lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 27.
on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas.
lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.
Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudega- seega hagilise abieluasjaga, ning eelduslikult on abielu lahutamine ja ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt
§-st 164. Kohus rahuldas käesolevas asjas T. S. hagi abielulahutuse nõudes xxxx osaotsusega, jättis käesoleva otsusega T. S. hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes rahuldamata ja rahuldas V. F. vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Samas oli T. S. vastuhagis pakutud jagamise viisiga nõus ning vaidluse keskmes oli lõpuks üksnes hüvitise määr. Lähtudes eeltoodust ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt
lg-s 1 sätestatust, mistõttu tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (v.a riigi õigusabi kulud, menetlusabi kulud), puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi kulud ja menetlusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Kohus lahendab riigi õigusabi kulude taotluse eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.