud tõendid, sest tõenditena oleks tulnud uurida vahetult sideettevõtjatelt saadud andmeid. Riigikohus selgitas 10.06.
10. a otsuses nr 1-18-437, et vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja ära võtta asitõenditena kasutatavad objektid. Kaitsja leiab, et kuna sideettevõtjatelt saadud andmete vaatlus pole suunatud ühegi loetletud eesmärgi saavutamisele, saaks vaatlusprotokoll olla üksnes abistav materjal mitte iseseisev tõend. Samuti kajastatakse vaatlusprotokollides muud teavet, mille saamine pole jälgitav ja mille õiguspärasus pole kontrollitav (s.o kaamerate väljatrükid, tugijaamade kaardid ja uurija poolt tehtud seoseid erinevate andmete vahel), kusjuures neid algandmeid ei uuritud samuti kohtus. Kuigi istungil kuulati tunnistajana üle vaatlusprotokollid koostanud politseiametnik E. P., ei asenda tema ütlused algandmete vahetut uurimist. 7.
11. Juhul, kui jätta sideettevõtjatelt saadud andmed tõendikogumist välja, et piisa ülejäänud kaudsetest tõenditest J. Rudavičiuse süü tõendamiseks 01.
12. ja 11.-12.09.
13. a vargustes. Kuigi J. Rudavičius sõitis enne 01.08.2022 bussiga Pärnust Viljandisse, on viibinud sõidukis Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX ja arvatavasti tunneb teisi süüdistatavaid, ei tähenda eelnev, et J. Rudavičius varastas (grupis) Toyota Land Cruiserid. XXX turvakaamera salvestiselt pole J. Rudavičiust näha, samuti nähtub salvestiselt, et salvestise kuupäev on 04.12.
14. Tõendeid selle kohta, et see kuupäev on vale või milline on õige kuupäev, pole. 7.
15. Sõiduauto Lexus RX450H vargus 13.09.2022 tuleb kvalifitseerida

§ 199lg 2 p-de 6 ja 8 järgi ning J.

Rudavičiusele tuleb mõista kergem karistus kui prokurör taotles. J. Rudavičiust pole varem karistatud ja senises kohtupraktikas on Leedu autovargaid karistatud sageli kuni 1-astase vangistusega. Menetluskuludest saab J. Rudavičiuselt välja mõista 1/

1. 13.09.
2. a vargusega seotud tsiviilhagid on põhjendatud. 8
3. E. Grigase kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taotles E. Grigase täielikku õigeksmõistmist, kannatute E.G.U. Erapraksis OÜ ja L. U. tsiviilhagide rahuldamata jätmist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Alternatiivselt palus kaitsja mõista E. Grigasele kergem karistus kui prokurör taotles, s.o

§ 199lg 2 keskmises määras või alla selle.

Kokkuvõtlikult olid kaitsja seisukohad järgmised. 8.

1. Pole tõendeid, et ööl vastu 08.09.2022 siseneti sõiduautosse Lexus RX450H või seda püüti käivitada. Samuti pole valvekaamera videosalvestise põhjal võimalik tuvastada, kes sisenes omaniku tahte vastaselt XXX aeda ja mida XXX viibinud isikud veel tegid. Ainuüksi asjaolu, et E. Grigase ja G. Vidugirise kasutuses olnud sidevahendid viibisid 08.
2. ööl XXX kinnistu leviala katvas piirkonnas, ei tõenda kuriteokatse toimepanemist. Katsest on võimalik loobuda ja videosalvestiselt nähtub, et isikud lahkusid XXX kinnistult. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et E. Grigas ja temaga kaasas olnud isik kavatsesid sõidukit varastada, näitab järgnenud käitumine, et nad loobusid kuriteokatsest. 8.
3. 11.-12.
4. ja 13.09.
5. a varguste osas nõustub E. Grigase kaitsja J. Rudavičiuse kaitsjaga, et sideettevõtjatelt saadud andmete vaatlusprotokollid pole tõenditena lubatavad. Samuti pole valvekaamerate videosalvestistelt arusaadav, kes XXX ja XXX kinnistute juures tegutsesid (sh kes lahkus 13.09.2022 sõidukiga XXX kinnistult), ning kuigi XXX trepilt leiti jalatsijälg, ei tehtud sellega seoses ühtki ekspertiisi. J. Rudavičiuse kaitsja möönis, et J. Rudavičiuse süü 13.09.
6. a varguses võib olla tõendatud ja et pole välistatud, et J. Rudavičius pani kuriteo toime üksi. Isegi juhul, kui tugineda sideettevõtjatelt saadud andmetele, on tõendatud üksnes, et süüdistatavate kasutuses olnud sidevahendid viibisid varguste ajal XXX ja XXX kinnistute teleteenuste tugijaama levialas, kuid see asjaolu ei kinnita süüdistatavate poolt varguste toimepanemist ega E. Grigase osa väidetavates vargustes. Kuigi E. Grigas viibis 12.09.2022 Lõunakeskuse Circle K tanklas ja liikus ringi Volkswagen Golfiga, mis võeti kriminaalmenetluse käigus ära, ei tõenda ka viimati märgitu E. Grigase süüd 11.12.
7. ja 13.09.
8. a vargustes. 8.3.

§ 199lg 2 maksimummääras vangistuse mõistmine on igal juhul põhjendamatu.

E. Grigast pole varem Eestis karistatud ja Leedus tunnistati ta süüdi 2018. aastal. Kuna süüdistataval on õigus kriminaalmenetluses ütluste andmisest keelduda, ei saa koostöövalmiduse puudumist karistuse mõistmisel tema kahjuks arvestada. Samuti on Tartu Maakohtul mitmeaastane praktika analoogilistes autovarguste asjades, kus süüdistatavad on Leedu Vabariigi kodanikud. Olukordades, kus lisaks paarikümne sõiduki vargusele on esitatud süüdistus ka

