1-22-3346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2022. a, Pärnu Kriminaalasja number 1-22-3346 (20930000019) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistun

§ 376

lg 1 järgi ja Vello Maidla süüdistuses

§ 376

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo Süüdistatavad RESOLUTSIOON Martin Muuk; elukoht: XXX; isikukood: 37210050312; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; karistatus: kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.01.2020 kell 19.20 ning vabastatud 01.02.2020 kell 19.

1. Kaitsja: vandeadvokaat Madis Mahlapuu, määratud korras Vello Maidla; elukoht: XXX; isikukood: 35801170336; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; karistatus: kehtivad karistused puuduvad; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 12.02.2020 kell 07.40 ning vabastatud 13.02.2020 kell 17.
2. Kaitsja: vandeadvokaadi abi Rein Laid, kokkuleppel Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Martin Muuk süüdistuses

§ 376lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Martin Muugil 30.01.2020 - 01.02.2020 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Martin Muuk ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-22-3346 4.

§ 78

p 1 alusel arvata katseaja algust alates kohtulahendi kuulutamisest, so 03.11.2022. 5. Süüdi tunnistada Vello Maidla süüdistuses

§ 376lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

6.

§ 68

lg 1 alusel arvata Vello Maidlal 12.02.2020 - 13.02.2020 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 7.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Vello Maidla ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 8.

§ 78

p 1 alusel arvata katseaja algust alates kohtulahendi kuulutamisest, so 03.11.

2. Rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus ning välja mõista solidaarselt Vello Maidlalt ja Martin Muugilt tubakaaktsiis perioodi 01.2020 eest summas 1 098 108 eurot ning tähtpäevaks (s.o 04.02.2020) tasumata maksusummalt intress maksukorralduse seaduses sätestatud määras alates 05.02.2020 kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus.
3. Välja mõistetud avalik-õigusliku nõude summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447 või Luminor Pank EE
5. Asitõendid ja konfiskeerimine 1) Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonna andmebaasis asuvad Martin Muugi ja Vello Maidla mobiiltelefonidest ja sülearvutitest, Vello Maidla tahvelarvutitest kopeeritud andmed - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada väärtusetu asjana. 2) DVD- ja CD-R plaadid (kokku 8 tk) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 3) 12.02.2020 Vello Maidla elukoha X läbiotsimisel elutoas asunud TV aluskapi sahtlist leitud tuvastamata isikule kuuluv mobiiltelefon Vsmart – KrMS § 126 lg 2 ja lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ning anda riigi omandisse pärast kohtuotsuse jõustumist. 4) Vello Maidla elukoha ja sõidukite läbiotsimisel leitud eeltäidetud kauba saatelehed (CMR) S-P Latvija LSEZ templijäljenditega ja kaustik (turvaümbrik nr X ) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5)

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida Vello Maidla matkaauto X läbiotsimisel leitud detektor CC308+ ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 6)

§ 376

lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olnud esemed, so Astro Service laos (X) asuvad ja 200 sigareti osas ekspertiisiks SGS Estonia Ltd-le üle antud Martin Muugi kinnipidamisel 30.01.2020 veoauto Scania registreerimismärgiga X järelhaagisest registreerimismärgiga X leitud maksumärkideta sigaretid (PRINCE 7 920 000 sigaretti) ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 1-22-3346 7) Vähendada

§ 831

lg 3 alusel käesolevas asjas tahtliku kuriteoga saadud varana konfiskeerimisele või selle asendamiseks väljamõistmisele kuuluva vara suurust Martin Muugi ja Vello Maidla osas rahuldatud avalik-õigusliku nõude (kokku 1 098 108 eurot) võrra nullini ning jätta konfiskeerimine ja selle asendamine kohaldamata. 8)

§ 832

lg 1 ja lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumäärusega nr 1-20-5448 arestitud kolmanda isiku K. M (isikukood X) nimele registreeritud sõiduk Fiat Adria Super Sonic I 707 SL registreerimismärgiga X, VINkood X, milline sõiduk on antud hoiulepingu alusel K. M vastutavale hoiule. 9)

§ 832

lg 1 ja lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumäärusega nr 1-20-5449 arestitud kolmanda isiku K. V (isikukood X) nimele registreeritud sõidukid Scania P82ML 4X2LS 50KKL, registreerimismärgiga X, VINkoodiga X ning Mercedes-Benz ML 400 CDI, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X, millised sõidukid on antud hoiulepingu alusel K. V vastutavale hoiule.