§ 255

järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises, on süüdistatavatel tulnud reaalselt ära kanda osa kokkulepitud karistusest ja üsna harvadel juhtudel on tervikkaristus ulatunud 5 aastani. 9. G. Vidugirise kaitsja vandeadvokaadi abi Eve Laine taotles samuti G. Vidugirise täielikku õigeksmõistmist. Kokkuvõtlikult olid kaitsja seisukohad järgmised. 9.1. 08.09.2022. a väidetavat varguse katset puudutav valvekaamera videosalvestis pole selge ning selle põhjal pole võimalik kindlalt tuvastada, et XXX kinnistule sisenes G. Vidugiris. Kujutiseekspertiisi tulemusel jõuti järeldusele, et tegemist võib olla G. Vidugirisega, ja kriminaalmenetluse käigus pole leitud heledat jopet, mida kannab videosalvestiselt näha olev isik. Kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 9 9.2. Juhul, kui asuda seisukohale, et G. Vidugiris viibis XXX kinnistul, pole tõendeid, et G. Vidugiris või temaga väidetavalt koos olnud E. Grigas üldse puudutasid autot või sisenesid sellesse. Seega jääb arusaamatuks, millega prokuratuur varguse katset sisustab, millisest teost algas katse toimepanemine ja mida G. Vidugirisele ette heidetakse. G. Vidugirise järgnenud käitumise põhjal ei saa teda 08.09.2022. a varguse katses süüdi tunnistada. 9.3. 11.-12.09. ja 13.09.2022. a vargused grupis koos E. Grigase ja J. Rudavičiusega pole tõendatud. Ainuüksi asjaoludest, et G. Vidugiris viibis Eestis ja liikus koos teiste Leedu kodanikega sõidukis Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, ei piisa tema süüditunnistamiseks. 9.4. Prokuröri taotletud karistus on liiga karm ega ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kaitsja on osalenud kriminaalasjades, kus 16 või 18 auto varguse eest karistati Leedu kodanikke nn šokivangistusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka kohtupraktikat ja tuleb jätta ruumi nende isikute karistamiseks, kes on toime pannud oluliselt rohkem vargusi. Kohtu seisukoht 10. Praeguses asjas ei vaidle kohtumenetluse pooled iseenesest selle üle, et süüdistuses märgitud aegadel ja kohtadest varastati ära süüdistuses nimetatud sõidukid, s.o 1) 01.08.2022 kell 00:00-06:00 varastati Viljandist XXX maja juurest Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX; 2) ajavahemikul 11.09.2022 kell 22:00-12.09.2022 kl 08:40 varastati Tartust XXX eramaja eest Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga XXX ning 3) 13.09.2022 kl 00:55 paiku varastati Tartust XXX eramaja eest sõiduauto Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX. Samuti ei vaidlustata kõnealuste sõidukite kuuluvust ega väärtust. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolud tõendatud ka istungil uuritud tõenditega. 11. Nimelt nähtub seoses 01.08.2022. a teoga kannatanu OÜ Okram juhatuse liikme M. H. ütlustest, et sõiduk Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX oli OÜ Okram kasutuses alates 2020. a maikuust kuni 31.07.2022, kusjuures sõidukit kasutasid nii M. H. kui ka teine juhatuse liige E. N.. M. H. avastas varguse 01.08. ennelõunal ja teavitas politseid. Ta kasutas sõidukit viimati 31.07 kl 20:00-21:00 ajal oma elukohas Viljandi linnas XXX ja nägi sõidukit viimati kl 23:00-00:00 vahel, mil sõiduk asus tema eramaja peasissekäigu ees. See majaesine kinnistuosa on aiaga piiramata. Autol on 2 võtit, mis olid ka pärast vargust M. H. käes. Turvakaamerad asuvad kõrvaltänavas XXX tn-l. Vargusega seoses tekkis kahju, millest kohtuistungi ajaks alles jäänud osa on kirjas kohtule esitatud tsiviilhagis. Varguse ajal oli sõiduki paagis umbes 40 liitrit kütust, mis oli ostetud OÜ raha eest. Kütuse ostuhinna kohta pole tõendit esitada, sest OÜ-le kuulub mitu sõidukit ja kütuse ostmist ei dokumenteerita sõidukipõhiselt (VI kd, tl 62 pöördel-63 pöördel). Maanteeameti sõidukite registri väljatrüki kohaselt on sõiduki Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX omanik SIA Citadele Leasing Eesti filiaal ning kasutajad on M. H. ja E. N. (I kd, tl 117). Müüja Amserv Auto AS-i, ostja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali ja liisinguvõtja OÜ Okram vaheliste müügi-ja liisingulepingute ning Amserv Auto AS-i 12.05.2020. a arve järgi oli sõiduki Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga XXX soetamishind 54 987 eurot ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt anti kõnealune sõiduk 2020. a maikuus OÜ-le Okram üle (I kd, tl 119, 122-123, 134). Tulenevalt kindlustuspoliisist ja If P&C Insurance AS-i 10.08.2022. a teatest oli kõnealuse sõiduki turuväärtus varguse toimepanemise ajal 55 000 eurot (I kd, tl 138-139). 12. Seoses 11.-12.09.2022. a teoga tuleneb kannatanu AS-i Kane Metall juhatuse liikme P. R. ütlustest, et ta kasutas sõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX alates selle 10 ostmisest kuni 11.09.2022, mil ta käis õhtul sõidukit tankimas ja parkis selle oma maja ette Tartus XXX. Seal, kus auto seisis, pole aeda. Järgmisel hommikul pärast kl 08:30 tööle minnes märkas P. R., et sõidukit pole, ja ilmnes, et see varastati. Autol on 2 võtit, mis olid ka pärast vargust P. R. käes. XXX on ka valvekaamerad ja politsei võttis salvestise kaasa. Selgus, et kaamerale oli pandud kleeps peale, ning hiljem leidis P. R. mingeid lauajuppe ja midagi, mille abil oli kaamera kinni kleebitud. Samuti leidis P. R. ühe luua sealt kuskilt, mida oli kasutatud. P. R. ei puutunud neid esemeid, vaid kutsus politsei, kes tuli tagasi ja võttis mingeid proove. Varguse ajal oli sõidukis P. R. kuuluvaid tavapäraseid asju, sh kastitäis jahi- ja matkaasju (mingeid lampe ja nugasid), prille, Šveitsi taskunuga, Olympus või Olympik binokkel jms. Binokli väärtuse üle võib ainult spekuleerida. P. R. arvab, et varguse ajal oli sõiduki kütusepaak täis, sest ta käis eelmisel õhtul sõidukit tankimas. Varguse tõttu said varalist kahju nii P. R. kui ka AS Kane Metall, kuid nad ei esitanud tsiviilhagi, sest need summad polnud vast nii suured (VI kd, tl 65-66). Maanteeameti sõidukite registri väljatrüki kohaselt on sõiduki Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga XXX omanik Swedbank Liising AS ning kasutajad on AS-i Kane Metall juhatuse liikmed P. R. ja E. L. (I kd, tl 149). Müüja Amserv Auto AS-i, liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja AS-i Kane Metall vahelise liisingulepingu ning Amserv Auto AS-i 06.06.2018. a arve järgi oli sõiduki Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX soetamishind 54 141 eurot (I kd, tl 155 ja 160) ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt anti kõnealune sõiduk 06.06.2018 AS-ile Kane Metall üle (I kd, tl 159). Tulenevalt kindlustusleppest ja Swedbank P&C Insurance AS-i 05.10.2022. a hüvitiseotsusest oli kõnealuse sõiduki turuväärtus varguse toimepanemise ajal 41 500 eurot (I kd, tl 152). 13. Seoses 13.09.2022. a teoga tuleneb kannatanu E.G.U. Erapraksis OÜ juhatuse liikme L. U. ütlustest, et sõiduk Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX kuulus E.G.U. Erapraksis OÜle alates 2020. a juunist, kusjuures sõidukit kasutas L. U. Viimati kasutas L. U. sõidukit 11.09.2022 pärastlõunal, mil ta parkis selle Tartus XXX oma kodumaja ukse ette, ja seejärel nägi ta sõidukit viimati aknast 13.09 öösel kl 01:00 paiku. Järgmisel hommikul kl 07:30 L. U. sõidukit enam ei näinud, kuid politsei käis juba kl 01:30-01:45 paiku, sest nad märkasid, et auto varastati. Politsei helistas öösel kl 01:39-01:40 nii L. U. kui ka XXX ning tuli seejärel nende elukohta ja üritas neid äratada, soovides teatada, et auto varastati ja sõideti kuskil Külitse kandis katki. Sõidukil on 2 võtit, mis olid ka pärast vargust L. U. elukohas. Naabrite valvekaamera on suunatud L. U. väravatele, kuid vargad pöörasid enne auto ümber ega liikunud kaamera vaatevälja. Varguse ajal autos olnud asjadest pole L. U. tagasi saanud armatuurlaua ees peidikus olnud sularaha kokku umbes 30 eurot, samuti on E.G.U. Erapraksis OÜ-le hüvitamata omavastutus 200 eurot, kaskokindlustuse maksed ja uue auto liisingulepingu tasu 200 eurot. Ülejäänud asjad sai L. U. tagasi, kuigi need olid räpased ja inetud (VI kd, tl 66 pöördel-67 pöördel). Maanteeameti sõidukite registri väljatrüki kohaselt on sõiduki Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX omanik AS SEB Liising ning 1 kasutajatest on L. U. (I kd, tl 174). Müüja Amserv Auto AS-i, liisinguandja AS-i SEB Liising ja liisinguvõtja E.G.U. Erapraksis OÜ vaheliste müügi- ja liisingulepingute järgi oli sõiduki Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX soetamishind 68 500 eurot (I kd, tl 178 ja 200) ning liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt anti kõnealune sõiduk 2020. a juunis E.G.U. Erapraksis OÜ-le üle (I kd, tl 197). Tulenevalt kindlustuspoliisist ja If P&C Insurance AS-i 03.10.2022. a teatest oli kõnealuse sõiduki turuväärtus varguse toimepanemise ajal 61 000 eurot (I kd, tl 176 ja 196). 14. Kuigi pooled ei vaidlustanud ka asjaolu, et varguste ajal olid sõidukites süüdistuses märgitud esemed, pole kohtu arvates siiski süüdistus selles osas istungil uuritud tõenditega täielikult tõendatud. Nii selgitas kannatanu OÜ Okram juhatuse liige M. H., et varguse ajal oli 11 sõiduki paagis umbes 40 liitrit kütust, mil oli ostetud OÜ raha eest, kuid turvatooli Cybex Sirona olemasolu ega väärtuse kohta ei esitatud kohtule ühtki tõendit (sh ei küsitlenud prokurör selles osas M. H.). Kohus juhtis juba eelistungil prokuröri tähelepanu asjaolule, et viimase 10-astase kohtupraktika kohaselt pole tsiviilhagiavaldus tõend (vt nt RKKK 13.06.2012. a otsus nr 3-11-69-12, p 11), ning leiab seega, et 01.08.2022 M. H. kuuluva (415,20-eurose) turvatooli vargus pole tõendatud. Samal põhjusel pole tõendatud, et 11.-12.09.2022 varastati P. R. kuuluvaid asju väärtuses 410 eurot ning et 13.09.2022 varastati L. U. kuuluvaid asju koguväärtuses 1214 eurot. Ülejäänud varguste ulatus (sh OÜ Okram ja AS-i Kane Metall raha eest ostetud kütus; P. R. kuuluvad asjad ̶ pealamp Lumonite, kandelamp, binokkel Olympos ja liigendnuga Exmet; ning L. U. kuuluv sularaha 30 eurot) on eelpool analüüsitud tõenditega tõendatud. 15. Prokuratuuri ja kaitsjate seisukohad lahknevad küsimustes, kas 08.09.2022 pandi Tartumaal Kambja vallas XXX toime sõiduauto Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX varguse katse ning kas nii lõpuleviidud vargused kui ka varguse katse panid toime süüdistatavad (grupis). Nagu eelpool märgitud, on seejuures ka kaitsjate ja süüdistatavate positsioon kohati omavahel vastuolus, sest kuigi J. Rudavičius tunnistas end täielikult süüdi, nõustus tsiviilhagidega ja avaldas kahetsust, leidis tema kaitsja R. Sprengk siiski, et J. Rudavičius tuleb 01.08. ja 11.-12.09.2022. a vargustes õigeks mõista. Samamoodi tunnistas E. Grigas end 11.-12. ja 13.09.2022. a vargustes süüdi, nõustus tsiviilhagidega ja avaldas kahetsust, kuid tema kaitsja R. Napa taotles E. Grigase täielikku õigeksmõistmist. Ainsana kattus G. Vidugirise seisukoht tema kaitsja E. Laine seisukohaga, kes mõlemad palusid G. Vidugirise täielikult õigeks mõista. 16. Asudes käsitlema süüdistatavate seoseid neile etteheidetavate kuritegudega, toob kohus kõigepealt välja, et J. Rudavičiuse kaitsja R. Sprengk leidis kohtuliku uurimise käigus Riigikohtu 10.06.2022. a otsuses nr 1-18-437 väljendatud seisukohtadele tuginedes esialgu, et tõendina pole lubatav ükski vaatlusprotokoll, millel pole vormistatud lisana andmeid, asitõendeid ja dokumente, mida vaadeldi. Seega tuleb kriminaalasja lahendamisel kõrvale jätta nii Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu (edaspidi ANTS) vaatlusprotokollid, Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollid kui ka sideettevõtjatelt saadud andmete protokollid. Täpsemalt pole kaitsja arvates kummagi numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollid lubatavad tõendid esiteks põhjusel, et põhitõend on andmekogu väljatrükk, mis tuleb vormistada vaatlusprotokolli lisana. Kohus ei nõustunud kohtuliku uurimise käigus kaitsja kriitikaga, tuues välja, et praeguse kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised ANTS-u väljatrükid on vastavates vaatlusprotokollides juba esitatud ning samade väljatrükkide lisadena vormistamine (s.o olemasoleva teabe dubleerimine) ei annaks mingit täiendavat väärtust (VI kd, tl 61 ja 64). Kohtuvaidlustes ei vaidlustanud kaitsja enam ANTS-u vaatlusprotokollide lubatavust ja ka kohus jääb oma varasema seisukoha juurde, lisades, et kõnealusel juhul on vaatluse objekt elektrooniline andmebaas, mida pole võimalik ega otstarbekas kohtuistungil vahetult uurida. Kuna vaatlusprotokollides on esitatud väljatrükid kriminaalasja lahendamiseks olulistest andmetest, on ANTS-u vaatlusprotokollid lubatavad tõendid. 17. Teiseks polnud PPA numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollid kaitsja meelest lubatavad tõendid põhjusel, et protokollides on lisaks andmekogule vaadeldud ka muid objekte ̶ nt 01.08.2022. a vaatlusprotokollis tõenäoliselt XXX valvekaamera videosalvestist (II kd, tl 143). Kohus ei võtnud kohtuliku uurimise käigus kõnealuste tõendite lubatavuse osas lõplikku seisukohta, märkides, et tõendina kasutatavaid videosalvestisi tuleb istungil vahetult uurida ning kohtulahend saab põhineda üksnes järeldustel, mida kohus teeb ise tõendite uurimise ja võrdlemise tulemusel (VI kd, tl 61 pöördel). Kuigi kaitsja ei vaidlustanud kohtuvaidlustes enam 12 ka PPA numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollide lubatavust, toob kohus siiski välja, et 01.08.2022. a vaatlusprotokolli p-s 1 on vaadeldavate objektidena märgitud ANTS ja PPA numbrituvastussüsteemi andmekogu. Edasi märgitakse protokollis, et 01.08.2022 kell 00:00-06:00 varastati Viljandist XXX maja juurest sõiduk Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX ning vaatluse käigus kontrollitakse automaatsetest numbrituvastussüsteemidest selle sõiduki liiklust alates 08.06.2022. Seejärel tuuakse välja, et 01.08.2022 kell 02:17 on fikseeritud, et sõiduk liigub Viljandis XXX maja juures, kell 02:18 liigub sõiduk Viljandis XXX-l ja kell 04:25 ületab Eesti-Läti piiri Valgamaal Valga vallas Hargla külas. Viimaks esitatakse Google Maps kaart, mille põhjal sõidab Viljandist XXX juurest Valgamaale Eesti-Läti piiri juurde liikluseeskirju järgides vähemalt 1h28min (I kd, tl 143-145). Nõustudes kaitsjaga, et 01.08.2022. a vaatlusprotokolli väljatrükk 1 (I kd, tl 143) pärineb tõenäoliselt mõne hoone turvakaamera videosalvestiselt, mida kohtule tõendina ei esitatud ja mida kohtus ei vaadeldud, jätab kohus selle ühe väljatrüki kriminaalasja lahendamisel kõrvale. Ülejäänud osas on nii 01.08.2022. a vaatlusprotokoll kui ka muud ANTS-u ja PPA numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollid aga lubatavad tõendid. 18. Ainsana vaidlustas J. Rudavičiuse kaitsja kohtuvaidlustes jätkuvalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõenditena lubatavust, märkides, et tõenditena oleks tulnud uurida vahetult sideettevõtjatelt saadud andmeid, vaatlusprotokoll saab olla üksnes abistav materjal ja protokollis andmete vaatlemine ei asenda andmete vahetut uurimist kohtus isegi juhul, kui protokollis tehakse andmetest väljavõtteid. Samuti kajastatakse vaatlusprotokollides lisaks sideettevõtjatelt saadud andmetele ka muud teavet, mille saamine pole jälgitav ja mille õiguspärasus pole kontrollitav (s.o kaamerate väljatrükid, tugijaamade kaardid ja uurija poolt tehtud seoseid erinevate andmete vahel), kusjuures neid algandmeid ei uuritud samuti kohtus. E. Grigase kaitsja R. Napa jagas eelrefereeritud seisukohti. Kohus ei nõustunud kohtuliku uurimise käigus J. Rudavičiuse kaitsjaga, märkides, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollides on tunduvalt suuremast andmemassist eraldatud osa, mis on prokuratuuri arvates kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluline, asjassepuutuv ja vajalik. Teisisõnu on protokollides tõendina vormistatud teave, mis prokuratuuri arvates puudutab praeguses asjas esitatud süüdistust. Uurimistoimingu protokollis tulebki kajastada üksnes kriminaalasja lahendamiseks vajalik teave ning juhul, kui kaitsjatel on kahtlus, et mingi oluline teave on jäetud tähelepanuta ja kohtule esitamata, on kaitsjatel takistusteta võimalik tutvuda kogutud teabega tervikuna, oma kahtlustes selgust saada ja vajadusel taotleda kohtult omapoolse tõendina selle teabe uurimist, mis kaitsjaid huvitab (VI kd, tl 61 pöördel). 19. Kohus jääb ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollide osas oma varasema seisukoha juurde, lisades, et sideettevõtjalt andmete saamine on paljuski sarnane jälitustoiminguga. Nii annab KrMS § 901 kohaselt ka sideettevõtjalt andmete saamiseks loa kohus, sideettevõtjalt andmete küsimisel tuleb arvestada ultima ratio-põhimõttega ning analoogiliselt jälitustoimingu protokolliga märgitakse ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollis sideettevõtjalt andmete pärimise loa andmed ning päringu objekt ja maht (vrd KrMS § 12610 lg 1 p 2-4). Edasi vormistatakse KrMS § 12610 lg 1 p 6 kohaselt (sarnaselt kõigi muude uurimistoimingutega

1. ka)jälitustoimingute protokollis tõendina üksnes see teave, mis on kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Pidades silmas eelnevat, pole kohtu arvates sideettevõtjalt saadud andmete puhul erandi tegemine millegagi õigustatud ning ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollis tuleb tõendina vormistada teave, mis on kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Kohtu(toimiku) koormamine (mahuka) asjassepuutumatu teabega pole millegagi õigustatud ega teeni kellegi huvisid. Seega pole põhjendatud esitada kohtule tõendina ega uurida kohtuistungil valimatult kõiki sideettevõtjalt saadud andmeid. 13 20. Kohus ei nõustu kaitsjaga selleski, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollides kajastatud tugijaamade asukoha ja leviala kaartide päritolu või saamise käik pole jälgitav või et nende õiguspärasus pole kontrollitav. Nimelt kuulati kaitsja tõstatatud kahtluste kõrvaldamiseks ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollide usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtus üle tunnistajana PPA Lõuna prefektuuri eriasjade uurija Egerd Pajustik, kes selgitas, et politseil on ligipääs operaatorite leviala kaartidele, mis küsitakse vajadusel välja ja pannakse menetluse juurde. Egerd Pajustik küsib leviala kaarte Keskkriminaalpolitsei ametnikelt, kel on õigused ja ligipääs sellele (VI kd, tl 87-88). Arvestades eelnevat, oli kaitsjal soovi korral praeguses menetluses võimalik täpsemalt tugijaamade asukoha ja leviala kaartide saamise õiguspärasust kontrollida ning vajadusel esitada omapoolsed argumendid, miks pole taoline infovahetus politseiametnike vahel seaduslik. Kuna kaitsja jättis selle tegemata, pole järelikult tõsiseltvõetavat põhjust kõnealuste kaartide saamise õiguspärasuses kahelda. 21. Leides endiselt, et kohtulahend saab põhineda üksnes järeldustel, mida kohus teeb ise tõendite uurimisel ja võrdlemisel (VI kd, tl 61 pöördel,) jätab kohus praeguse kriminaalasja lahendamisel tõendikogumist välja sideettevõtjalt saadud andmete protokollides kajastatud kohtueelse menetleja järeldused tõendamiseseme ajaolude kohta. Kuigi kohtueelses menetluses on kas või menetluse edasiseks planeerimiseks ja täiendava tõendusteabe kogumiseks vältimatult vaja analüüsida seni kogutud tõendeid ja teha nende pinnalt järeldusi, pole kohtueelse menetleja hinnang tõend, vaid üksnes (uurimis)versioon, mille tegelikkusele vastavuse üle otsustab tõendite abil lõplikult kohus. Seega on sideettevõtjalt saadud andmete protokollid osaliselt tõenditena lubamatud. Ülejäänud (s.o v.a kohtueelse menetleja järelduste) osas on sideettevõtjatelt saadud andmete protokollid lubatavad tõendid, millele tuginedes teeb kohus ise edaspidi järeldusi ja kujundab oma seisukoha tõendamiseseme asjaolude kohta. 22. Muude tõendite (sh jälitustoiminguga kogutud teabe) lubatavust kahtluse alla ei seatud, samuti ei kaheldud sideettevõtjalt saadud andmete puhul KrMS § 901 lg-s 3 sätestatud kriteeriumide täidetuses. Ka kohtul ei tekkinud nendes küsimustes kahtlusi. Edasi analüüsib kohus süüdistatavate süüküsimust neile etteheidetavate tegude kaupa. Jonas Rudavičiuse süüdistus 01.08.2022 Viljandis Toyota Land Cruiser varguses 23. Kohtu arvates on J. Rudavičiuse süü 01.08.2022. a varguses tõendatud. Nagu käesoleva otsuse p-s 11 märgitud, varastati sõiduk Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX Viljandist XXX maja juurest ööl vastu 01.08.2022 (M. H. nägi sõidukit viimati 31.07 kl 23:0000:00 vahel ja avastas selle puudumise 01.08 ennelõunal). Edasi tuleneb 01.08.2022. a ANTSu ja PPA numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollist, et kõnealune sõiduk liikus 01.08.2022 kl 02:18 Viljandis XXX-l ja ületas seejärel kl 04:25 Valga maakonnas Valga vallas Hargla külas Eesti-Läti riigipiiri suunaga Eestist Lätisse (I kd, tl 144). Kohus märgib, et järelikult viidi varastatud sõiduk esimesel võimalusel Eestist välja. 24. Täiendavalt nähtub Pärnu bussijaama turvakaamerate 30.07.2022. a videosalvestistelt ja PPA 06.10.2022. a vaatlusprotokollist, et 30.07.2022 kl 19:00 saabub Pärnu bussijaama 5. platvormi juurde buss, mille keskmisest uksest väljub meesterahvas, kel on kaasas tumedat värvi seljakott, seljas on lühikeste varrukatega rohelist värvi särk ning jalas on kollast värvi lühikesed püksid ja heledad jalanõud. Meesterahvas pöördub 10. platvormi juures seisva bussijuhi poole, vestleb temaga, näitab bussijuhile oma mobiiltelefoni ja liigub bussijuhi näidatud suunas. Seejärel suhtleb meesterahvas kl 19:10 ajal bussijaama kassa teenindajaga, näitab ka talle mobiiltelefoni ja ostab bussipileti. Viimaks siseneb meesterahvas kl 19:43 bussi registreerimismärgiga XXX ja esitab bussijuhile pileti (I kd, tl 89-97). MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus vastuskirja kohaselt müüdi kl 19:11 pilet bussile Pärnust Viljandisse, 14 kusjuures buss pidi Viljandisse kohale jõudma 30.07.2022 kl 21:15 (I kd, tl 98-99). Samuti nähtub Viljandi linna avalike linnakaamerate 30.07.2022. a videosalvestistelt ja PPA 06.10.2022. a vaatlusprotokollist, et ülalkirjeldatud meesterahvas kõnnib 30.07.2022 kl 21:0721:10 paiku Viljandi linnas ringi (I kd, tl 101-104). Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud meesterahvas äratuntav kui J. Rudavičius ja ka J. Rudavičiuse kaitsja ei vaidlustanud asjaolu, et J. Rudavičius saabus 30.07.2022 (s.o 1 päev enne Toyota Land Cruiseri vargust) Pärnust Viljandisse. 25. 16.08.2022. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist tuleneb lisaks, et Leedu telefoninumber XXX tuli esimest korda Eestis levisse 30.07.2022 kell 18:13 Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, jõudis kl 18:49 Pärnu linna ja sealt edasi kl 21:02 Viljandi linna. Viljandis liikus kõnealune number 30.07. kl 21:02-01.08. kl 02:18 erinevate tugijaamade teeninduspiirkondades, sh asus 30.07 kl 21:39-21:53, 31.07 kl 01:22-03:06 ja 01.08 kl 01:3802:17 XXX tugijaama teeninduspiirkonnas, kus asub ka Toyota Land Cruiser varastamise koht XXX (II kd, tl 29, 31-34). Alates 01.08. kl 04:07 liikus kõnealune number Valga maakonnas ja viimati oli number Eesti levis 01.08. kl 04:34 Hargla külas (I kd, tl 35-36). Euroopa uurimismääruse täitmise käigus koostatud Leedu Vabariigi Kaunase maakonna politsei 12.09.2022. a ametkondliku teate ja PPA 14.11.2022. a vaatlusprotokolli järgi aktiveeriti Leedu telefoninumber XXX esimest korda 30.07.2022 kl 11:57 Leedus Panevežys linnas XXX tugijaama piirkonnas ja numbri viimane toiming oli 01.08.2022 kl 09:26 samuti Leedus Panevežys linnas XXX tugijaama piirkonnas (V kd, tl 105). 26. Pidades silmas, et J. Rudavičiuse sõnul elab ta Leedus XXX, toob kohus esiteks välja, et Leedu telefoninumber XXX aktiveeriti esimest korda J. Rudavičiuse kodulinnas. Teiseks ilmneb ülal refereeritud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja käesoleva otsuse p-s 24 tuvastatud J. Rudavičiuse liikumise kõrvutamisel, et kõnealune Leedu number liikus Eestis 30.07.2022 samal ajal koos J. Rudavičiusega (s.o kl 19:00 paiku) Pärnu bussijaama ja sealt edasi kl 21:00 paiku Viljandisse. Kolmandaks tuleneb sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja käesoleva otsuse p-s 23 tuvastatud sõiduki Toyota Land Cruiser liikumise võrdlemisel, et edasi viibis Leedu number XXX Toyota Land Cruiser asukoha piirkonnas nii 30.07 kl 21:3921:53 ja 31.07 kl 01:22-03:06 (s.o 2-l eelmisel õhtul/ööl enne vargust) kui ka 01.08 kl 01:3802:17 (s.o varguse ajal). Neljandaks liikus telefoninumber pärast vargust samal ajal koos Toyota Land Cruiseriga (s.o 01.08 kl 04:30 paiku) Valga maakonnas Hargla külas, kus sõiduk ületas Eesti-Läti riigipiiri. Ning viimaks tuleneb Leedu Vabariigilt õigusalase koostöö raames saadud teabest, et telefoninumbri viimane toiming oli taas J. Rudavičiuse kodulinnas. Arvestades Leedu telefoninumbri, J. Rudavičiuse ja sõiduki Toyota Land Cruiser ülal kirjeldatud omavahelisi seoseid kogumis, tuvastab kohus, et seda numbrit kasutas just J. Rudavičius ja et J. Rudavičius varastas sõiduk Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX. Millegi muuga pole võimalik J. Rudavičiuse, telefoninumbri XXX ja sõiduki Toyota Land Cruiser koos liikumist selgitada. Samuti nähtub ka Pärnu bussijaama turvakaamerate videosalvestistelt, et J. Rudavičius kasutas mobiiltelefoni. Pidades silmas, et Leedu number aktiveeriti 2 päeva enne sõiduki vargust ja selle kasutamine lõpetati sõiduki varguse päeval, nõustub kohus prokuröriga selleski, et kõnealune telefoninumber hangiti üksnes varguse toimepanemiseks. 27. Kohtu arvates pani J. Rudavičius varguse toime grupis koos teiste tuvastamata isikutega. Nimelt nähtub 05.08.2022. a ANTS-u vaatlusprotokollist, et 28.07.2022 kl 21:17 (s.o 3 päeva enne sõiduki Toyota Land Cruiser vargust) ületas Valga linnas Läti-Eesti riigipiiri suunaga Lätist Eestisse sõiduk Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, mis naasis Lätisse 01.08.202 kl 16:27 (s.o samal päeval pärast Toyota Land Cruiser vargust) samuti Valga linnas. Edasi ületas nimetatud sõiduk 01.08.2022 kl 19:59 juba Läti-Leedu riigipiiri suunaga Lätist 15 Leedusse (s.o J. Rudavičiuse koduriiki) (I kd, tl 146-147). Täiendavalt tuleneb 02.08.2022. a ja 16.08.2022. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest, et Leedu telefoninumber XXX ilmus esimest korda Eestis levisse 28.07.2022 kl 21:21 Valga linnas (s.o samal ajal ja samas kohas, kus sõiduk Toyota Avensis saabus Lätist Eesisse). Seejärel jõudis kõnealune number samal õhtul (s.o 28.07 kl 22:39) Viljandi maakonda ja liikus ajavahemikul 29.07.2022 kl 12:4001.08.2022 kl 02:19 Viljandi linnas erinevate tugijaamade teeninduspiirkondades. Sealhulgas viibis number XXX koos J. Rudavičiuse kasutuses olnud numbriga Toyota Land Cruiser varguse ajal (s.o 01.08.2022 kl 01:37-02:17) varguse piirkonnas (s.o XXX tugijaama teeninduspiirkonnas) ning viibis sarnaselt J. Rudavičiuse kasutuses olnud numbriga Toyota Land Cruiseri asukoha piirkonnas pikemat aega ka 3-l eelmisel päeval/ õhtul/ööl enne vargust (s.o 29.07 kl 12:42-13:11, 30.07 kl 20:15-20:29. 31.07 kl 01:18-02:33 ja kl 21:12-21:54). Edasi liikus number XXX 01.08 kl 15:30 paiku taas Viljandi maakonnas ja kl 16:22-16:36 Valga linnas (s.o samal ajal ja samas kohas, kus sõiduk Toyota Avensis naasis Eestist Lätisse) (II kd, tl 20 ja 36-44). Euroopa uurimismääruse täitmise käigus koostatud Leedu Vabariigi Kaunase maakonna politsei 12.09.2022. a ametkondliku teate ja PPA 14.11.2022. a vaatlusprotokolli järgi aktiveeriti Leedu telefoninumber XXX esimest korda 28.07.2022 kl 16:31 Leedus ja numbri viimane toiming oli 02.08.2022 kl 10:59 samuti Leedus XXX tugijaama piirkonnas (V kd, tl 106). 28. Pidades silmas telefoninumbri XXX ja sõiduki Toyota Avensis üheaegseid piiriületusi, leiab kohus kõigepealt, et nimetatud telefoninumbrit ja sõidukit kasutas(
2. id)sama(
3. d)isik(ud). Arvestades mõlema Leedu numbri XXX (J. Rudavičius) ja XXX sarnast liikumist mõned päevad enne Toyota Land Cruiseri vargust Viljandi linnas, samaaegset viibimist varguse ajal varguse piirkonnas ning asjaolu, et sõiduk Toyota Avensis lahkus pärast vargust samal päeval läbi Läti Leedusse (s.o J. Rudavičius koduriiki), järeldab kohus lisaks, et J. Rudavičius ei tegutsenud üksi, vaid Toyota Avensist kasutati varguse toimepanemisel nn saateautona. Seejuures aktiveeriti ka number XXX sarnaselt J. Rudavičiuse kasutuses olnud telefoninumbriga samal päeval enne Eestisse saabumist ja numbri kasutamine lõpetati järgmisel päeval pärast vargust J. Rudavičiuse kodulinnas. Järelikult hangiti ka teine telefoninumber üksnes varguse toimepanemiseks. Asjaolud, et varguse toimepanemises osalenud isikud saabusid Eestisse erinevatel kuupäevadel ja erineval viisil (s.o J. Rudavičius saabus 30.07 bussiga ja teine/teised isik(
4. ud)saabus(
5. id)28.07 autoga), näitavad kohtu silmis sarnaselt spetsiaalselt varguse jaoks hangitud telefoninumbriga, et sõiduki vargus oli ette planeeritud ja silmapaistvalt läbimõeldud, et vältida tabamist ja muuta õiguskaitseorganite jaoks kõigi asjaosaliste väljaselgitamine võimalikult keeruliseks. 29. 02.08.2022. a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli järgi asus Viljandi maakonnas Toyota Land Cruiseri varguse kohta (XXX) katva tugijaama teeninduspiirkonna lähedal 30.07.2022 kl 23:55-31.07. kl 00:55 (s.o mõned päevad enne Toyota Land Cruiser vargust) veel kolmaski Leedu telefoninumber XXX, mis liikus seejärel 01.08.2022 al kl 03:33 Valga maakonnas ja viimati oli kõnealune number Eesti mobiilside levialas 01.08 kl 04:27 Hargla külas (s.o samal ajal ja samas kohas, kus varastatud Toyota Land Cruiser lahkus Eestist Lätisse) (II kd, tl 14-16). Lisaks nähtub Leedu Vabariigi Kaunase maakonna politsei 12.09.2022. a ametkondlikust teatest ja PPA 14.11.2022. a vaatlusprotokollist, et ka number XXX aktiveeriti Leedus XXX (s.o J. Rudavičius kodulinna lähedal) ja numbri kasutamine lõpetati 01.08.2022 kl 09:47 Leedus XXX (s.o pärast vargust samal päeval J. Rudavičiuse kodulinnas) (V kd, tl 105). Pidades silmas eelnevat, leiab kohus, et sõiduki Toyota Land Cruiser varguses osales kokku vähemalt 3 isikut (sh J. Rudavičius), kes täitsid varem kokku lepitud ja ära jagatud ülesandeid. 16 30. Seisukohta, et J. Rudavičius tegutses Toyota Land Cruiseri varguse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatud koos sõidukit Toyota Avensis kasutanud isiku(te)ga toetab lisaks eelnevale seegi, et 22.08.2022. a ANTS-u vaatlusprotokolli kohaselt ületas Toyota Avensis 22.08.2022 kl 20:16 taas Valga linnas Läti-Eesti riigipiiri suunaga Lätist Eestisse (II kd, tl 45). Edasi nähtub Valga linna avaliku kaamera 22.08.2022. a videosalvestistelt ja PPA 23.08.2022. a vaatlusprotokollist, et kl 22.08.2022 20:16 istus Valga linnas Riia 18 Rimi kaupluse parklas kõnealusesse sõidukisse juhi taha meesterahvas (II kd, tl 46-52). Ning 25.08.2022. a sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi leiti sõiduk Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX 24.08.2022 kl 21:01 Otepäält XXX kortermaja parklast, kust see toimetati Tartusse Riia 132 paklasse (II kd, tl 53 ja 59). 31. Nähtuvalt 26.08.2022. a läbiotsimisprotokollist võeti sõiduki Toyota Avensis läbiotsimise käigus DNA-proovid muu hulgas sigaretisüütajasse ühendatud kahelt valget värvi USB juhtmelt, kõrvalistuja turvavöö kinnituslukult, kõrvalistujapoolselt esimese istme peatoelt, kõrvalistujapoolse esiistme reguleerimisnupult ja kõrvalistujapoolselt seesmiselt ukselingilt. Samuti võeti sõidukist kaasa muu hulgas kõrvalistujapoolse esimese ukse küljetasukust leitud sigaretikoni, kõrvalistujapoolse päikesesirmi kinnituse vahelt leitud hambatikk, kõrvalistujapoolse tagumise istme juurest maast leitud 1,5-liitrine plastikust veepudel, kõrvalistujapoolse tagumise istme juurest maast leitud musta-valge kirju sangadega kott, mille sees valge-punase kirju kilekott, milles valged sokid ja üks musta värvi sokk (II kd, tl 60-62). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) 22.09.2022. a DNA ekspertiisi akti nr 22EGE0719 ja 29.11.2022. a DNA ekspertiisi akti nr 22E-GE1022 kohaselt saadi DNA-analüüsil kõrvalistujapoolse päikesesirmi kinnituse vahelt leitud hambatiku mõlemalt otsalt võetud proovist täisprofiil, mis langeb kokku J. Rudavičiuse DNA-profiiliga. Sigaretisüütajasse ühendatud kahelt valget värvi USB juhtmelt, kõrvalistujapoolselt esimese istme peatoelt ja kõrvalistujapoolse esimese ukse küljetasukust leitud sigaretikonilt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis pärinevad enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis langeb kokku J. Rudavičiuse DNA-profiiliga. Ülejäänud eelpool loetletud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis pärinevad enam kui ühelt isikult ja J. Rudavičiuse bioloogilise materjali sisaldumist ei saa nendes segaproovides (kindlalt) välistada (II kd, tl 88-90 ja 105-106). Pidades silmas, et sõiduautost Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX leitud ja ära võetud esemetelt, samuti sõidukist endast erinevatest kohtadest võetud proovidest leiti J. Rudavičiuse DNA-d, järeldab kohus, et seega viibis J. Rudavičius ka ise Toyota Land Cruiser vargusel saateautona kasutatud Toyota Avensises ja kasutas saateautot. 32. Samuti tuleneb 08.11.2022. a asitõendite vaatlusprotokollidest, et asitõenditena vaadeldi sõiduauto Toyota Avensis läbiotsimise käigus leitud registreerimistunnistust ja liikluskindlustuste poliisi. Vaadeldud dokumentide kohaselt on kõnealune sõiduk registreeritud D. B. nimele ja kindlustusleping on sõlmitud ajavahemikuks 28.07.2022 kl 15:50-27.08.2022 kl 24:00 (V kd, tl 1-4). Arvestades, et eelnevast nähtuvalt vormistati kolmanda isiku nimel olevale sõidukile Toyota Avensis liikluskindlustus vahetult enne sõiduki Eestisse saabumist 28.07.2022 kõigest 1 kuuks (s.o kuni 27.08.2022) ning et mõned päevad enne selle tähtaja saabumist 24.08.2022 toodi sõiduk Eestisse ja jäeti Otepääle maha, leiab kohus, et ka sõiduk Toyota Avensis hangiti just varguse toimepanemiseks. 33. Asudes andma J. Rudavičiuse eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