1. Kriminaalmenetluse tagamise vahendid 1) Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumääruse nr 1-20-5446 alusel on avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud Martin Muugi sõiduki läbivaatusel äravõetud sularaha summas 5700 eurot, mis on kantud Maksu- ja Tolliameti AS SEB pangas asuvale deposiitkontole nr EE
2. - - Nimetatud vara jätta kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse tasumiseni aresti alla. 2) Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumääruse nr 1-20-5447 (s.h Harju Maakohtu 11.09.2020 kohtumääruse nr 2-20-12111 ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 24.09.2020 kandemääruse nr 981442020) alusel on avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud Vello Maidlale kuuluv alljärgnev vara, millest sõidukid on antud Vello Maidlale vastutavale hoiule: Vello Maidla elukohas aadressil X 12.02.2020 toimunud läbiotsimise käigus äravõetud sularaha 3500 eurot (asub Maksu- ja Tolliameti AS SEB pangas asuval deposiitkontol nr EE481010220018670014); Vello Maidla ¼ kaasomandisse kuuluv kinnistu X, registriosa nr X (katastritunnus X). Vello Maidla ½ kaasomandisse kuuluv kinnistu X, registriosa nr X (katastritunnusega X); Sõiduauto Volvo S80, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X; Haagis Cheval Liberte Gold Pullman V2, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X; Sõiduauto Toyota Land Cruiser 120, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X; Sõiduauto Fiat Bravo, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X; Mootorratas Yamaha FZ6-S, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X; Traktor/liikurmasin Suzuki LT-A700X, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X. Nimetatud vara jätta kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse tasumiseni aresti alla.
3. Menetluskulud - 1) KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Muugilt menetluskuluna riigi õigusabi korras määratud kaitsjate tasu ja kulud kokku 2413,24 eurot ning sundraha 981 eurot, kokku 3394,24 eurot. 3 1-22-3346 2) KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Vello Maidla valitud kaitsja tasu süüdimõistetu enda kanda. KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vello Maidlalt menetluskuluna riigituludesse sundraha 981 eurot.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber. Martin Muugil kasutada viitenumbrit 99922700037158 ja Vello Maidlal kasutada viitenumbrit
6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
7. Kohtuotsus saata süüdistatavatele ja nende kaitsjatele, prokurörile ning Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 23.12.2022.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Martin Muuki ja Vello Maidlat süüdistatakse selles, et nemad koos toimetasid teadlikult, kooskõlastatult ja ühiselt, omakasu eesmärgil, 30.01.2020 Läti Vabariigist edasi Eesti Vabariiki suures koguses maksumärgiga märgistamata, nõuetele mittevastavas müügipakendis ja keelatud tubakatooteid 7 920 000 sigaretti „PRINCE“. 30.01.2020 kell 09:06:37 saatis Vello Maidla mobiiltelefonilt NOKIA 130, milles Tele2 kõnekaart telefoninumbriga X , Martin Muukile, tema kasutuses olevale telefoninumbrile X lühisõnumi (SMS): „Kinnituseks eelnenud konele. Oleme nous maksma transpordi teenuse eest lati taani 1250 e sellest 500e ette. Ulejaanud parast. Cmr laekumist.“, millega teadlikult korraldas ebaseadusliku tubakatoodete veo. Lisaks veo tellimisele, korraldas Vello Maidla väära sisuga CMRide jõudmise Martin Muugi kasutusse. Martin Muuk, saades Vello Maidlalt sõnumi, väljus 30.01.2020 kell 12:08:37 veoautoga Scania registreerimismärgiga X koos järelhaagisega registreerimismärgiga X Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi territooriumilt Läti Vabariiki. Samal päeval s.o 30.01.2020 kell 16:20:10 väljus Vello Maidla sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi territooriumilt Läti Vabariiki. Vello Maidla, turvates veose liikumist, sisenes sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi territooriumile 30.01.2020 kell 18:47:15 ning vahetult tema järel kell 18:48:43 sisenes Eesti Vabariiki Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X koos järelhaagisega registreerimismärgiga X . Martin Muuk toimetas veoauto Scania 4 1-22-3346 järelhaagises Eesti Vabariiki 33 kaubaalusel papist kastidesse pakendatult maksumärgistamata ning tervishoiu hoiatusteta 7 920 000 sigaretti „PRINCE“. Martin Muuki juhitud veoauto Scania registreerimismärgiga X koos järelhaagisega registreerimismärgiga X peatati 30.01.2020 kella 19.20 X maakonnas X vallas X külas. Martin Muuk esitas Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnikele rahvusvahelise kaubasaatelehe (CMR), mille kohaselt vedas ta plastikust filtreid Läti Vabariigist Grobina piirkonnast ettevõtte S-P Latvija LSEZ tellimusel Taani Kuningriiki X aadressile ettevõttele HCA Systems Pps. Samasugused üheksa eeltäidetud rahvusvahelist kaubasaatelehte (CMR), milledel olid märgitud samad - saatja, saaja ja kauba andmed, nagu olid Martin Muuki poolt 30.01.2020 Maksu- ja Tolliameti ametnikele esitatud CMR-l, leiti 12.02.2020 Vello Maidla elukohas X asunud veoautost Scania registreerimismärgiga X. Martin Muuk ja Vello Maidla ühiselt toimetasid sarnasel viisil, kus Vello Maidla kontrollis tubakatoodete liikumist sõites veokiga kaasas ja Martin Muuk vedas tubakatooteid, Läti Vabariigist edasi Eesti Vabariiki läbi Ikla piiripunkti sama suure haagisega, millesse mahub suur kogus ebaseaduslikke maksumärgiga märgistamata tubakatooteid, vedasid need Paldiski Põhjasadamasse edasi toimetamiseks Taani Kuningriiki läbi Rootsi Kuningriigis asuva Kappelskäri sadama veel vähemalt viiel korral järgnevalt: - 11.10.2019 kella 17:43:05 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X ning kell 17:44:53 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X. Eelnevalt, samal päeval, kooskõlastasid Martin Muuk ja Vello Maidla oma tegevusi suheldes omavahel telefoniga. 11.10.2019 kella 20:30:37 sisenes veoauto Scania registreerimismärk X koos järelhaagisega registreerimismärk X X Põhjasadama territooriumile ja kell 20:50:02 lahkus sadama territooriumilt veoauto Scania registreerimismärk X . Järelhaagis jäeti X Põhjasadamasse, kust toimetati 12.10.2019 kell 08:20 laevaga „Sailor“ edasi Rootsi Kuningriiki Kappelskäri sadamasse. 12.10.2019 kell 21:00 väljuva laevaga Regal Star sõitis Rootsi Kuningriiki Martin Muuk F OÜle kuulunud sõidukiga Scania registreerimismärgiga X . Kappelskäri sadamas võttis Martin Muuk vastu järelhaagise registreerimismärk X ja toimetas selle sõidukiga Scania registreerimismärgiga X edasi Taani Kuningriiki 13.10.
8. - 01.11.2019 kella 19:53:55 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga X ning kell 19:59:45 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . Eelnevalt, samal päeval, kooskõlastasid Martin Muuk ja Vello Maidla oma tegevusi suheldes omavahel telefoniga. 01.11.2019 kella 22:30:51 sisenes veoauto Scania registreerimismärk X koos järelhaagisega registreerimismärk X Paldiski Põhjasadama territooriumile ja kell 22:46:32 lahkus sadama territooriumilt veoauto Scania registreerimismärk X . Järelhaagis jäeti X Põhjasadamasse, kust toimetati 02.11.2019 kell 08:50 laevaga „Sailor“ edasi Rootsi Kuningriiki Kappelskäri sadamasse. 02.11.2019 kell 21:00 väljuva laevaga Regal Star sõitis Rootsi Kuningriiki Martin Muuk sõidukiga Scania registreerimismärgiga X . Kappelskäri sadamas võttis Martin Muuk vastu järelhaagise registreerimismärk X ja toimetas selle sõidukiga Scania registreerimismärgiga X edasi Taani Kuningriiki 03.11.
9. 5 1-22-3346 - 15.11.2019 kella 19:50:08 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga MercedesBenz ML400 CDI registreerimismärgiga X ning kell 19:52:48 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . Eelnevalt, samal päeval, kooskõlastasid Martin Muuk ja Vello Maidla oma tegevusi suheldes omavahel telefoniga. 15.11.2019 kella 22:22:54 sisenes veoauto Scania registreerimismärk X koos järelhaagisega registreerimismärk X X Põhjasadama territooriumile ja kell 22:39:50 lahkus sadama territooriumilt veoauto Scania registreerimismärk X . Järelhaagis jäeti Paldiski Põhjasadamasse, kust toimetati 16.11.2019 kell 08:15 laevaga „Sailor“ edasi Rootsi Kuningriiki Kappelskäri sadamasse. 16.11.2019 kell 23:00 väljuva laevaga Liverpool Seaways sõitis Rootsi Kuningriiki Martin Muuk sõidukiga Scania registreerimismärgiga X /X . Kappelskäri sadamas võttis Martin Muuk vastu järelhaagise registreerimismärk X ja toimetas selle sõidukiga Scania registreerimismärgiga X edasi Taani Kuningriiki 17.11.
10. - 29.11.2019 kella 20:36:50 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X ning kell 20:40:14 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . Eelnevalt, samal päeval, kooskõlastasid Martin Muuk ja Vello Maidla oma tegevusi suheldes omavahel telefoniga. 29.11.2019 kella 23:20:23 sisenes veoauto Scania registreerimismärk X koos järelhaagisega registreerimismärk X X Põhjasadama territooriumile ja kell 23:40:58 lahkus sadama territooriumilt veoauto Scania registreerimismärk X . Järelhaagis jäeti X Põhjasadamasse, kust toimetati 30.11.2019 kell 08:30 laevaga „Sailor“ edasi Rootsi Kuningriiki Kappelskäri sadamasse. 30.11.2019 kell 21:00 väljuva laevaga Regal Star sõitis Rootsi Kuningriiki Martin Muuk sõidukiga Scania registreerimismärgiga X . Kappelskäri sadamas võttis Martin Muuk vastu järelhaagise registreerimismärk X ja toimetas selle sõidukiga Scania registreerimismärgiga X edasi Taani Kuningriiki 01.12.
11. - 09.01.2020 kella 19:43:19 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga X ning kell 19:45:11 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . Eelnevalt, samal päeval, kooskõlastasid Martin Muuk ja Vello Maidla oma tegevusi suheldes omavahel telefoniga. 09.01.2020 kella 22:16:40 sisenes veoauto Scania registreerimismärk X koos järelhaagisega registreerimismärk X X Põhjasadama territooriumile ja kell 22:34:51 lahkus sadama territooriumilt veoauto Scania registreerimismärk X . Järelhaagis jäeti X Põhjasadamasse, kust toimetati 11.01.2020 kell 08:30 laevaga „Sailor“ edasi Rootsi Kuningriiki Kappelskäri sadamasse. 11.01.2020 kell 21:00 väljuva laevaga Regal Star sõitis Rootsi Kuningriiki Martin Muuk sõidukiga Scania registreerimismärgiga X . Kappelskäri sadamas võttis Martin Muuk vastu järelhaagise registreerimismärk X ja toimetas selle sõidukiga Scania registreerimismärgiga X edasi Taani Kuningriiki 12.01.
12. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 1 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt (RT I 2005, 29, 210 ). TubS § 12 ja § 13 kohaselt trükitakse tubakatoode müügipakendile eestikeelsed tekstid terviseohu 6 1-22-3346 üldhoiatusega. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 61 järgi kohustusliku nõudena sätestatud märgistus Eesti maksumärk. TubS § 6 lg 1 p 3 kohaselt on tubakatoodete käitlemine tubakatoodete hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. TubS § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid või ATKEAS tähenduses alternatiivseid tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS-e § 56 lg 1 järgi koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. 2020 aastal on fikseeritud määr 81,95 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Sama paragrahvi lõikest 11 tulenevalt sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 138,65 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS-e § 60 lg 1 kohaselt maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiisi, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Sigarettide levinuim hind avaldatakse igal aastal MTA kodulehel 30.01.2020 seisuga oli sigarettide levinuim hind 3,78 eurot. 30.01.2020 Vello Maidla ja Martin Muugi poolt edasitoimetatud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata tubakatoodete aktsiis vastavalt fikseeritud määra järgi on 649 044 eurot (7 920 00x81,95/1000) ja aktsiis proportsionaalse määra järgi on 449 064 eurot (396 000x3,78x30%), s.o kokku 1 098 108 eurot. Seega käideldi Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata tubakatooteid ebaseaduslikult koguses, mille aktsiisisumma 1 098 108 eurot ületab enam kui sajakordselt, s.o 7920 korda (1 098 108/138,65=7 920) ATKEAS § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisumma. Ebaseadusliku tegevuse kaastäideviijatena elatusid Martin Muuk ja Vello Maidla kuritegevusest saadud rahalistest vahenditest. Seega Martin Muuk, maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamisega suures koguses ning omakasu motiivil ja grupis, pani toime

§ 376

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

§ 58punktide 1 ja 10 raskendavatel asjaoludel.

Seega Vello Maidla, maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamisega suures koguses ning omakasu motiivil ja grupis, pani toime

§ 376

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

§ 58punktide 1 ja 10 raskendavatel asjaoludel.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Martin Muugi (Muuk) ja Vello Maidla süü

§ 376lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.

Prokurör taotles Martin Muugi süüdi mõistmist

§ 376

lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 4 aastat.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör taotles Vello Maidla süüdi mõistmist

§ 376

lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 4 aastat.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7 1-22-3346 Prokurör taotles

§ 376

lg 3 alusel

§ 376

sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud 7 920 000 sigareti konfiskeerimist. Samuti leidis prokurör, et süüdistatavatelt tuleb välja mõista menetluskulud ning rahuldada esitatud avalik-õiguslikud nõudeavaldused. 1.

1. Maksu- ja Tolliamet esitas Martin Muugi (Muuk) ja Vello Maidla vastu avalik-õigusliku nõude põhisummas 1 098 108 eurot, millele lisanduvad viivised. 1.
2. Süüdistatavad Martin Muuk ja Vello Maidla süüd ei tunnistanud. Süüdistatavate kaitsjad Rein Laid ja Madis Mahlapuu leidsid, et süüdistuses nimetatud kuritegu ei ole tõendatud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
3. Kohus leiab, et süüdistatavatele Martin Muugile (Muuk) ja Vello Maidlale süüks arvatud karistusseadustiku (

) § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 3.

1. Süüdistuse kohaselt on Martin Muuk ja Vello Maidla toimetanud teadlikult, kooskõlastatult ja ühiselt, omakasu eesmärgil, 30.01.2020 Läti Vabariigist edasi Eesti Vabariiki suures koguses maksumärgiga märgistamata, nõuetele mittevastavas müügipakendis ja keelatud tubakatooteid kokku 7 920 000 sigaretti „PRINCE“ (edaspidi: sigaretid). Vaidlust ei ole selles, et Martin Muuk väljus 30.01.2020 kell 12:08:37 veoautoga Scania registreerimismärgiga X koos järelhaagisega registreerimismärgiga X Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi territooriumilt Läti Vabariiki ega ka selles, et 30.01.2020 kell 16:20:10 väljus Vello Maidla sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi territooriumilt Läti Vabariiki. Seejärel on Vello Maidla sisenenud sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi territooriumile 30.01.2020 kell 18:47:15 ning vahetult tema järel kell 18:48:43 sisenes Eesti Vabariiki Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X koos järelhaagisega registreerimismärgiga X . Nimetatud asjaolud nähtuvad vaatalusprotokollist, millega on vaadeldud ANTS piiriületuse andmeid. Süüdistatavad M. Muuk ja V. Maidla on ristküsitlemisel antud ütluses piiriületusi kinnitanud, selgitades, et M. Muuk kutsus V. Maidla endale Eesti-Läti piirile Iklasse vastu. Vaidlust ei ole ka selles, et Martin Muuk veoautost Scania järelhaagisest registreerimismärgiga X (edaspidi: järelhaagis) leiti 30.01.2020 kokku 33 kaubaalusel papist kastidesse pakendatult maksumärgistamata ning tervishoiu hoiatusteta 7 920 000 sigaretti „PRINCE“. Kohtuistungil on tunnistajana andnud ütluseid Maksu- ja Tolliameti (MTA) inspektor Urmas Murik, kelle sõnade kohaselt on peeti auto kinni X vallas X külas. Tunnistaja U. M tundis kohtuistungil ära Martin Muugi, kes juhtis kõnealust veokit järelhaagisega. Pärast kohapeal tehtud kontrolli teostati MTA kasutuses olevas angaaris järelhaagise läbivaatus; esmalt läbivalgustus, siis füüsiline kontroll, mille tulemusena leiti 33 alust Prince sigarette. Läbivaatus on dokumenteeritud läbivaatuse aktis. Angaaris tehti pakenditesse sisselõikeid. Kohtule on esitatud riikliku järelevalve teostamise protokoll, millest nähtub, et Veoki haagise kaubaruumi avamisel paistsid alused, kus peal suured pappkastid. Seejärel on sõiduk koos juhiga toimetatud Rannametsa tee 4 tolliangaari täiendavaks tolliläbivaatuseks. Avatud haagise kaubaruumis olevad pappkastid. Kokku avastatud haagise kaubaruumist 33 alust, igal alusel 24 kasti ja kastis 50 000 sigaretti (I kd, tl 91-105). 23.04.2020 asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi 30.01.2020 ära võetud sigarette nähtub, et sigarettide müügipakenditel puudusid TubS § 1 lg 2 ja § 12 lg 1 maksumärgid ning märgistused (I kd, tl 118jj). Süüdistuses järgi oli tegemist ka keelatud tubakatoodetega, kuid prokurör ei ole kohtule avaldanud, miks peaksid kuriteo vahetuks objektiks olnud sigaretid olema tubakaseaduse kohaselt keelatud tubakatooted. Keelatud saaksid olla ainult sellised tubakatooted, mille käitlemine on seadusega keelatud. 3.
2. Tubakaseaduse (TubS) § 6 lg 1 p 3 kohaselt loetakse käitlemiseks tubakatoote hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist. Süüdistuses heidab prokurör süüdistatavatele M. Muugile ja V. 8 1-22-3346 Maidlale ette suures koguses maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamist Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 376lg 1 järgi.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 61 järgi kohustusliku nõudena sätestatud märgistus Eesti maksumärk. TubS § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid või ATKEAS tähenduses alternatiivseid tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS-e § 56 lg 1 järgi koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast.