§ 199

lg 2 p 7 sätestab kuriteona grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Sõiduauto on vallasasi ja kuna kohus tuvastas eelpool, et J. Rudavičius viis Toyota Land Cruiseri XXX juurest ära (s.o jättis sõiduki senise 17 omaniku asjast kestvalt ilma) ühiselt ja kooskõlastatult (sh üksikasjalikult ette planeeritult) koos teiste (tuvastamata) isikutega, on tema puhul täidetud

§ 199lg 2 p 7 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb J. Rudavičius 01.08.2022 Toyota Land Cruiser grupiviisilises varguses süüdi tunnistada. Eivinas Grigase ja Gytis Vidugirise süüdistus 08.09.2022 Tartumaal Kambja vallas Lexus RX450H varguse katses

1. 12.09.
2. a ANTS-u vaatlusprotokollist nähtub, et 07.09.2022 kl 19:20 (s.o pärast eelmise saateauto Toyota Avensise maha jätmist Otepääle
3. a augustikuu lõpus) ületas Valga linnas Läti-Eesti riigipiiri suunaga Lätist Eestisse sõiduk Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, mis liikus seejärel k 19:23 Valgast Tartu suunas (II kd, tl 189).
4. Edasi tuleneb kannatanu K. R. ütlustest, et ta olnud umbes 2 aastat sõiduki Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX vastutav kasutaja ja parkis 07.09.
5. a õhtul selle XXX oma kodumaja ette. K. R. ei mäletanud, kas ta lukustas sõiduki uksed, ja hommikul ütles tema XXX J. M., et öösel käisid võõrad inimesed õue peal. Samuti tuli jutuks, et sõidukil olid uksed lahti. Sellest videost on näha, et võõrad inimesed olid õue peal kl 02:43-02:
6. Ajal, mil K. R. sai sõiduki vastutavaks kasutajaks, oli sõiduki väärtus umbes 50 000 eurot, ja võõraste inimeste tegevuse tagajärjel ei tekkinud K. R. varalist kahju (VI kd, tl 75-76). Tunnistaja J. M. ütluste kohaselt elas ta
7. a septembris XXX eramajas ja on sõiduki Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX kasutaja. Maja uksekell oli selline, et kui keegi tuleb liiga lähedale, siis kaamera salvestab ja näitab ning see info tuleb J. M. telefoni peale. Kui J. M. võttis 08.09.
8. a hommikul telefoni laadijast, oli telefonile tulnud viimane kaamerapilt, kust oli näha, et meesterahvas on liiga lähedal. J. M. saatis video oma naabrile, et võib-olla on temal külalised käinud, sest keegi ei tule niisama aiast sisse. Kaamerapildi järgi sisenes üks mees aeda ning teine jäi värava taha ootama ja edasi-tagasi kõndima. J. M. ei tea, mida aeda sisenenud mees aias tegi. J. M. arvas algul, et taheti mingit pisipättust teha, mingeid koduasju varastada, kuid kui ta saatis video oma naabrile, sai ta kriminaaljälitusest kõne kohale tulla. XXX maja ümber on aed ja hekk ning J. M. XXX K. R. parkis sõiduki Lexus aia sisse garaaži ette. J. M. ei tea, kas K. R. lukustas õhtul sõiduki uksed. 08.09.
9. a hommikul oli sõiduk endiselt alles ja selle juures polnud väliselt midagi tavapärasest teisti, kuid J. M. koerad võtsid kohe lõhna üles ja läksid auto juurde. Koerad ei käi niisama auto ümber, kuid kui keegi (nt külalised) on käinud, võtavad nad millegipärast lõhna üles ja käivad mööda võõraid jälgi (VI kd, tl 73 pöördel-74 pöördel). Maanteeameti sõidukite registri väljatrüki kohaselt on sõiduki Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX omanik AS LHV Pank ning kasutajad on K. R. ja J. M. (II kd, tl 164). Müüja OÜ Moneklar, liisinguandja AS-i LHV Pank ja liisinguvõtja K. R. vahelise 22.12.
10. a kapitalirendilepingu kohaselt oli sõiduki Lexus RX450H maksumus 42 747 eurot (II kd, tl 165). Pidades silmas, et sarnaselt lõpuleviidud vargustes esitatud süüdistusega ei tekkinud kohtumenetluse poolte vahel ka 08.09.
11. a varguse katse osas vaidlusi sõiduki kuuluvuse ega väärtuse üle, tuvastab kohus ülal refereeritud tõenditele tuginedes kõigepealt, et sõiduk Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX kuulub AS-ile LHV Pank, on K. R. vastutavas kasutuses ja et sõiduki väärtus on 42 747 eurot.
12. Samuti märgib kohus, et kannatanu K. R. ja tunnistaja J. M. ütlustega on kooskõlas J. M. poolt politseile üle antud turvakaamera videosalvestis ja 09.09.
13. a vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt ilmub kaamera paremasse serva hetkeks pikemat kasvu meesterahvas (peas nokamüts, seljas heledam jope, jalas tumedad püksid ja tumedad jalanõud), kuid liigub kohe kaamera vaateväljast eemale. Mõne hetke pärast ilmub paremalt poolt kaamera vaatevälja teine, lühemat kasvu meesterahvas (seljas kapuutsiga jope ja jalas heledamad püsid), kes vaatab otse kaamerasse. Hetkel, mil lühem meesterahvas liigub paremale kaamera vaateväljast eemale, 18 liigub pikem meesterahvas tagasi kaamera vaatevälja, hoides paremas käes mingit eset, ja jääb hetkeks seisma. Seejärel liigub ta tagasi paremale poole kaamera vaateväljast eemale. Edasi on näha, et mõlemad meesterahvad liiguvad vasakule poole kaamera vaateväljast eemale. Mõne hetke pärast on näha, et kaamera vaateväljast paremal tekib hetkeks valgus ja kaob siis ära (II kd, tl 183-186). Tuginedes eelnevale, leiab kohus sedagi, et 08.09.2022 kl 02:43-02:46 (s.o järgmisel ööl pärast sõiduki Volkswagen Golf Eestisse saabumist ja Tartu suunas liikumist) käisid Tartu maakonnas Kambja vallas XXX kinnistul kaks K. R. ja J. M. jaoks võõrast meesterahvast.
14. Edasi nähtub 08.09.
15. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist ja selle lisast CDplaadil, et 08.09.2022 ajavahemikul kl 01:00-04:00 viibisid Tartu maakonnas Kambja vallas XXX kinnistut katva tugijaama leviala piirkonnas 2 Leedu telefoninumbrit (IV kd, tl 178 ja VI kd, tl 55). Täiendavalt leiti EKEI 12.12.
16. a kujutiseekspertiisi akti nr 22E-IV0004 järgi ekspertiisi tulemusel skaalal +1, et J. M. poolt politseile üle antud turvakaamera videosalvestisel võib olla tegemist G. Vidugirisega. Salvestisel kujutatud isikul ja G. Vidugirisel on sarnased pea kuju, kergelt üles kaldu olev nina alus ja nina kuju, juuste piirjoon, kulmude paiknemine ja kõrva kuju. Tunnuseid, mis viitaksid erinevatele inimestele, ei leitud. Kujutiseekspertiisi võrdlustulemuste skaala järgi tähendab +1, et esitatud materjalid võivad seada ekspertiisi läbiviimiseks piiranguid. Leitud samasused vaidlustatud materjali ja võrdlusmaterjali vahel ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid viitavad samale isikule/objektile. Võimalust, et tegemist on sama isikuga/objektiga hinnatakse suuremaks kui võimalust, et tegemist on erinevate isikute/objektidega (V kd, tl 122 ja 126).
17. Kõigepealt toob kohus välja, et kuigi kujutiseekspertiisi tulemusel ei tehtud kõige tugevamat järeldust G. Vidugirise ja turvakaamera salvestise omavaheliste seoste kohta, ei leidnud ekspert samas ühtki tunnust, mis viitaksid erinevatele inimestele, ega asunud ka seisukohale, et ta ei saa G. Vidugirise ja salvestise omavaheliste seoste kohta üldse otsust langetada. Seega ̶ nii nagu on öeldud ka kujutiseekspertiisi võrdlustulemuste skaalal (võimalust, et tegemist on sama isikuga/objektiga hinnatakse suuremaks kui võimalust, et tegemist on erinevate isikute/objektidega) ̶ selgus kujutiseekspertiisi tulemusel, et turvakaamera videosalvestisel on pigem tegemist G. Vidugirise kui kellegi teisega. Võrreldes kõnealust videosalvestist E. Grigase 13.09.
18. a kahtlustatavana kinnipidamise protokollile lisatud fotodega ja Circle K Tartu Lõunakeskuse tankla poolt (eeskätt 11.-12.09.
19. a ja 13.09.
20. a vargustega seoses) politseile üle antud turvakaamerate salvestistega, leiab kohus ka, et teine XXX kinnistu juures viibiv isik sarnaneb E. Grigasega pikkuse ja kehahoiaku ning osaliselt ka riietuse poolest (musta värvi dressipüksid ja musta värvi nokamüts).
21. Arvestades lisaks, et XXX turvakaamera salvestistelt nähtuvad meesterahvad käisid 08.09.2022 öisel ajal just selle maja aias, kus asus sõiduk Lexus, sideettevõtjalt saadud andmete järgi viibisid samal ajavahemikul samas piirkonnas 2 Leedu telefoninumbrit ning et juba 11.12.09.2022 ja 13.09.2022 (s.o 3 ja 4 päeva pärast) panid E. Grigas ja G. Vidugiris sõidukit Volkswagen Golf nn saateautona kasutades Tartu linnas toime vastavalt Toyota Land Cruiseri ja Lexus RX450H edukad vargused, leiab kohus kõigile istungil uuritud tõenditele kogumis tuginedes, et ka 08.09.
22. a öösel liikusid XXX kinnistu juures just E. Grigas ja G. Vidugiris eesmärgiga varastada sealt sõiduk Lexus RX450H.
23. Asudes andma E. Grigase ja G. Vidugirise eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

§ 199

lg 2 p 7 sätestab kuriteona grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 25

lg 4 kohaselt algab kaastäideviimise korral süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele 19 vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kuna kohus tuvastas käesoleva otsuse eelmises punktis, et E. Grigas ja G. Vidugiris liikusid XXX kinnistu juures üheskoos Lexuse varastamise eesmärgil, on

§ 199

lg 2 p 7 ̶ § 25 lg-te 2 ja 4 subjektiivsed tunnused täidetud (s.o süüdistavatel oli kooskõlastatud teoplaan varastada Lexus). Samuti on kohtu arvates täidetud katse objektiivsed tunnused. Pidades nimelt silmas, et Lexus seisis XXX kinnistul E. Grigase ja G. Vidugirise jaoks võõra eramaja hoovis ning G. Vidugiris sisenes samasse hoovi (s.o eravaldusesse) ja liikus seal ringi, oli ta juba alustanud varguse objekti (s.o Lexuse) asukohas aktiivset tegutsemist, riivates võõrast valdust. Kuna taolisest käitumisest ei jäänud Lexuse äravõtmiseni enam ühtki vaheetappi, ohustas G. Vidugirise tegevus Lexust ajalisruumiliselt niivõrd vahetult, et enam pole kuidagi võimalik rääkida nt ettevalmistamisest. Seega algas G. Vidugirise tegevusega

§ 25lg 4 alusel varguse katse mõlema süüdistatava jaoks.

1. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole. Ning kuigi E. Grigase kaitsja leidis, et XXX kinnistul viibinud isikute lahkumine näitab, et nad loobusid kuriteokatsest, siis kohus ei nõustu ka selle seisukohaga. Koosseisupärase teo õigusvastasust ja teo toimepannud isiku süüd eeldatakse. Pidades silmas, et praeguses asjas ei esitatud kohtule ühtki tõendit, mis annab alust arvata, et E. Grigas ja G. Vidugiris loobusid 08.09.
2. a öösel Lexuse vargusest vabatahtlikult, pole tõsiseltvõetavat põhjust nende süüs kahelda ega süü eeldust ümber lükata. Samuti tuvastab kohus edaspidi, et praeguses asjas on kõigi süüdistatavate puhul tegemist inimestega, keda seob Eestiga üksnes kallihinnaliste sõidukite varastamine. Mingit muud põhjust neil Eestisse tulekuks ega siin viibimiseks pole. Kuna inimesed, kes tulevad Eestisse üksnes varguste toimepanemiseks, ei lahku sündmuskohalt ilma väljavalitud sõidukita lihtsalt niisama, pidi põhjus, miks XXX kinnistult ei suudetud sõidukit ära viia, olema tingitud välisest faktorist, mis ei allunud E. Grigase ja G. Vidugirise tahtele ega kontrollile.
3. Arvestades, et pole ka muid süüd välistavaid asjaolusid, tuleb E. Grigas ja G. Vidugiris 08.09.2022 sõiduki Lexus RX450H varguse grupiviisilises katses süüdi tunnistada. Jonas Rudavičiuse, Eivinas Grigase ja Gytis Vidugirise süüdistus 11.-12.09.2022 ja 13.09.2022 Tartu linnas vastavalt Toyota Land Cruiser ja Lexus RX450H varguses
4. Kohtu arvates on J. Rudavičiuse, E. Grigase ja G. Vidugirise süü 11.-12.09.
5. a ja 13.09.
6. a vargustes samuti tõendatud. Nagu käesoleva otsuse p-s 12 märgitud, varastati sõiduk Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX Tartust XXX maja eest ajavahemikul alates 11.09.
7. a õhtusest ajast kuni 12.09.2022 kl 80:30ni (P. R. käis 11.
8. õhtul sõidukit tankimas ja avastas 12.
9. hommikul pärast kl 08:30 tööle minnes, et sõidukit pole). Edasi tuleneb 12.09.
10. a ANTS-u ja PPA numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollist, et kõnealune sõiduk ületas 12.09.2022 kl 05:17 Valga maakonnas Valga vallas Hargla külas Eesti-Läti riigipiiri suunaga Eestist Lätisse (II kd, tl 187). Kohus märgib, et seega viidi Tartust XXX juurest varastatud Toyota Land Cruiser Eestist välja samamoodi nagu 01.08.2022 Viljandist XXX juurest varastatud Toyota Land Cruiser (vrd käesoleva otsuse p 23).
11. Täiendavalt uuriti kohtuistungil XXX videokaamera salvestist ja PPA 13.09.
12. a vaatlusprotokolli (II kd, tl 201-207). Kuigi J. Rudavičiuse kaitsja juhtis kohtuvaidluste käigus tähelepanu asjaolule, et salvestise järgi on selle kuupäev 04.12.2013, ning leidis, et tõendeid selle kohta, et see kuupäev on vale või milline on õige kuupäev, pole, siis kohus kaitsjaga ei nõustu. Pidades silmas, et salvestiselt nähtub sõiduk Toyota Land Cruiser ning nii Maanteeameti sõidukite registri väljatrüki kui ka müüja Amserv Auto AS-i, liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja AS-i Kane Metall vahelise liisingulepingu kohaselt oli selle sõiduki väljalaskeaasta 2018 (I kd, tl 149 ja 160), pole ilmselgelt võimalik, et istungil uuritud salvestis filmiti
13. aastal (s.o 5 aastat enne varastatud sõiduki tootmist). Samuti 20 selgitas P. R. istungil, et politsei võttis XXX valvekaamera salvestise kaasa 12.09.2022 pärast sõiduki kadumise avastamist (VI kd, tl 65). Arvestades viimati märgitut, nähtub järelikult (vastupidiselt kaitsja väidetule) P. R. ütlustest ka salvestise õige kuupäev. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul PPA 13.09.
14. a vaatlusprotokollis põhjendatult märgitud, et videosalvestiselt nähtuv kuupäev on ekraanil vale ja et õige kuupäev on 12.09.
16. XXX videokaamera salvestise järgi ilmuvad 2 inimest kaamera vaatevälja ülevalt paremalt esimest korda kaamera kellaaja järgi kl 08:35, kõndides esialgu kõrvuti kaamerale lähemale. Seejärel jääb 1 inimene (tumedama jopega) seisma tänaval heki ääres seisva auto kõrvale, ja teine inimene (heledama jopega) kõnnib teiselt poolt autot kaamerale lähemale, seisatab hetkeks XXX garaaži ees ja kõnnib tuldud teed tagasi. Heki ääres seisva auto juurest kõnnib temaga kaasa sinna seisma jäänud inimene. Edasi ilmuvad samad inimesed uuesti ülevalt paremalt kaamera vaatevälja kl 08:37, kusjuures nüüd on mõlema inimese näod kuni ninani riideesemega kaetud. Tumedama jopega inimene jääb taas seisma veidi eemal heki äärde auto juurde ja heledama jopega inimene liigub kaamera alla, käes hari. Mõne hetke pärast jalutab heledama jopega inimene jälle kaamerast eemale tuldud teed tagasi, kusjuures auto juures seisnud inimene tuleb talle mõned meetrid vastu ning nad jalutavad kõrvuti kaamera vaateväljast eemale. Kolmandat korda ilmuvad samad inimesed kaamera vaatevälja kl 08:44, tumedama jopega inimene jääb taas seisma endisesse kohta ja heledama jopega inimene kõnnib kaamera alla, käes lauajupp, mille otsas on nelinurkne kiletaoline materjal. Kl 08:45 kaetakse kaamera eelmainitud kiletaolise esemega, misjärel pole kaamerast enam võimalik pilti näha (II kd, tl 201-207). 12.09.
17. a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt fikseeriti XXX vaatluse käigus muu hulgas, et maja esiküljel välisuksest paremal asuv valvekaamera on kaetud kleebisega. See kleebis pakendati ja võeti kaasa. Samuti avastati välisukse eest jalatsijälge fragmendid, mida fotografeeriti, ja välisukse klaasi keskosas leiti tolmu ärastusjäljed, millest võeti DNA-proov (II kd, tl 191-196). 12.09.
18. a täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Tartus XXX krunti piirava aia äärest (kaugus XXX majast on ca 100 m) leiti musta värvi varre ja kollaste harjastega hari, mis pakendati ja võeti kaasa (II kd, tl 197-200).
19. Edasi tuleneb J. Rudavičiuse 13.09.
20. a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et tema kinnipidamisel leiti pükste taskust mobiiltelefon Nokia (IMEI XXX) ja jope taskust leiti mobiiltelefon Samsung Galaxy Xcover 4s (IMEI1 XXX, IMEI2 XXX) (IV kd, tl 69). 22.09.
21. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on telefonis Samsung kasutatav abonentnumber XXX (III kd, tl 164). Ning nähtuvalt 13.09.
22. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist viibis sama Samsung telefon koos sama numbri (XXX) ja IMEI-ga (XXX) 12.09.2022 kl 01:59-03:14 Tartus XXX kinnistut katvate tugijaamade leviala piirkonnas (s.o sõiduki Toyota Land Cruiser varguse ajal ja kohas). Samuti liikus sama telefon sama numbri ja IMEI-ga 12.09.2022 kl 05:06-05:21 alates kl 05:06-05:21 Valga maakonnas Hargla külas (s.o samal ajal ja kohas, kus varastatud Toyota Land Cruiser viidi Eestist Lätisse) (III kd, tl 36). Kohus toob välja, et eelnevast nähtuvalt liikus J. Rudavičiuse juurest leitud mobiiltelefon koos Toyota Land Cruiseriga XXX juurest Eesti-Läti riigipiirini.
23. Lisaks tuleneb 13.09.
24. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et alates 12.09.2022 kl 05:21 (s.o pärast varastatud Toyota Land Cruiseri piiriületust kl 05:17) liikus telefoninumber XXX tagasi Tartu suunas, jõudis Tartu linna ca kl 10:05ks ja asus seejärel Ringtee 71 Circle K Lõunakeskuse tanklat katvate tugijaamade leviala piirkonnas (III kd, tl 1317). 22.09.
25. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt fikseeriti telefoni Samsung vaatluse käigus veel, et kõnealuses telefonis olid andmed bussifirma sõidumarsruudi kohta Panevežys linnast Riiga kuupäevaga 09.
26. ja seejärel Riiast Tartusse kuupäevaga 09.09 saabumisega Tartusse kl 22:45 (III kd, tl 167-168). Samuti tuleneb J. Rudavičiuse kahtlustatavana 21 kinnipidamise protokollist, et kinnipidamise käigus võeti temalt ära AS-i GOBus 12.02.
27. a Valga-Tartu bussipilet ja ühiskaart nr XXX (IV kd, tl 69). Ridango AS-i 09.11.
28. a vastuse järgi müüdi kõnealune ühiskaart 12.09.2022 kl 08:05 MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskuse müügipunktis (III kd, tl 177) ning 31.10.
29. a asitõendi vaatlusprotokolli järgi fikseeriti vaatluse käigus, et J. Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud bussipiletil on algpeatus Valga bussijaam, lõpp-peatus on Soinaste I, pileti eest tasuti sularahas ja pilet müüdi kl 08:41 (III kd, tl 185-186). Edasi nähtub Valga linnas Jaama pst 12 asuva Valga bussijaama 12.09.
30. a turvakaamera ja 12.09.2022 kl 08:37-10:08 liini nr 319 teenindanud bussi padakaamera salvestistelt ning 06.10.
31. a asitõendi vaatlusprotokollist, et samal ajal kui 12.09.2022 kl 08:37 liigub Valga bussijaama ootepaviljoni ette Valga-Tartu liini sõitev GoBusi buss, ilmub kaamera vaatevälja meesterahvas, kel on kaasas halli värvi seljakott, seljas on kapuutsiga rohelist värvi jope ning jalas on sinist värvi püksid ja sinist värvi jalatsid (pükste ja jalatsite külgede peal valvet värvi „Nike“ logo). Meesterahvas siseneb kl 08:40 bussi, ostab bussijuhilt pileti ja liigub edasi reisijate kohale. Kl 10:08 väljub meesterahvas Tartus „Teaduspargi“ peatuses (III kd, tl 179-184). J. Rudavičiuse isiku läbivaatuse protokolli järgi olid J. Rudavičiusel jalas samad sinised püksid ja jalanõud (IV kd, tl 75-80).
32. Pidades silmas, et eelnevast tulenevalt viidi 11.-12.09.2022 Tartust XXX juurest varastatud Toyota Land Cruiser sarnaselt 01.08.2022 Viljandist varastatud Toyota Land Cruiseriga Eestist Lätti ning J. Rudavičiuse kasutuses olnud mobiiltelefoninumber viibis samamoodi ka Tartus Toyota Land Cruiseri varguse ajal varguse piirkonnas ning liikus seejärel koos varastatud sõidukiga riigipiirini, tuvastab kohus, et J. Rudavičius varastas ka sõiduki Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX. Lisaks pani J. Rudavičius kohtu hinnangul sellegi varguse toime grupis koos teiste isikutega ̶ täpsemalt koos E. Grigase ja G. Vidugirisega. Nagu märgitud, nähtub XXX videokaamera salvestiselt esiteks, et kaamera kinnikatmisel tegutsesid sündmuskohal 2 inimest. Teiseks tuleneb 13.09.
33. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et lisaks J. Rudavičiuse kasutuses olnud telefoninumbrile viibisid 12.09.2022 kl 00:00st kuni kl 05:00ni Tartus XXX kinnistut katvate tugijaamade leviala piirkonnas (s.o sõiduki Toyota Land Cruiser varguse ajal ja kohas) veel 4 Leedu telefoninumbrit (III kd, tl 2).
34. Kolmandaks ei viibinud järgmisel hommikul pärast Toyota Land Cruiser vargust (s.o 12.09.2022) Circle K Lõunakeskuse tankla piirkonnas J. Rudavičius üksi, vaid nähtuvalt tankla poolt politseile üle antud 12.09.
35. a turvakaamerate salvestistest pöörab kl 10:2011:05 vahelisel ajal (s.o ca 10 minutit pärast seda, kui J. Rudavičius saabus Valgast bussiga tagasi Tartusse) tanklasse halli värvi universaalkerega Volkswagen ning pargib kaubiku ja puhkekohtade vahele. Minuti pärast väljub juhipoolsest uksest tumedasse riietatud ja musta värvi nokamütsiga inimene, kes liigub tankla sissepääsu suunas. Edasi on näha, et sama inimene (nüüd on näha ka, et tal on punast värvi habe) väljub tankla tualettruumist, hoides käes musta värvi eset. Kui ta ilmub uuesti kaamera vaatevälja, on tal käes topsihoidik 3 topsiga ja endiselt musta värvi ese. Seejärel väljub sama inimene topsidega tanklast ja kõnnib Volkswageni juhipoolse ukse juurde. Ta võtab korduvalt sõiduki salongist ja pagasiruumist esemeid, mille viskab sõiduki lähedal prügikasti. Edasi siseneb sama inimene taas tanklasse ning ootab teenindusleti ees, vaadates ja kasutades samal ajal mobiiltelefoni. Kui ta saab letilt 3 wrappi, väljub ta tanklast, kõnnib Volkswageni juurde ja istub juhikohale. Mõne minuti pärast väljub sama inimene Volkswagenist, viskab wrappide pakendid prügikasti ja istub tagasi sõidukisse. Seejärel väljub Volkswagen paklast (III kd, tl 37-50). Arvestades, et E. Grigase 13.09.
36. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde lisatud fotode järgi on E. Grigasel musta värvi riided ja punast värvi habe (IV kd, tl 89), sarnaneb E. Grigas kohtu hinnangul Circle K Tartu Lõunakeskuse turvakaamerate salvestistelt nähtuva isikuga. 22
37. Täiendavalt võeti 12.09.
38. a sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi Tartu linnas Ringtee 71 Circle K tankla vaatluse käigus parkla prügikastist muuhulgas ära valget värvi kasutatud kummikindad ja 1,5-liitrine Neptunas veepudel (III kd, tl 28-31). 13.09.
39. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt võeti nimetatud esemetelt DNA-proovid (III kd, tl 32-35). Ning tulenevalt EKEI 31.10.
40. a DNA-ekspertiisi aktist nr 22E-GE0831 ja 29.11.
41. a DNAekspertiisi aktist nr 22E-GE1034 saadi ekspertiisi käigus kõnealuse pudeli korgilt ja suult ning kummikinnastelt võetud proovidest DNA täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult ja langevad kokku E. Grigase DNA-profiiliga (III kd, tl 66 ja 79-80). Tuginedes tankla turvakaamerate salvestistele ja DNA-ekspertiiside tulemustele kogumis, tuvastab kohus. et 12.09.2022 juhtis sõidukit Volkswagen E. Grigas.
42. 13.09.
43. a sõiduauto Volkswagen Golf Leedu Vabariigi registreerimismärgiga XXX läbiotsimise protokollist ilmneb neljandaks, et nimetatud sõiduki läbiotsimise käigus leiti pagasiruumist muu hulgas 5-liitrine õlikanister, mille ühel küljel oli kleebis kirjega „Castrol Edge“ ja teisel küljel kleebist polnud (III kd, tl 116, 118 ja 139-140). 14.09.
44. a vaatlusprotokolli järgi vaadeldi Tartus XXX sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud kleebist, mis kattis valvekaamerat, sõiduki Volkswagen Golf pagasiruumist leitud õlikainistrit ja veebilehe www.autodok.ee kuvatõmmist, kust nähtub „Castrol Edge“ mootorõli kanister (III kd, tl 156159). Kohus märgib, et kõnealuses vaatlusprotokollis fikseeritud esemete visuaalsel võrdlemisel ilmneb, et sõidukist Volkswagen Golf leitud õlikanistril oli tagumine kleebis puudu ja et XXX kaamerat katnud kleebis kattub välimuselt täielikult veebilehelt nähtuva samasuguse õlikanistri kleebisega. Järelikult katsid sõiduki Toyota Land Cruiser varastanud inimesed XXX valvekaamera just sõidukist Volkswagen Golf võetud kleebisega. Arvestades, et XXX valvekaamera salvestise järgi õnnestus sündmuskohal tegutsenud inimestel kaamera kinni katta vaid mõned minutit pärast eelmist ebaõnnestunud katset, viibis Volkswagen Golf seega Toyota Land Cruiser varguse ajal kuskil läheduses. Ning eelnevast tulenevalt kasutati Volkswagen Golfi varguse toimepanemisel nn saateautona, mille abil jõuda varguse toimepanemise kohta ja kust võtta varguse ajal vajadusel varguse toimepanemise hõlbustamiseks vajalikke esemeid (nt seesama õlikanistri kleebis). Seega juhtis E. Grigas 12.09.
45. a hommikul Circle K tanklas sama sõidukit, mida kasutati eelmisel ööl XXX juures Toyota Land Cruiser varguse toimepanemisel.
46. Kohtu hinnangul ei viibinud J. Rudavičius ja E. Grigas 12.09.
47. a hommikul Circle K Tartu Lõunakeskuse tankla piirkonnas juhuslikult või üksteisest sõltumatult ning E. Grigas ei kasutanud saateautot Volkswagen Golfi üksinda, vaid J. Rudavičius ja E. Grigas kohtusid tanklas vastavalt varasemale kokkuleppele siis, kui J. Rudavičius jõudis pärast XXX juurest varastatud Toyota Land Cruiser riigipiirini viimist Valgast tagasi Tartusse. Samuti ̶ nii nagu 01.08.
48. a Viljandis Toyota Land Cruiser varguse puhul ̶ viibis J. Rudavičius ka Tartus XXX Toyota Land Cruiser varguse toimepanemisel kasutatud saateautos. Ning viimaks oli samas seltskonnas koos J. Rudavičiuse ja E. Grigasega ka G. Vidugiris.
49. Nimelt leiti esiteks Volkswagen Golfi 13.09.
50. a läbiotsimise protokolli järgi kõnealusest sõidukist ja võeti ära osaliselt täidetud 1,5-liitrine Neptunas veepudel, tööriistakomplekt, musta värvi plätud kirjetega Everlast ja 40, roosat ja valget värvi hambahari, 5 pabertaskurätikut, kummikinnaste karp, adapter, mille USB pesas mälupulk, musta värvi vest, rohelist värvi jope, tühi 1,5-liitrine Neptunas veepudel, 5-liitrine kanister kirjega „Castrol Edge“ ja 2 musta värvi elektritõukeratast. Samuti võeti DNA-proovid kummikinnaste karbilt ja kanistrilt. DNA-proovid võeti ka Volkswagen Golfi juhi turvavöö pesalt, käigukangi nupult, juhiistme reguleerimiskangilt, roolilt, kõrvalistuja turvavöö pesalt, kõrvalistuja ukse sisemiselt lingilt, tagumise parempoolse ukse siselingilt ja tagumise vasakpoolse ukse siselingilt (III kd, 23 tl 116-118). EKEI 31.10.
51. a DNA-ekspertiisi akti nr 22E-GE0832 ja 01.12.
52. a DNAekspertiisi akti nr 22E-GE1035 järgi saadi DNA-analüüsi käigus roolilt ja Neptunas veepudelilt võetud proovidest täisprofiilid, mis langevad kokku E. Grigase DNA-profiiliga. Juhiistme reguleerimisnupult ja käigukangi nupult võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA-profiil, mis langeb kokku E. Grigase DNA-profiiliga. Pabertaskurätikutelt võetud proovidest saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis langevad kokku G. Vidugirise DNA-profiiliga. Samuti saadi pabertaskurätikult täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis langeb kokku G. Vidugirise DNA-profiiliga. Hambaharjalt võetud proovist saadi täisprofiil, mis langeb kokku J. Rudavičiuse DNA-profiiliga. Ning tagumise parempoolse ukse siselingilt ja Neptunas veepudelilt võetud esimesest proovidest saadi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis langeb kokku J. Rudavičiuse DNA-profiiliga (IV kd, tl 35-37 ja 57-59). Pidades silmas, et Volkswagen Golfist leiti nii E. Grigase, J. Rudavičiuse kui ka G. Vidugirise DNA-d, liikusid ja viibisid järelikult kõik kolm süüdistatavat Toyota Land Cruiseri varguse toimepanemisel kasutatud saateautos.
53. Teiseks teatas J. Rudavičius 22.09.
54. a asitõendi (J. Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni Samsung) vaatlusprotokolli kohaselt 12.09.2022 kl 06:52 (s.o samal hommikul pärast seda, kui XXX juurest varastatud Toyota Land Cruiser ületas Eesti-Läti piiri) suhtlusrakenduses Telegram kasutajale G. K.: „Jõuan 10:45“, „Võib-olla ka kiiremini“ ja „Peale 8.45 hakkasin liikuma teie poole“ (III kd, tl 174). Arvestades, et J. Rudavičius ostis Valga-Tartu bussipileti 12.09.2022 kl 08:41 ja väljus Tartus Soinaste I peatuses kl 10:08, teatas ta järelikult kasutajale G. K. oma Tartusse saabumise aja. Ning kuna J. Rudavičius rääkis mitmuses, öeldes, et hakkasin liikuma teie poole, kooskõlastas ta Tartusse saabumise mitme kaasosalisega. Pidades silmas, et seejärel liikus E. Grigas 12.09.2022 kl 10:20 paiku Circle K Lõunakeskuse tanklas sõidukiga Volkswagen ning ostis süüa ja juua 3-le inimesele, saidki kõik süüdistatavad järelikult pärast J. Rudavičiuse Tartusse naasmist uuesti kokku. Ning arvestades viimaks, et Volkswagen Golf saabus Eestisse 07.09.2022 (s.o enne XXX varguse katset), kohus tuvastas eelpool, et selle varguse katse panid toime E. Grigas ja G. Vidugiris grupis, ning ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et Volkswagen Golf lahkus 08.09.
55. a varguse katse ja 11.-12.09.
56. a varguse vahepealsel ajal Lätisse, järeldabki kohus kõike eelnevat arvestades, et XXX juurest varastasid Toyota Land Cruiseri kõik süüdistatavad koos.
57. Viimati märgitud seisukohta ei kummuta ka E. Grigase kaitsja tähelepanek, et praeguses asjas pole XXX sündmuskoha vaatluse käigus avastatud jalatsijälje fragmendi osas tehtud jalatsijälje ekspertiisi. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes ning kohtu arvates on J. Rudavičiuse, E. Grigase ja G. Vidugirise süü juba olemasolevate tõenditega piisavalt tõendatud. Samal põhjusel ei tekita süüdistatavate süüs tõsiseltvõetavaid kahtlusi asjaolu, et EKEI 31.10.
58. a DNA-ekspertiisi akti nr 22E-GE0833 järgi saadi XXX välisukse klaasi tolmu ärastusjäljest ja kleebiselt DNA-analüüsil küll täisprofiilid, kuid võrdusproovide puudumise tõttu ei saanud (tolles menetlusetapis) teha järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (III kd, tl 56).
59. Asudes andma J. Rudavičiuse, E. Grigase ja G. Vidugirise eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Eelnevast tulenevalt pole määrava tähtsusega, mida keegi kaastäideviijatest sündmuskohal täpselt teeb, sest ühine ja kooskõlastatud tegu omistatakse neile kõigile. Kuna XXX 24 valvekaamerast nähtub 2 isikut, Toyota Land Cruiser varguse ajal viibis samas piirkonnas 4 Leedu telefoninumbrit, saateauto Volkswagen Golf viibis varguse ajal varguse piirkonnas ja varguse käigus võeti saateautost jooksvalt varguse jaoks vajalikke esemeid, andsid järelikult kõik süüdistatavad varguse toimepanemise ajal omapoolse teopanuse, et vargus õnnestuks. Seega pole oluline, kes täpselt kattis kinni valvekaamera, kes sõitis Toyota Land Cruiseriga XXX juurest ära, kes tegutses saateautos või kes panustas varguse toimpanemise ajal samas piirkonnas mingil muul viisil varguse toimepanemisse, sest kõigi nende teopanused on piisavalt olulised, et neid käsitleda kaastäideviijatena. Arvestades, et süüdistatavate tegevus oli silmapaistvalt läbimõeldud ja ette planeeritud ning ülesanded olid omaahel ära jaotatud, vastab nii J. Rudavičiuse, E. Grigase kui ka G. Vidugirise tegevus