1. aastal on fikseeritud määr 81,95 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Sama paragrahvi lõikest 11 tulenevalt sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 138,65 eurot 1000 sigareti kohta. Eelnimetatud maksumärgiga märgistamata tubakatoodete aktsiis vastavalt fikseeritud määra järgi on 649 044 eurot (7 920 00x81,95/1000). ATKEAS § 60 lg 1 ja 2 alusel arvutatakse aktsiisi maksumärgistamata sigarettide maksustamisel lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal ja sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Sigarettide levinuim hind avaldatakse igal aastal MTA kodulehel. 30.01.2020 seisuga oli sigarettide levinuim hind 3,78 eurot. Seega on aktsiis proportsionaalse määra järgi 449 064 eurot (396 000x3,78x30%), s.o kokku 1 098 108 eurot. Kohus leiab, et süüdistatavad on käidelnud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata tubakatooteid koguses, mille aktsiisisumma 1 098 108 eurot ületab enam kui sajakordselt ATKEAS § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisummat, s.o 7920 korda (1 098 108/138,65=7 920). 3.
2. Süüdistuse kohaselt on Vello Maidla korraldanud seadusliku tubakatoodete veo, kui leppis Martin Muugiga 30.01.2020 kell 09:06:37 kokku veo maksumuse ja andis väära sisuga CMRid M. Muuki kasutusse. Prokurör on esitanud kohtule tõendina V. Maidla mobiiltelefoni vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud mobiiltelefoni Nokia_105 andmeid. Vaatluse tulemusena on tehtud kindlaks, et 30.01.2020 kell 09:06:37 saatis Vello Maidla oma mobiiltelefonilt, milles Tele2 kõnekaart telefoninumbriga X , Martin Muukile, tema kasutuses olevale telefoninumbrile X lühisõnumi (SMS): „Kinnituseks eelnenud konele. Oleme nous maksma transpordi teenuse eest lati taani 1250 e sellest 500e ette. Ulejaanud parast. Cmr laekumist.“ Nõustumise märgiks on M. Muuk saatnud V. Maidlale sõnumi: „ok, mulle sobib“ (vaatlusprotokoll, I kd, tl 115). Seejärel on M. Muuk pärast V. Maidlalt SMS saamist asunud Läti poole teele, sest Automaatse Numbri Tuvastuse Süsteem (ANTS) programmi vaatluse (tõend 9) kohaselt ületas M. Muuk 30.01.2020 kell 12:08:37 veoautoga Scania koos järelhaagisega Ikla piiripunktis Eesti ja Läti vahelist piiri. Kohus leiab, et 30.01.2020 sõlmis M. Muuk veolepingu V. Maidlaga selleks, et 30.01.2020 vedu saaks toimuda. Tasu lubamine teenuse eest on võlaõigusseaduse § 16 lg 1 tähenduses ettepanek lepingu sõlmimiseks. Veoleping oli sõlmitud hiljemalt hetkest, kui M. Muuk asus samal päeval Läti poole teele, et võtta peale koorem sigarettidega (TsÜS § 68 lg 3 kaudne tahteavaldus). V. Maidla on ristküsitlemisel üritanud edutult distantseeruda nendest asjaoludest, mis osutavad veolepingu sõlmimisele. V. Maidla ütluste kohaselt palus M. Muuk 30.01.2020 tema abi, mis seisnes selles, et V. Maidla pidi saatma M. Muugile SMS, mille sisu dikteeris M. Muuk. Sõnumi sisu pidi olema raha andmise lubadus. Sellise sõnumi on V. Maidla saatnud M. Muugile kahel korral. Enne 30.01.2020 oli samasisuline sõnum 13.06.2019, kui M. Muuk vedas veoki ja haagisega kaupa, mis nähtub V. Maidla mobiiltelefoni Nokia_105 vaatlusprotokollist. SMS-de saatmise põhjusena nimetab V. Maidla seda, et „teda [M. Muuki] huvitas raha. Et ta ei lähe enne kuhugi, kui ettemaksu saab.“ V. Maidla oli saanud M. Muuki palvel Jüri parklas enda kätte 500 9 1-22-3346 eurot tundmatult mehelt, mis oli mõeldud töötasuna 30.01.2020 veoteenuse eest. Lisaks rahale sai V. Maidla enda kätte CMR-id, mille pidi M. Muugi kätte andma. Süüdistatav M. Muuk ütluste kohaselt palus ta V. Maidlal saata sõnumi enda telefoninumbrile X , sest „põhjus oli selles, et see inimene, kes tellimuse tegi telefoni teel, et ma ei saanud teda telefoni teel kätte ja et ei tekiks Taanis jälle probleemi rahade ja asjadega, sellepärast ma palusin, et Vello ole hea ja saada mulle üks sõnum.“ Täiendavate küsimuste peale selgitas M. Muuk, et ta oli V. Maidlal palunud mõni päev enne Jüris veo tellijatega kokku saada, et esimene osamakse ja ka CMR-id kätte saada. Seejuures selgitab M. Muuk, et „mina palusin Vello Maidlal saata endale see sõnum, et ei oleks mingit probleemi. Kuna nüüd see 500 euri ettemaksuna, kuna minu jaoks ei olnud nad nii-öelda koostööpartnerid või lepingulised partnerid.“ Selgitusest nähtub, et V. Maidla SMS andis M. Muugile kindlustunde, et ettemaksu arvestatakse veolepingu sõlmimise kinnituseks. Süüdistatavad M. Muuk ja V. Maidla poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt nad ei teadnud, mis oli 30.01.2020 veose sisuks. Kaitseversiooni kohaselt helistas üks tundmatu eesti keelt kõnelev mees M. Muugile, et tellida kauba vedu. Ka V. Maidla väidab, et ta kohtus isikuga, kes soovis vedu Taani algusega Lätist, kuid ei ole selle isiku kohta andmeid esitatud. Tegemist on aktiivsete kaitseväidetega, mille tõendamiskoormis on kaitsjal, sest ainult süüdistatavad saavad anda teavet väidetava sigarettide tegeliku omaniku kohta. Eluliselt ei ole usutav süüdistatavate versioon, et M. Muuk asuks vedu teostama, kui ta ei teaks, kes on isik, kellele esitada võlgnevuse tekkimisel nõue. Äris mõistlikult tegutsev isik maandaks riski, et tasu oleks võimalik sisse nõuda. V. Maidla on andnud M. Muugile kinnituse, et veo teostamisel maksatakse täiendavalt 1250 €. Kohus leiab, et V. Maidla korraldas 30.01.2020 sigarettide veo, kui lubas M. Muugile tasu veo korraldamise eest. Eluliselt ei ole usutavad süüdistatavate selgitused, et SMS oli vaja veel kellelegi näitamiseks. Loogiliselt ei ole kuidagi põhjendatav, et Taanis veo eest raha saamiseks läheks kellelgi korda V. Maidla poolt M. Muugile saadetud sõnum raha maksmise lubamise kohta. Tegemist oli eestikeelse sõnumiga V. Maidla kasutuses olevalt telefonilt, mistõttu saab sõnum omada tähendust ainult V. Maidla ja M. Muugi omavahelises suhtes. 3.