§ 199lg 2 p 7 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

1. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb kõik süüdistatavad 11.-12.09.
2. a Toyota Land Cruiser grupiviisilises varguses süüdi tunnistada.
3. Nagu märgitud käesoleva otsuse p-s 13, varastati järgmisel ööl pärast Toyota Land Cruiser vargust Tartu linnas XXX juurest juba järgmine luksusauto ̶ Lexus RX450H (L. U. nägi sõidukit viimati 13.09 öösel kl 01:00 paiku). Täiendavalt nähtub Tartus XXX elaniku poolt politseile üle antud turvakaamera salvestiselt ja 13.09.
4. a vaatlusprotokollist, et 13.09.2022 kl 01:30 süttivad XXX juures seisva valget värvi sõiduki juures tuled, sõiduk tagurdab ja sõidab otsesuunas ära XXX tn suunas (III kd, tl 152-155). 13.09.
5. a jälitustoimingu (varjatud jälgimine) protokolli kohaselt alustati 12.09.2022 kl 17:55 varjatud jälgimise raames Leedu registreerimismärgiga XXX halli värvi universaalkerega Volkswagen Golf otsingutega Tartumaal XXX lähiümbruses, kus sama piirkonna levialas oli ka mobiiltelefon nr XXX (s.o J. Rudavičiuselt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud number). Kl 18:49 nähti, et kõnealune sõiduk seisab Tartumaal Rõhu külas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu mnt äärses metsatukas, ning kl 19:21 sõitis sõiduk, milles istusid J. Rudavičius, E. Grigas ja L. B. (hiljem tuvastati sõrmejäljeekspertiisi abil, et tegelikult G. Vidugiris) Tartu suunas. Kl 19:53 parkis sõiduk Tartus Laseri tn ääres Kristalli 16 kortermaja läheduses sõidutee äärde. Sõidukiga liikus kaasa ka telefoninumber XXX. Kl 20:58 väljus sõidukist juhipoolselt küljelt E. Grigas, kes kõndis kõrvalistuja poolsele küljele, avas pagasiruumi ukse, otsis sealt midagi ja naasis juhipoolsele küljele. Kl 23:44 väljusid E. Grigas ja J. Rudavičius sõidukist ja asusid jalgsi Kristalli tn kortermajade vahelt liikuma Aardla tn suunas. Kell 23:49 liikusid E. Grigas ja J. Rudavičius Aardla 24 kortermaja juurest Ringtee 75 Lõunakeskuse suunas ja kl 23:55 liikusid nad Riia 179 tagant Lõunakeskuse parkla suunas (III kd, tl 147-149).
6. 13.09.2022 kl 00:02-00:42 liikusid E. Grigas ja J. Rudavičius Sanatooriumi tn-l, Viljandi mnt-l, Kannikese tn-l, Sangla tn-l ja Viljandi mnt-l ning väljusid umbes kl 00:43 Nisu ja Arhitekti tn vahelisel alal bussipeatuse taguses võsas varjatud jälgimise alt. Umbes kl 00:55 sõitis XXX tn-lt XXX tn-le aeglasel kiirusel sõiduk Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX. Täpsemat edasi ei fikseeritud. Kl 00:58 väljus G. Vidugiris Volkswagen Golfi juhipoolselt küljelt Laseri tn-le, pani sõiduki alarmi alla ja hakkas kiirel sammul mobiiltelefoni sõrmitsedes mööda Laseri tn-d liikuma Aardla tn suunas. Kl 01:01 suundus G. Vidugiris pimeduse varjus läbi eramajade hoovide Jõhvi-Tartu-Valga mnt poole, kus väljus mõneks ajaks varjatud jälgimise alt. Kl 01:33 sõitis Lexus RX450H, mille juhikohal istus J. Rudavičius, mööda Lääneringteed Riia tn ringilt Viljandi suunas, seejärel Viljandi ringilt tagasi Lõunakeskuse poole ja peatus Ringtee 71 Circle K tanklahoone juures tankuri kõrval. Täpsemat tegevust ei fikseeritud. Kl 01:36 jätkas Lexus, mille juhikohal istus J. Rudavičius, sõitu mööda Jõhvi-Tartu-Valga mnt-d Valga suunas, tegi kl 01:43 tagasipöörde Tartu suunas, tegi kl 01:48 uuesti tagasipöörde Lõunakeskuse suunas ja asus siis taas Valga suunas sõitma. Kl 01:51 sõitis 25 Lexus suurel kiirusel Jõhvi-Tartu-Valga mnt-lt Külitse järve teele ja jätkas sõitu Ropka järve suunas. Pidev otsene varjatud jälgimine oli takistatud. Kl 01:52 nähti, et Lexus oli sõitnud Järve teel pärast Eha tn ristmikku Ropka järve juures paremale läbi teepiirete teelt välja. Auto oli tühi, auto juures ei nähtud kedagi liikumas ja kohe alustati J. Rudavičiuse otsimist. Kl 02:01 jooksid 2 isikut (pimeduse tõttu ei fikseeritud, kes nad täpsemalt olid) Laseri tn kõrval põllul Volkswagen Golfi suunas (täpsemalt ei fikseeritud, kuhu nad edasi liikusid). Kl 04:51 peeti J. Rudavičius kinni Volkswagen Golf läheduses põllul (u 30 meetri kaugusel autost). Ning kl 06:16 peeti E. Grigas ja G. Vidugiris kinni Lääneringteel Ringtee 82 hoone vastas Teemandi tn-l. (III kd, tl 149-150).
7. Kohus märgib, et ülal refereeritud jälitustoimingu protokolliga on kooskõlas ka Circle K Lõunakeskuse tankla poolt politseile üle antud 13.09.
8. a turvakaamerate salvestised ja 31.10.
9. a vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt pargib 13.09.2022 kl 01:34 valget värvi Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX pump nr 5 kõrvale. Sõidukist väljub J. Rudavičius, kes avab sõiduki kütusepaagi luugi ja sulgeb selle kohe. Seejärel istub J. Rudavičius tagasi sõidukisse, tagurdab mõned meetrid, sõidab uuesti pump nr 5 juurde, väljub sõidukist ja vaatab sõiduki tagaosa poole, kuid seejärel istub kohe sõidukisse tagasi ja sõidab tankla alalt ära (III kd, tl 187-193). Samuti nähtub 05.12.
10. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et mobiiltelefonis IMEI-ga XXX kasutatakse numbrit XXX ning et 13.09.2022 kl 01:05-01:37 asus kõnealune number Tartus Aardla 130 tugijaama piirkonnas, mille leviala katab Tartus Kristalli 16 maja piirkonda (III kd, tl 24).
11. 13.09.
12. a sündmuskoha vaatlusprotokollide kohaselt toimus Tartu maakonnas Kambja vallas Külitsel Järve tee 1 km nr. 22194 juures liiklusõnnetus, sest sõiduauto Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX sõitis Järve, Siili ja Eha tee ristmikul teelt välja paremale. Ristmiku juures on teetõkke piir 10m pikkuselt maha sõidetud suunaga põllu poole ning Lexuse esiosa on tugevalt deformeerunud, esiklaas on purunenud, vasak ja parem külg ning katus on deformeerunud. Vaatluse käigus leiti sõiduki tagumisest parempoolsest nurgast diagonaalselt 5m kaugusel maast Marlboro sigaretipakk, millelt võeti DNA-proov. Lisaks võeti DNAproovid Lexuse juhiukse sisemiselt ukselingilt, rooli paremalt ja vasakult poolelt ning juhi turvavöö lukustuselt. Samuti leiti ja võeti kaasa 2 kilekinnast (üks Lexuse parempoolsest nurgast diagonaalselt 1,5m kaugusel maast ja teine Lexuse juhiukse sahtlist) (III kd, tl 86-102). 15.09.
13. a asitõendi vaatlusprotokolli järgi võeti vaatluse käigus avariilisest Lexusest täiendavad DNA-proovid salongi esiosa juhiistme kohalt laest (III kd, tl 103, 114-115). EKEI 27.10.
14. a DNA-ekspertiisi akti nr 22E-GE0830 ja 30.11.
15. a DNA-ekspertiisi akti nr 22E-GE1033 kohaselt saadi Lexusest leitud kummikindalt võetud 4-st proovist DNA-analüüsi tulemusel täisprofiilid, mis langevad kokku J. Rudavičiuse DNA-profiiliga. Marlboro sigaretipakendilt, Lexuse juhiukse sisemiselt ukselingilt, rooli vasakult poolt ja juhi turvavöö lukustuselt võetud proovidest saadi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaproovides ei saa välistada J. Rudavičiuse bioloogilise materjali sisaldumist. Rooli paremalt poolelt võetud proovist saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis ei saa kindlalt välistada J. Rudavičiuse bioloogilise materjali sisaldumist. Ning salongi esiosa laelt juhiistme kohalt võetud proovist saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. selles segaproovis ei saa samuti välistada J. Rudavičiuse bioloogilise materjali sisaldumist (IV kd, tl 6-8 ja 22-23).
16. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt sõitsid J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris 12.09.2022 õhtul kolmekesi Volkswagen Golfiga (s.o varguste saateautoga) Tartusse ja parkisid sõiduki Laseri tn äärde. Samal ajal, kui J. Rudavičius ja E. Grigas väljusid sõidukist ja liikusid jalgsi XXX (s.o Lexuse asukoha) suunas, jäi G. Vidugiris Kristalli 26 tn-le pargitud Volkswagen Golfi ootama. Pidades silmas, et J. Rudavičius juhtis XXX juurest varastatud sõidukit Lääneringteel vaid ca 30min pärast seda, kui sõidukiga sõideti XXX juurest ära ning et DNA-ekspertiiside tulemusel leiti varastatud Lexusest üksnes J. Rudavičiuse bioloogilist materjali, tuvastab kohus, et J. Rudavičius pani toime ka 13.09.
17. a varguse. Ning sarnaselt eelmise öö Toyota Land Cruiser vargusega pani J. Rudavičius kohtu arvates Lexuse varguse samuti toime koos E. Grigase ja G. Vidugirisega.
18. Pidades nimelt silmas, et varjatud jälgimisel fikseeritu kohaselt väljus G. Vidugiris Laseri tn-l Volkswagen Golfist sisuliselt samal ajal, kui Lexusega sõideti XXX tn-lt välja, ja sõrmitses tänaval liikudes mobiiltelefoni, oli G. Vidugiris järelikult varguse käiguga jooksvalt kursis ja reageeris kohe, kui seda oli vaja. Seega ei piirdunud G. Vidugiris passiivselt kuskil eemal ootamisega, vaid panustas omalt poolt aktiivselt varguse toimepanemise ajal. Arvestades, et E. Grigas väljus koos J. Rudavičiusega juba varem Volkswagen Golfist ning et nad kõndisid enne Lexuse vargust kahekesi ööpimeduses ringi vähemalt tund aega (s.o 23:44-00:43, mil nad väljusid varjatud jälgimise alt), tegutses ka E. Grigas kohtu arvates Lexuse varguse toimepanemisel aktiivselt koos J. Rudavičiusega.
19. Seisukohta, et J. Rudavičius tegutses järjepidevalt koos E. Grigase ja G. Vidugirisega ning et sõidukit Volkswagen Golf kasutati varguste toimepanemisel nn saateautona toetab lisaks kõigele eeltoodule veel asjaolu, et 22.09.
20. a asitõendi (J. Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni Samsung) vaatlusprotokolli järgi teatas J. Rudavičius 13.
21. kl 03:24 (s.o pärast seda, kui ta oli XXX juurest varastatud sõidukiga teelt välja sõitnud) suhtlusrakenduses Telegram kasutajale G. K. (s.o samale kasutajale, kellega J. Rudavičius leppis 12.09.
22. a hommikul kokku kohtumise Circle K Lõunakeskuse tankla piirkonnas): „Olen elus“. Samuti teatas J. Rudavičius seejärel kl 03:56 kasutajale G. K.: „ara mine auto juurde“ ja „me oleme peidus“. Ning kl 04:00 teatas J. Rudavičius samale kasutajale: „ma panen telefoni sisse“ ja „ootan kõnet“ (III kd, tl 174). Arvestades, et J. Rudavičius hoiatas kl 03:56 kasutajat G. K. auto juurde minemise eest ja teatas, et ta on kellegi teisega koos peidus, järeldab kohus, et seega kohtus J. Rudavičius pärast Lexuse avariikohalt põgenemist (ajavahe kl 01:52 ja 03:56 vahel on ca 2 tundi) E. Grigase või G. Vidugirisega ning kooskõlastas suhtlusrakenduses Telegram edasist tegevusplaani tol hetkel veel kuskil eraldi viibiva süüdistatavaga (s.o vastavalt G. Vidugirise või E. Grigasega). Kuna J. Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamise protokolli järgi peeti J. Rudavičius kinni 13.09.2022 kl 04:51 Tartus Kristalli 16 juurde pargitud Volkswagen Golfi kõrval (IV kd, tl 68 pöördel) ning E. Grigase ja G. Vidugirise kahtlustatavatena kinnipidamise protokollide kohaselt peet nad mõlemad kinni 06:16 Tartu Linnas Ringtee 89 hoone vastas Teemandi tn-l, leiab kohus lisaks, et pärast suhtlemist kasutajaga G. K. said süüdistatavad kolmekesi kokku (ajavahe kl 04:00 ja 04:51 vahel on peaaegu 1 tund) ning kooskõlastasid edasise käitumise. J. Rudavičiuse ülesandeks jäi naasta Laseri tn-le pargitud saateauto juurde samal ajal, kui E. Grigas ja G. Vidugiris ootasid kahekesi eemal. Taolise tiheda omavahelise suhtluse, vastavalt kujunenud olukorrale käitumise kiire muutmise ja rollijaotuse tõttu ei kahtle kohus, et J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult.
23. Kuna samadel kaalutlustel nagu XXX juurest Toyota Land Cruiser varguse puhul (vt käesoleva otsuse p 56) olid ka XXX juurest Lexuse varguse toimepanemisel kõigi süüdistatavate teopanused piisavalt olulised, vastab nende kõigi tegevus ka Lexuse vargusega seoses

§ 199lg 2 p 7 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb kõik süüdistatavad 13.09.2022 Lexus RX450H grupiviisilises varguses süüdi tunnistada. 27 Kokkuvõte ja lõplik kvalifikatsioon

1. Kokkuvõtlikult ilmneb, et kõikide praeguses asjas kõne all olevate tegude (s.o nii 01.08., 11.-12.
2. ja 13.09.
3. a varguste kui ka 08.09.
4. a varguse katse) puhul olid teo objektid Toyota Land Cruiser või Lexus RX450H sõidukid. Samuti viidi sõidukid pärast õnnestunud vargusi kohe Eestist Lätisse, kusjuures J. Rudavičiuse kasutuses olnud Leedu telefoninumbrid viibisid nii varguste toimepanemise ajal varguste piirkonnas kui ka varastatud sõidukite piiriületuse ajal piiriületuse piirkonnas. Arvestades viimati märgitut, oli J. Rudavičiuse ülesanne eeskätt lahkuda sõidukitega nende asukohast ja viia sõidukid Eestist välja või vähemalt Eesti-Läti piirini.
5. Nagu öeldud, ei pannud J. Rudavičius lõpuleviidud vargusi toime üksi, vaid nii 01.08., 11.-12.
6. kui ka 13.09.
7. a vargustes osales saateauto ̶ 01.08.
8. a varguses osales Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, mis jäeti
9. a augusti lõpus Otepääle maha, ning 11.-12.
10. ja 13.09.
11. a vargustes osales Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, mis leiti 13.09.2022 Tartust pärast J. Rudavičiuse, E. Grigase ja G. Vidugirise kahtlustatavatena kinnipidamist. Pidades silmas, J. Rudavičiuse DNA-d leiti mõlemast saateautost, kõikide tegude (sh 08.09.
12. a varguse katse) toimepanemise ajal viibis samas piirkonnas alati mitu Leedu telefoninumbrit, 11.-12.09.
13. a XXX juurest Toyota Land Cruiser varguse toimepanemisel kaeti valveaamera kinni saateautost võetud kleebisega, 08.09.
14. a varguse katse ja 11.-12.09.
15. a vargusega seotud valvekaamera salvestistelt on sündmuskohal näha 2 inimest ning 11.-12.
16. ja 13.09.
17. a vargustega seoses kooskõlastasid J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris järjepidevalt oma tegevust ja leppisid kokku kohtumisi, ei piirdunud ka saateauto ega teised asjaosalised (s.o peale J. Rudavičiuse) varguste ajal kuskil eemal ootamisega, vaid viibisid vahetult sündmuskohal või varguste toimepanemise koha lähedal, panustades (vajadusel) jooksvalt varguse toimepanemisse. Kuna eelnevast nähtuvalt olid kõigi tegude (sh 08.09.
18. a varguse katse) puhul kõikide asjaosaliste vahel ülesanded jaotatud, tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult

§ 21lg 2 mõttes.

Arvestades, et kõik asjaosalised viibisid vahetult sündmuskohal või selle lähedal, panustades (vajadusel) jooksvalt varguse toimepanemisse, olid nende kõigi teopanused ka piisavalt olulised, et nad kõik valitsesid toimepandavaid tegusid.

1. Pidades silmas saateautode ja telefoninumbrite vahetamist, kilekinnaste kasutamist, XXX puhul nägude ja valvekaamera kinnikatmist ning asjaolu, et saateauto ei ületanud kordagi riigipiiri koos varastatud sõidukiga, oli varguste toimepanemine kohtu hinnangul ka silmapaistvalt läbimõeldud, et vältida tabamist ja muuta kõikide asjaosaliste väljaselgitamine õiguskaitseorganite jaoks võimalikult keeruliseks. Kohtu arvates tegutses viimati nimetatud eesmärgil ilmselgelt kahtlustatavana kinnipidamisel ka G. Vidugiris, kes väitis esialgu, et ta on L. B. ning esitas politseile ka L. B. nimele väljastatud Leedu Vabariigi passi ja juhiloa (IV kd, tl 100 ja 107). Alles 03.10.
2. a sõrmejäljeuuringu tulemusel, mille käigus võrreldi Leedu Vabariigist SIRENE büroo kaudu saabunud G. Vidugirise sõrmejälgede kaarti L. B. esinenud isiku sõrmejälgedega, selgus, et tegelikult on L. B. esinenud isiku näol tegemist G. Vidugirisega (IV kd, tl 114 ja 116).
3. Asudes määratlema J. Rudavičiuse, E. Grigase ja G. Vidugirise tegude lõplikku kvalifikatsiooni, toob kohus kõigepealt välja, et kuna kõik 3 süüdistatavat panid 11.-12.
4. ja 13.09.
5. a vargused toime kolmekesi grupis, J. Rudavičius pani 01.08.
6. a vaguse toime grupis koos tuvastamata isikutega ning E. Grigas ja G. Vidugiris panid 08.09.
7. a varguse katse toime kahekesi grupis, tuleb kõigi süüdistatavate teod kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 7 järgi.

Seejuures on E. Grigase ja G. Vidugirise 01.08.