3. Süüdistusversiooni kohaselt on V. Maidla lisaks veo tellimisele korraldanud ka väära sisuga CMR-ide jõudmise Martin Muuki kasutusse. M. Muuki esitas 30.01.2020 kella 19.20 MTA ametnikele rahvusvahelise kaubasaatelehe (CMR), mille kohaselt vedas ta plastikust filtreid Läti Vabariigist Grobina piirkonnast ettevõtte S-P Latvija LSEZ tellimusel Taani Kuningriiki X aadressile ettevõttele HCA Systems Pps. Tunnistaja U. M ütluste kohaselt esitas veoautojuht tollikontrollile puuduliku veo saatelehe, sest CMR-l puudusid auto numbrid, vedaja firma pitsat. M. Muuki poolt tollikontrollile esitatud CMRil oli kauba saatjaks märgitud S-P Latvija LSEZ (lahter 1) ja peale laadimiskohaks Grobina parish (lahter 4); kauba mahalaadimise kohaks Taani (lahtrid 2 ja 3). Täidetud ei ole vedaja lahtrit
4. Samuti ei ole midagi märgitud lahtrisse 18 transpordi tingimuste kohta. 07.09.2022 kohtuistungil avaldati Euroopa Uurimismääruse alusel Läti Vabariigis tunnistajana üle kuulatud LSEZ SIA S-P LATVIA juhatuse esimees U. S ütlused, mille järgi ei ole LSEZ SIA S-P LATVIA teinud koostööd Taani ettevõttega HCA SYSTEMS PPS. LSEZ SIA S-P LATVIA pole Taani aadressiga X mingit seost. LSEZ SIA S-P LATVIA ei ole teinud koostööd Eesti ettevõttega F OÜ, samuti ei ole sellist koostööpartnerit raamatupidamise andmetes näidatud. LSEZ SIA S-P LATVIA ei ole teinud koostööd isikuga nimega Martin Muuk. CMR koopial, lahtris number 22 olev templijäljend ei ole sarnane templiga, mida kasutatakse äriühingus SIA SP LATVIA. Tunnistaja U. S on lisanud ülekuulamise protokolli juurde S-P LATVIA templijäljendi, mis erineb välimuse poolest oluliselt M. Muuki poolt kinnipidamisel esitatud CMR-l olevate templijäljendist. Tegelik templijäljend on ümmargune, mitte kandiline. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist asjaolu, mille järgi ei olnud S-P LATVIA kauba tegelikuks saatjaks. Tunnistajana üle kuulatud B- F OÜ juhatuse liige M. V andis ütlusi, et F OÜ on talle tundmatu, samuti on talle tundmatu I. 10 1-22-3346 Kohus leiab, et asjas leidnud tõendamist V. Maidla poolt M. Muugile CMR-de üleandmine. Samasuguseid poolikult täidetud CMR-e leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus V. Maidla elukohas X asunud veoautost Scania registreerimismärgiga X . Juhiistme kohalt leiti musta värvusega nahkkaaned, mille vahelt leiti 9 kauba CMR ja siis veel sama kaustiku vahelt veel 5, s.o on kokku 14 CMR. Kõik CMR-d olid äravahetamiseni sarnased selle CMR-iga, mille M. Muuk esitas 30.01.2020 tollikontrolli käigus, milledel olid märgitud samad - saatja, saaja ja kauba andmed (II kd, tl 16jj). V. Maidla ütluste järgi on need saadud tundmatult mehelt, kelle nime süüdistatav ei küsinud ega teadnud ka seda, kas tundmatu isik esindab ka mõnda äriühingut. Tähelepanuväärne on asjaolu, et läbiotsimisel võeti V. Maidla autost ära kaustik, mille ühel lehel oli kohakuti 2 templi jäljendit, üks oli Scan Plast Latvija LSEZ templijäljend kõrvuti OÜ A templijäljendiga. V. Maidla on ristküsitlemisel selgitanud öelnud, et „see on must märkmik, et kui sõidu aeg või mingi informatsioon tuleb, et saaksin kohe kirja panna.“ Tegemist oli V. Maidla isikliku kaustikuga, kuhu oli kantud erinevad andmed töö- ja eraelu kohta. Vastuseks küsimusele kuidas sai süüdistatava kaustikusse S-P Latvia firma templi jäljend ja veel teie firma templi jäljendi kõrvale vastas V. Maidla, et „No see härra, no mina ei tea tema nime. Kes hakkas CMR-e täitma, õigemini templit peale lööma, kas allkirjad olid, seda ma ei tea.“ /…/ „Algselt mõtlesin, et see on üldse minu tempel, mul on sahtlis samasugune, siis ma lõingi sinna kõrvale võrdluseks.“ Mingil põhjusel on V. Maidla andnud oma isikliku kaustiku tundmatu mehe kätte, kes lõi kaustikusse templi, mille peale V. Maidla lõi võrdluseks veel ühe templijäljendi ja lõi märkmepaberile OÜ A templijäljendi, sest need tundusid talle sarnased. V. Maidla ütlused ei ole eluliselt usutavad, sest tema käest leiti arvestatavas koguses, s.o 14 pooleldi täidetud CMR ning isiklikust kaustikust sama templijäljend, mida kasutati sigarettide ebaseadusliku veo korraldamiseks. Kohus leiab, et V. Maidla valetab selle kohta, et tundmatu mees pani templid CMRidele ja süüdistatav sai juhuslikult templit proovida. V. Maidlal oli kandev roll veo korraldamisel, mis kummutab kaitseversiooni tundmatutest isikutest, kes varjasid sigarettide vedu ebaõige sisuga CMR-dega. Kaitseversiooni kohaselt andis tundmatu eesti keelt kõnelev mees V. Maidla kätte raha ja dokumendid, mille viimane pidi M. Muugi kätte toimetama. Süüdistatavate ütluste kohaselt oli neil omavahel kokkulepe selle kohta, et V. Maidla võtab Jüri autoplatsil veo tellijalt dokumendid ja ettemaksu. Prokuröri küsimuste peale, millal V. Maidla sai CMR-id enda kätte vastas V. Maidla „No see ei olnud väga palju ennem [30.01.2020], vastasel juhul oleks saanud Martin ise need kätte. No ta oli sõidus, järelikult mingi paar päeva enne.“ V. Maidla ütluste järgi ei saanud ta CMR-e M. Muugile üle anda, sest viimane ei tulnud Jürisse ja hiljem Iklas olles ei soovinud neid vastu võtta. Kui kohtule tõendina esitatud V. Maidla sõidumeeriku väljavõttest selgub, et V. Maidla on sellel ajavahemikul sõitnud Eestist Soome ja tagasi (Tõend 41 “Police_Query_Maidla_Vello_20220407_111532.xIsx“, tõend 40, book1.xlsx). V. Maidla ei viibinud Eestis 28.01.2020 kell 16.30st kuni 30.01.2020 kell 02.00ni, mistõttu ei saanud kohtumine tundmatu isikuga toimuda vahetult enne 30.01.2020 sigarettide vedu. Veo korraldajaks oli V. Maidla, mida kinnitab asjaolu, et 30.01.2019 võttis Vello Maidla telefoninumbrilt X kell 09.06.37 esimesena Martin Muukiga telefoninumbrile X ühendust ja saatis SMS ning uuesti helistas V. Maidla M. Muukile kell 9:20:
5. Seejärel saatis M. Muuk nõustumise märgiks V. Maidlale SMSi, et talle sobib. V. Maidla teopanust hinnates oli tal juhtiv roll sigarettide veol. M. Muuk nõustus sigarette vedama, kui V. Maidla oli lubanud talle veo eest tasu ja andis sigarettide ebaseadusliku päritolu varjamiseks dokumendid (CMR). Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused tuleb ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale jätta, mis puudutab tundmatu isiku poolt veo tellimist ning V. Maidlale raha ja CMR-ide üleandmist. V. Maidla on väitnud, et teda ei ole M. Muuki veod Lätis huvitanud, mis ei ole tõene. Täiendavat kinnistust asjaolule, et V. Maidla ja M. Muuk on ühiselt ja kooskõlastatult teostanud sigarettide vedu Eestisse saab M. Muuki elukohas X kinnistul teostatud läbiotsimisel ära võetud arvuti Dell_Vostro BO95 vaatlusest (I kd, tl 173). Vaatlusprotokollist nähtub, et veebilehitsejat 11 1-22-3346 kasutades on kolmel erineval kuupäeval vaadatud Google Maps kaardirakenduse lehekülge ning otsitavate aadresside hulgas on tuvastatavad Läti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi aadressid. Veebilehitseja ajaloost tehtud väljavõte, kasutades otsinguväljal otsingusõna Maps“ (lisa nr 1), millel nähtuvad 28.11.2019 kell 11:23 kui 11:29 otsitud erinevaid aadresse sh Siguldas šoseja ja teekonnana on talletunud sisestus kell 11.29 lähtekohaga X maakond ja sihtkohana Sigulda. Kokkulangevusena on antud aadress märgitud märkmepaberile, mis on leitud V. Maidla kasutuses olnud veoauto Scania reg nr X salongi läbiotsimise käigus. Antud asjaolu annab kinnistust veendumusele, et süüdistatavad on sigarettide veo omavahel kooskõlastanud. 3.
6. Süüdistuses kirjeldatakse Vello Maidla teopanust lisaks eelnevale sellega, et ta on turvanud veose liikumist Lätis Eestisse. V. Maidla sisenes sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi territooriumile 30.01.2020 kell 18:47:15 ning vahetult tema järel kell 18:48:43 sisenes Eesti Vabariiki Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X koos järelhaagisega registreerimismärgiga X . Prokurör teeb sellest järelduse, et Vello Maidla kontrollis tubakatoodete liikumist nii, et sõitis veokiga kaasa oma isikliku autoga. Tunnistajana üle kuulatud MTA inspektor U. M ütluste kohaselt liikus veoauto enne kinnipidamist kolonnis, kus oli väikesed ja suured autod ning kinni peetud auto oli kolonnis viimane. Kolonnist eespool ca pool kilomeetrit liikus üks või kaks väikest autot. Vaidlust ei ole selles, et V. Maidla sõitis 30.01.2020 Lätti ja kohtus seal M. Muukiga. M. Muuki ütluste kohaselt on kutsus ta V. Maidla endale vastu juhuks, kui tema sõiduaeg saab otsa. V. Maidla selgitas ristküsitlemisel, „kuna vaatasin, et mul on, mis tulenevalt siis sõidu ja puhkeaja seadusest, on sõiduaega väga vähe järgi jäänud, siis ma palusingi Vellot, et kas ta saaks tulla mulle Iklasse vastu. Et oleks vahetanud autod ja sõidumeeriku kaardid ära.“ /…/ „Iklast väljusime niimoodi, et tema jõudis väikse autoga sõita, mina suure autoga sõita.“ V. Maidla oleks tööaja 9 tunni täitumisel vahetatud autod ja viimane oleks sõidu jätkumisel pannud sõidumeerikusse enda kaardi. M. Muuki selgituste kohaselt pidi veokijuhtide vahetus toimuma X tee
7. Ikla piirist kuni X 51 on M. Muuki ütluste kohaselt 2 kuni 3 tunni pikkune teekond, kuid sõidumeeriku järgi oli lubatud sõiduaeg kuni 2 tundi. Vaidlust ei ole ka selles, et veokit Scania, registreerimismärgiga X juhtis Martin Muuk, kelle ütluste kohaselt on ta sisestanud sõidumeerikusse oma juhikaardi, millelt tahhograaf automaatselt loeb sisse juhi nime. Veoautoga sõidumeeriku järgi on kontrollitavad juhi töö- ja puhkeaja andmed. Sõidumeerikus on salvestatud sõiduki registreerimisnumber X Tahhograafi andmete aruandest nähtub, et Scania, registreerimismärgiga X digitaalses sõidumeerikus on 30.01.2020 olnud Martin Muuki juhikaart nr EST X . Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 6 lõike 1 kohaselt ei tohi ööpäevane sõiduaeg ületada üheksat tundi. Töötaja sõidumeeriku väljatrüki eelvaates nähtub, et Martin Muuk sisestas 30.01.2020 sõidukisse, registrimärgiga X , juhikaardi 30.01.2020 kell 08:50 ja sõiduk oli töö režiimis kuni 11:00 (väljatrükil jrk nr 2-11), mille jooksul oli läbisõit 123 kilomeetrit (pärast seisuaeg 16 minuti). Sõit jätkus 30.01.2020 kell 11:16 - 12:08(jrk nr 12) (61,5 km pärast seisuaega 31 minutit) ja siis kell 12:39-14:02 (jrk nr 14,15,16) 93,50 km (pärast seisuaeg 40 minutit), siis kell 14:42-14:52 (jrk nr 18) 11,80 km (pärast seisuaeg 1 tund 20 minutit), siis kell 16:12-16.51 (jrk nr 20, 21, 22) 36,60 km (pärast seisuaeg 15 minutit), kell 17:06 – 18:07 (jrk nr 24) 72,1 km (pärast seisuaeg 38 minutit), siis sõit kell 18:45- 19:21 (jrk nr 26) 42,6 km. See on ajani kui Martin Muuk peeti Uulus kinni (läbivaatusakt, 30.01.2020) kui ta juhtis veoautot Scania registrimärgiga X ja järelhaagisega registrimärgiga X. Viimane vahemik 42,6 km on läbitud Eestis. Enne 38 minutlist peatust on veoauto sõitnud ühe tunni. Tahhograafi tööaja väljatrüki (jrk nr 25) kohaselt on 38 minutine peatus tehtud kell 18:07-18:
8. Kokku on sõidumeeriku andmetel veokiga sõidetud kuni kinnipidamiseni: 5 tundi ja 51 minutit. 12 1-22-3346 Automaatse Numbri Tuvastuse Süsteem (ANTS) programmi vaatlusest nähtub, et Eesti Vabariigi Ikla piiripunkti läbis 30.01.2020 veoauto Scania, registreerimisnumbriga X kell 18:48:43 haagisega, registrimärgiga X ning kell 18:47:15, on Ikla piiripunkti läbinud Lätist Eestisse liikunud sõiduk, registrimärgiga X. Sõiduk registreerimismärgiga X on Transpordiameti liiklusregistri andmetele beež luukpära Fiat Bravo, mille omanik on Vello Maidla. Läti Vabariiki sõitis Vello Maidla sõiduautoga, registreerimismärgiga X , samal päeval kell 16:20:
9. Lätis viibitud aeg 2 tundi 27 minutit. M. Muuk oli Lätti sõitnud veoautoga Scania, registreerimisnumbriga X ja haagisega registrimärgiga X , samal päeval kell 12:08:
10. Lätis viibitud aeg oli kokku 4 tundi 40 minutit. Kohus nõustub prokuröriga selles, et tegelikult ei omanud tööaeg antud juhul mingit tähtsust. Iklast alates oli sõiduaega vähemalt 3 tundi, et jõuda X külani. V. Maidla on andnud ütluseid, mille järgi „ma ei tea kui kaugel ta mul taga on, aga enam-vähem tean kui palju tal kulub aega, siis ma püüdsin olla selle aja sees.“ Seega oli süüdistatavatele väga hästi teada, kui palju aega veel oli ja tegemist ei olnud kriitilise olukorraga, mis oleks tinginud juhtide vahetuse enne X jõudmist. V. Maidla on põhjendanud Iklasse sõitmist sellega, et ta tahtis endale ja tervele oma kogukonnale odavat alkoholi osta. Kui prokurör küsis, kas ta käis alkoholi ostmas Eesti või Läti poolel, vastas V. Maidla korduvalt, et ta ostis alkoholi Eesti poolelt. Kohus nõustub prokuröriga, et alkoholipoed on Läti poolel, sest väiksema alkoholiaktsiisi tõttu on seal alkohol soodsam. V. Maidla ei teadnud antud asjaolu, mis viitab sellele, et ta mõtles välja põhjuse, miks ta oli M. Muugile Iklasse vastu läinud. Seega on V. Maidla viinud M. Muugi kätte CMRi, et neid vajadusel tollikontrollile näidata. Asjaolu, et V. Maidla sõitis veoki ees kinnitab asjaolu, et ta pidi hoolt kandma selle eest, et M. Muuki vajadusel tollikontrolli eest hoiatada. Kui lähtuda V. Maidla selgitustest, et ta oli valmis vajadusel veokid juhtima hakkama, siis ei oleks ta pidanud sõitma veoki ees, vaid selle taga, et peatuda kohe, kui M. Muuk annab sõiduaja ületamisest teada. 3.
11. Prokurör on veel süüdistuses märkinud veel, et Martin Muuk ja Vello Maidla on ühiselt toimetanud sarnasel viisil, kus Vello Maidla kontrollis tubakatoodete liikumist sõites veokiga kaasas ja Martin Muuk vedas tubakatooteid, Läti Vabariigist edasi Eesti Vabariiki läbi Ikla piiripunkti sama suure haagisega. Kaupa veeti X Põhjasadamasse edasi toimetamiseks Taani Kuningriiki läbi Rootsi Kuningriigis asuva Kapellskäri sadama veel vähemalt viiel korral. Kohus leiab, et prokurör on teinud liiga kaugele ulatuvaid järeldusi selle kohta, et V. Maidla ja M. Muuk on alati vedanud tubakatooteid. Tubakatooteid on leitud ainult 30.01.2020 kinnipidamisel, teistel juhtudel ei ole teada, mis on olnud järelhaagise sisuks. Modus operandi võib anda kaudse tõendina viiteid ühe isiku poolt mitme kuriteo toimepanemise kohta, kui on teada kuriteo toimepanemise viis (nn sarnane käekiri). Kuid see põhimõte ei muuda üldist tõendamiskoormust kriminaalmenetluses, s.t ei saa eeldada kuriteo toimepanemist, antud juhul maksumärgiga märgistamata tubakatoote edasitoimetamist ühest riigist teise. Tubakatoodete vedamise kohta ei saa teha järeldusi sellest, et isikutel oli piisavalt suur järelhaagis. Süüdistuses ei ole ka märgitud, kui palju tubakatooteid on olnud ülejäänud viiel korral järelhaagises, et eristada võimalikke väärtegusid lõpule viidud kuritegudest. Süüdistuse põhjal ei saa seega teha järeldusi, kas ajavahemikul 11.10.2019 kuni 09.01.2020 on tubakatooteid veetud, mistõttu kohus leiab, et tegemist on üksnes teabega, mida saab kasutada tõendina 30.01.2020 episoodi tõendamiseks. Kohtu hinnangul saab eelnimetatud andmetest siiski teha järeldusi süüdistatavate omavahelise rollijaotuse jaotuse kohta. Kui vaadata Automaatse Numbri Tuvastuse Süsteemi (ANTS) programmi vaatluse üles tähendatud piiriületusi, selgub vastav käitumismuster: 1) 11.10.2019 kella 17:43:05 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X ning kell 17:44:53 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . 13 1-22-3346 2) 01.11.2019 kella 19:53:55 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga X ning kell 19:59:45 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . 3) 15.11.2019 kella 19:50:08 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga MercedesBenz ML400 CDI registreerimismärgiga X ning kell 19:52:48 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . 4) 29.11.2019 kella 20:36:50 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga Fiat Bravo registreerimismärgiga X ning kell 20:40:14 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . 5) 09.01.2020 kella 19:43:19 ajal sisenes Eesti Vabariiki Vello Maidla sõiduautoga Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga X ning kell 19:45:11 Martin Muuk veoautoga Scania registreerimismärgiga X ja järelhaagisega registreerimismärk X . Lisaks sellel nähtub sideettevõtjalt saadud andmete vaatlusprotokollidest (tõend 33, 34 ja 42 punkt 4.6), et nendel juhtudel on V. Maidla võtnud M. Muukiga telefoni teel ühendust. Kohus leiab, et nendest andmetest tulenevalt võib teha järelduse selle kohta, et V. Maidla on olnud isikuks, kes tellis M. Muugilt veo, tagas seejärel veoki jõudmise Eestist Lätti ja tagasi Eestisse, olles alati kauba edasitoimetamise juures. Kohus leiab, et V. Maidla teopanust 30.01.2020 toimunud sigarettide edasitoimetamisel Lätist Eestisse tuleb lugeda määravaks, sest ilma temata ei oleks kuriteo toimepanemise olnud võimalik. Kohus ei nõustu kaitsja R. Laid seisukohaga, et sideandmete protokoll on lubamatu tõend. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 18.06.2021 otsuse kohaselt asjas nr 1-16-6179, p 62 on normid, mis reguleerivad sideandmete säilitamist ja prokuratuuri pädevust anda nende andmete kasutamiseks lube, on EL-i õigusega vastuolus ning et seetõttu ei saa nendele tugineda. Kuid enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu, kuid ka teise astme kuritegude korral, mida iseloomustab mh süstemaatilisus, toimepanijate paljusus, kahjustatud õigushüve olulisus, kuriteoga tekitatud kahju ulatuslikkus, kannatanute suur hulk, toimepanijat iseloomustav eriline isikutunnus. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist teise astme kuritegudega, mis seisneb selles, et kuriteokahtlustus oli riigile mitmekordselt rohkem kui suures ulatuses varalise kahju tekitamises. Kohus leiab, et KrMS § 901 lg 2 alusel kogutud elektroonilise side andmed on tõendina kasutatavad, sest tõendite kogumine sideandmete päringuga on kriminaalmenetluse huve ja oli eesmärke arvestades proportsionaalne. Prokuröri on asjakohaselt leidnud, et teiste tõenditega ei olnud võimalik tuvastada, kus süüdistatavad perioodil 2019 oktoober kuni 2020 jaanuar viibisid. 3.
12. Kohus leiab, et Martin Muuk ja Vello Maidla on kuriteo toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis, s.t kaastäideviijatena