1. a varguse katse hõlmatud 11.-12.
2. ja 13.09.
3. a lõpuleviidud vargustega. 28
4. Pidades silmas, et kõigil juhtudel ületas sõidukite (s.o varguste objektide) väärtus

§ 121

p-s 2 sätestatud suure ulatuse piirmäära 40 000 eurot (vt käesoleva otsuse p-d 1113 ja 35), ning arvestades, et süüdistatavate Eestisse tuleku ainus eesmärk oli kallihinnaliste sõidukite vargus, vastavad kõigi süüdistatavate teod ka

§ 199lg 2 p 6 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Kuna kõikide lõpuleviidud varguste puhul sõideti varastatud sõidukitega sündmuskohalt ära, panid süüdistatavad need teod toime veel sõidukitesse ebaseadusliku tungimisega. Järelikult tuleb kõikide süüdistatavate tegevus kvalifitseerida ka

§ 199lg 2 p 8 järgi.

71. Ning viimaks vastab kõigi süüdistatavate tegevus kohtu arvates ka

§ 199lg 2 p-s 9 sätestatud kvalifitseerivale tunnusele.

J. Rudavičius pani 01.08.-13.09.2022 (s.o vähem kui 2 kuu jooksul) toime 3 sarnast lõpuleviidud vargust ning E. Grigas ja G. Vidugiris panid 08.-13.09.2022 (s.o vähem kui 1 nädala jooksul) toime 2 vargust ja 1 sarnase varguse katse. Pidades silmas süüdistatavate kuritegeliku käitumise intensiivsust, organiseeritust ja läbimõeldud tegutsemist, on Eestist kallihinnaliste sõidukite vargus nende väljakujunenud tulu teenimise viis, millega nad väljendasid järjepidevalt ükskõikset suhtumist võõrasse omandisse ja õiguskorda tervikuna. 72. Eelnevast lähtudes tunnistab kohus nii J. Rudavičiuse, E. Grigase kui ka G. Vidugirise süüdi

§ 199lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi.

Karistus 73.

§ 199

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, kuid kohtu hinnangul pole võimalik süüdistatavatele rahalist karistust mõista. Praeguses asjas pole tegemist juhuslike või üksikute üleastumistega, vaid nii J. Rudavičius, E. Grigas kui G. Vidugiris tulid Eestisse üksnes kallihinnaliste sõidukite varastamiseks ning tegutsesid organiseeritult ja läbimõeldult, pannes toime süstematiliste varguste seeria. Kuna kuriteod lõpetas alles jälitustoimingute abil süüdistatavate tabamine ja nende vahistamine (s.o vabaduse võtmine), tingib süü suurus vältimatult süüdistatavate karistamise vangistusega.

§ 199lg 2 vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud.

1. Analüüsides edasi süüdistatavate süü suurust, toob kohus välja, et süüdistatavad täitsid 4 kvalifitseerivat tunnust ning pingutasid vahetult varguste toimepanemise kõrval silmapaistvalt ka oma tegevuse varjamise ja tabamise vältimise nimel. Nagu eelpool märgitud, vahetasid nad saateautosid ja telefoninumbreid, vältisid saateautode ja varastatud sõidukite üheaegset piiriületust, kasutasid kilekindaid ning katsid oma nägusid ja valvekaameraid. Arvestades kõike eelnevat on süüdistatavate süü märgatavalt üle keskmise.
2. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuigi J. Rudavičius ja E. Grigas ütlesid viimases sõnas, et nad kahetsevad toimepandud kuritegusid, pole see kohtu hinnangul siiras. Süüdistatavate suhtumist toimepandusse näitab ilmekalt nende käitumine kohtuistungitel, mil nad kõik läbivalt lobisesid omavahel ja naersid. Järelikult ei võtnud nad kohtus toimuvat tõsiselt, suhtuvad endiselt toimepandusse ükskõikselt ja üleolevalt ega tunne tegelikult oma kuritegude pärast kahetsust.
3. Karistusregistri väljavõtete kohaselt pole J. Rudavičiust, E. Grigast ega G. Vidugirist Eestis varem süüdi tunnistatud ega karistatud. Samas nähtub Leedu kohtu 10.10.
4. a otsusest, et E. Grigas tunnistati (ca 4 aastat ja 8 kuud tagasi) süüdi 28 989,99-eurose auto varguses ning teda karistati 6-kuulise reaalse vangistusega (VI kd, tl 43 ja 49). Mis puudutab G. Vidugirist, 29 siis Saksamaa kohtu 29.12.
5. a otsusega (s.o 6 aastat ja 6 kuud tagasi) tunnistati ta süüdi 26s grupiviisilises varguses, 6-s grupiviisilise varguse katses ning grupiviisilises varastatud esemetega kauplemises tulu teenimise eesmärgil, mille eest teda karistati 6-aastase reaalse vangistusega (VI kd kd, tl 31-31 pöördel). Seejärel tunnistati G. Vidugiris Belgia kohtu 19.07.
6. a otsusega (s.o vähem kui 1 aasta tagasi) (tagaselja) süüdi korduvates vargustes (varastas 2 Lexust ja 2 Land Roverit) ning kuritegelikku ühendusse kuulumises, mille eest teda karistati 2 aasta ja 6 kuulise reaalse vangistusega (V kd, tl 193 ja 219 pöördel). Alates 22.10.2021 otsib Belgia G. Vidugirist rahvusvaheliselt taga (V kd, tl 151). J. Rudavičiust pole välisriikides süüdi tunnistatud, samuti on kohtule esitatud XXX järgi tal XXX (s. XXX) (VI kd, tl 57). Eelnevast nähtuvalt on G. Vidugirist karistatud arvukate sarnaste kuritegude (s.o kümnete sõidukite vargustes) korduvalt ka teistes riikides, kuid ta pole oma käitumist muutnud, vaid jätkas rahvusvaheliselt tagaotsitavana Eestis samasugust käitumist. Seega tuleb G. Vidugirist kohelda edasise õiguskuulekuse tagamiseks teistest süüdistatavatest rangemalt.
7. Pidades silmas kõike eelnevat kogumis, tuleb J. Rudavičiusele ja E. Grigasele mõista

§ 199lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ning G.

Vidugirisele tuleb karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Juhindudes

§ 68

lg-st 1, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda süüdistatavate kahtlustatavatena kinnipidamise aeg 13.09.2022 (IV kd, tl 68 pöördel, 86 ja 101). Kohus tühistab süüdistatavatele kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. 78. Arvestades süüdistatavate süü suurust, nõustub kohus prokuröriga, et lisakaristusena tuleb kõik süüdistatavad saata Eesti Vabariigist välja ning neile tuleb kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks. Tulenevalt

§ 54

lg-st 1 võib kohus, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni 10 aastaks.

§ 54

lg 3 järgi võib Euroopa Liidu kodanikule mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni 10-aastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. 79. Nagu korduvalt märgitud, on süüdistatavate ainus seos Eestiga kallihinnaliste autode vargused. Seega ei ela ükski süüdistatav ega nende lähedane Eestis. Pidades silmas, et süüdistatavad tulid Eestisse üksnes varastamiseks, ohustab nende siin viibimine ilmselgelt siinsete elanike vara ja omandit ning Eesti õiguskorda laiemalt. Kuna J. Rudavičius ja E. Grigas ei kahetse siiralt oma tegusid ning G. Vidugiris ei tunnista üldse kuritegude toimepanemist, pole nad senisest kriminaalmenetlusest järeldusi teinud ega oma suhtumist muutnud. Taolises olukorras pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et süüdistatavad käituvad edaspidi õiguskuulekalt ja hoiduvad (Eestis) uutest kuritegudest. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks Eestist välja saata ning neile tuleb kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest. Tsiviilhagid

1. Kannatanu OÜ Okram juhatuse liige M. H. nõuab tsiviilhagis J. Rudavičiuselt 01.08.
2. a vargusega OÜ-le Okram tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 1116,50 eurot. Kahjuhüvitise moodustavad omavastutus 200 eurot, tasumata makseosad 823,50 eurot ja kütuse väärtus 93 eurot (kokku 1116,50 eurot). Kannatanu E.G.U. Erapraksis OÜ juhatuse liige L. U. esitas kaks tsiviilhagi, milles nõuab E. Grigaselt, J. Rudavičiuselt ja G. Vidugiriselt solidaarselt 13.09.
3. a vargusega nii E.G.U. Erapraksis OÜ-le tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 1170,95 eurot kui ka talle endale tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 30 eurot. E.G.U. Erapraksis OÜ kahjuhüvitise moodustavad omavastutus 200 eurot, tasumata makseosad 30 687,84 eurot ja kindlustusmakse 83,11 eurot (kokku 1170,95 eurot). L. U. kahjuhüvitis seisneb varguse ajal sõidukis olnud ja L. U. kuuluva sularaha väärtuses.
4. Süüdistatav J. Rudavičius võttis kohtuistungil kannatanu OÜ Okram tsiviilhagi õigeks. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd J. Rudavičius võttis kannatanu OÜ Okram tsiviilhagi õigeks, rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel OÜ Okram tsiviilhagi täielikult ja mõistab J. Rudavičiuselt OÜ Okram kasuks välja 1116,50 eurot.
5. Kohtu hinnangul on E.G.U. Erapraksis OÜ ja L. U. tsiviilhagid põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris varastasid kolmekesi grupis 13.09.2022 Tartust XXX maja eest E.G.U. Erapraksis OÜ vastutavas kasutuses oleva sõiduauto Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX, milles oli L. U. kuuluv sularaha 30 eurot (vt käesoleva otsuse p 14). Järelikult rikkusid kõik süüdistatavad koos E.G.U. Erapraksis OÜ ja L. U. omandit. Sellise kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane ja ÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse. Järelikult peavad J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris peavad E.G.U. Erapraksis OÜ-le ja L. U. tekitatud kahju hüvitama.
6. VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, kusjuures otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud vara väärtuse. Kuna kohus tuvastas, et L. U. jäi ilma 30 eurost, on tema hüvitisenõue põhjendatud. Seega rahuldab kohus rahuldab L. U. tsiviilhagi täielikult ning mõistab J. Rudavičiuselt, E. Grigaselt ja G. Vidugiriselt solidaarselt L. U. kasuks välja 30 eurot.
7. Mis puudutab E.G.U. Erapraksis OÜ nõuet, siis VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtu arvates on liisinguvõtjal õigus nõuda õigusvastaselt kahju tekitanud isikutelt kaskokindlustuslepingu olemasolu korral lepingujärgse omavastutuse hüvitamist, sest kui süüdistatavad poleks 13.09.2022 sõidukit varastanud, poleks E.G.U. Erapraksis OÜ pidanud omavastutust tasuma, uut sõidukit soetama ega uue sõiduki liisingulepingu tasu maksma. Pidades silmas, et ka varastatud sõiduki Lexus RX450H registreerimismärgiga XXX liisingulepingu sõlmimise tasu oli 200 eurot (I kd, tl 178), on uue sõiduki liisingulepingu tasu 200 eurot mõistlik.
8. E.G.U. Erapraksis OÜ kahjunõue hõlmab veel tasumata jäänud kindlustusmaksete osasid, mille kindlustusandja on kahjuhüvitisest maha arvanud. Kohtu hinnangul tuleb kindlustusmakse tasumata makseosade nõue summas 687,84 eurot ja kindlustusmakse nõue summas 83,11 eurot jätta rahuldamata ning süüdistatavatelt välja mõistmata. VÕS §-st 453 tulenevalt on kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Eeldatakse, et kindlustusperiood on 1 aasta. VÕS § 454 lg 1 alusel peab kindlustusvõtja tasuma kindlustusmakse või perioodiliste kindlustusmaksete tasumise kokkuleppe korral esimese kindlustusmakse kohe pärast lepingu sõlmimist. Seega kindlustuskaitse kehtimiseks kindlustusperioodi kestel tuleb kindlustusmakse tasuda kas ühekordse maksena või igakuiste osamaksetena kokkulepitud perioodi jooksul. E.G.U. Erapraksis OÜ-l oli kohustus tasuda 31 kindlustusmakse osamaksetena. Kui kannatanu oleks kindlustusmakse tasunud ühekordse maksena, ei saaks ta sõiduki varguse korral kindlustusmakse hüvitamist nõuda, kuivõrd kindlustusmakse tasumine on kindlustuskaitse kehtimise eelduseks. Seega ei saa E.G.U. Erapraksis OÜ nõuda ka osamaksete hüvitamist, kuna perioodiline kindlustusmakse tulnuks kindlustuskaitse kehtimiseks äriühingul igal juhul ära tasuda ning seda isegi juhul, kui sõidukit poleks ära varastatud.
9. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus E.G.U. Erapraksis OÜ tsiviilhagi osaliselt ning mõistab J. Rudavičiuselt, E. Grigaselt ja G. Vidugiriselt solidaarselt E.G.U. Erapraksis OÜ kasuks välja 400 eurot (s.o omavastutus summas 200 eurot ja uue sõiduki liisingulepingu sõlmimise tasu 200 eurot). Kriminaalmenetluse kulud
10. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (p 3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
11. J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (1,5x725=1087,50).

1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendite kohaselt on DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0719) maksumus 4218 eurot (II kd, tl 96), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE1022) maksumus 228 eurot (II kd, tl 112), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0833) maksumus 513 eurot (III kd, tl 60), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0831) maksumus 228 eurot (III kd, tl 71), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE1034) maksumus 228 eurot (III kd, tl 84), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0830) maksumus 3021 eurot (IV kd, tl 13), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE1033) maksumus 228 eurot (IV kd, tl 28), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0832) maksumus 3705 eurot (IV kd, tl 44), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE1035) maksumus 228 eurot (IV kd, tl 66) ning kujutiseekspertiisi (akt nr 22E-IV0004) maksumus 761 eurot (V kd, tl 127)..
2. Prokurör taotles jätta ekspertiisiakti nr 22E-SS0040 maksumus 633 eurot riigi kanda ning mõista J. Rudavičiuselt mh välja ekspertiisiakti nr 22E-GE0990 maksumus 342 eurot. Kuna kohtule ei esitatud ekspertiisiakte nr 22E-SS0040 ja 22E-GE0990 ega ekspertiiside maksumust tõendavaid õiendeid, jätab kohus prokuröri vastava taotluse rahuldamata.
3. DNA-ekspertiisiaktid nr 22E-GE0831 ja 22E-GE1034 kokku maksumusega 456 eurot (228+228) on seotud E. Grigasega. DNA-ekspertiisiaktid 22E-GE0719, 22E-GE1022, 22EGE0830 ja 22E-GE1033 kokku maksumusega 7695 eurot (4218+228+3021+228) on seotud J. Rudavičiusega. Kujutiseekspertiisiakt nr 22E-IV0004 maksumusega 761 eurot on seot