§ 21lg 2 tähenduses.

Riigikohtu praktikas on järjekindlalt sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset täideviimist iseloomustab, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-57-09, p 19.2). Asjas on leidnud tõendamist, et isikute grupis oli selgelt jaotatud ülesanded, kui V. Maidla oli M. Muugiga leppinud kokku sigarettide veo, siis andis V. Maidla M. Muugile CMR-id, et sigaretid Eestisse toimetada. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (vt RKKKo 31-1-10-15, p 12). Sündmuste kulgemine oli V. Maidla kontrolli all, mistõttu oli M. Muugil võimalik sigaretid Eestisse toimetada. Mõlema süüdistatava teopanus oli süüteo toimepanemisse 14 1-22-3346 oluline, sest V. Maidla poolt veotellimuse korraldamisega ja M. Muugi sigarettide järgi saatmisega andis ta kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. 4. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Vello Maidla ja Martin Muuk on pannud kuriteo toime kavatsetusega.

§ 16

lg 1 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et V. Maidla eesmärgiks oli maksumärgiga märgistamata tubatoodete käitlemine grupis M. Muugiga, s.t tubakatootele Lätti järgi minekut ja edasitoimetamist Lätist Eestisse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult“.

Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses – s.t süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega (vt RKKK 3-1-1-23-10, p 11.2). Asjas on leidnud tõendamist, et V. Maidla on soovinud enda teopanust näha just osana ühisest tegutsemisest, sest tal oli kokkulepe M. Muugiga tubakatoodete üle piiri toimetamiseks, mida tuleb mõista teovalitsemise ühise tahtlusena. 4.

1. Kohus leiab, et asjas on kummutatud kaitseversioon, mille järgi ei olnud süüdistatavatele teada, et nad toimetavad 30.01.2020 Eestisse maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette. Süüdistatavad olid teadlikud sigarettide olemasolust. M. Muuk on kinnipidamisel esitanud tollikontrollile CMR-i, millel tegelik kauba saatja ei olnud Scan-Palst Latvija. M. Muuk andis kohtuistungil ütluseid selle kohta, et ta võttis kauba peale Riia linnas, kuid CMRi lahtris 4 on märgitud peale laadimise kohaks Grobina parish (Grobina kihelkond). Grobina kihelkond asub aga Riiast üle 200 km kaugusel. CMRil oli täitmata vedaja andmed, mida M. Muuk oleks saanud teha, kuna tal oli kaasa OÜ F tempel. Nõustuvalt prokuröriga kohus leiab, et Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonist (CMR) tulenevad nõuded, mis kehtestatud kauba saatedokumentidele. CMR-l peavad olema vedaja andmeid, mis nimetatud konventsiooni artikli 7 punkti 3 kohaselt toob kaasa vedaja vastutuse kauba kadude ja kahjustuste eest, kui saatedokumendid on puudulikult koostatud. M. Muuk on andnud ütluseid, mille kohaselt on ta väga pikaaegse praktikaga veokijuht, kes teab, kuidas korraldada rahvusvahelisi kauba vedusid. Seega sai M. Muuk väga hästi aru, et ta ei vea Eestisse filtreid. Asjaolu, et dokumendid olid koostatud äärmiselt puudulikult osutab kohtu hinnangul tõigale, et M. Muuk teadis, et järelhaagises olid sigaretid. Seejuures tuleb võtta arvesse, et tunnistajana üle kuulatud F OÜ raamatupidaja T. V ei ole ei ole ühtki selle veoga seotud dokumenti, mis osutab asjaolule, et M. Muuk varjas kauba ebaseaduslikku päritolu. 4.
2. V. Maidla on andnud M. Muugile kauba ebaseaduslikku päritolu varjavad CMRid ja on andnud M. Muugile teada, millal tuleb sigarettidele järgi minna. V. Maidla käes olid eeltäidetud CMRid, millest järeldub, et ta korraldas sigarettide veo Eestisse ja oli sellest ka teadlik. Ühe täiendava asjaoluna, mis näitab, et V. Maidla oli teadlik M. Muugi veetavatest sigarettidest nähtub V. Maidla kasutuses olnud telefoni Sony Xperia XZ sisu vaatlusest (II kd, tl 35). Vaatlusprotokollist nähtub, et telefonis oli foto pappkastis, mis identne nende pakenditega, mis leiti 30.01.2020 järelhaagisest. Sarnane on kastide suurus, servade tugevdamine ja on kasutatud samasugust tähistust. V. Maidla on selgitanud foto olemasolu sellega, et ta „nägi parklas M. Muuki oma auto juures askeldamas ja ühe kodanikuga seal suhtlesid. Kuna mul ei olnud haagis veel valmis, siis ma jalutasin ka nende juurde. Sekkusin suhtlusse ja siis selgus, et neil on vaidlus mingi koorma üle, et Martin keeldus edasisest koorma veost, et võimatu seda koormat vedada.“ Juhuslikult oli V. Maidla nimetatud kodanikuga saanud uuesti kokku Mustamäel, kes oli talle näidanud fotot pakendist, millest V. Maidla tegi omakorda foto, et seda hiljem M. Muukile näidata. Seega on foto tehtud M. Muuki veosest 24.11.2019 kell 18:56 Tallinnas, millel on sigarettide veoks kasutatud pappkast, millel on isegi samad tähised, mis olid kinnipidamise ajal pappkastidele kleebitud. Samuti selgub, et nii V. Maidla kui ka M. Muukil oli 24.11.2019 Jüri 15 1-22-3346 alevikus kokkupuude isikuga, kes tellis väidetavalt kauba veo Lätist Eesti kaudu Taani. Kohtu hinnangul ei ole aga usutav V. Maidla ütlused selle kohta, et väidetav kauba omanik tuli talle midagi selgitama, kui ta väidetavalt ei ole kaubaveoga seotud. Tegelikult tegi V. Maidla foto M. Muugi veetavast kaubast, mida on hakanud salgama. Karistus
3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 5.1.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus asub seisukohale, et süü suurust arvestades ei täida rahaline karistus antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tuleb võtta arvesse, et Vello Maidla ja Martin Muuk on käidelnud sigarette koguses, mis ületab 7920 korda suurt kogust, mistõttu vajab süüdistatavate käitumine riigi poolset rangemat hukkamõistu. Raskendavate asjaoludena esinevad süüdistatavate suhtes

§ 58p 1 ja 10 kohaselt kuriteo toimepanemine omakasu motiivil ja isikute grupis.

Sigarettide kogust arvestades jäi riigile laekumata üle 1 miljon euro aktsiisi. Kohus leiab, et süüdistatavad on sigarette käidelnud kaubanduslikul eesmärgil, et saada varalist kasu sigarettide üleandmisel, millest nähtub omakasu motiiv. Süüdistatavate käitumises puuduvad kergendavad asjaolud. 5.2.

§ 376

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. V. Maidlat ja M. Muuki ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tuleb aga võtta arvesse, et süüdistatavad käitlesid väga suures koguses maksumärgiga märgistamata sigarette, millega rünnati intensiivselt

§ 376

alusel kaitstavaid õigushüve (riigi fiskaalhuvi) ja arvestades raskendavaid asjaolusid tuleb V. Maidla ja M. Muugi süüd lugeda keskmisest suuremaks. Eripreventiivsetest kaalutlusest lähtudes peab karistus mõjutama süüdistatavat õiguskuulekale teele. 5.3. Martin Muuk tuleb süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Martin Muugil 30.01.2020 - 01.02.2020 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus leiab, et M. Muuki süüd arvestades ja eripreventiivseid kaalutlusi hinnates ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Martin Muuk ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5.4. Samuti tuleb süüdi tunnistada Vello Maidla ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Vello Maidlal 12.02.2020 - 13.02.2020 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus leiab, et M. Muuki süüd arvestades ja eripreventiivseid kaalutlusi hinnates ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Vello Maidla ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Avalik-õiguslik nõudeavaldus 16 1-22-3346 6. Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud kriminaalasjas süüdistatavate Martin Muugi ja Vello Maidla vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse, milline on kohtule saabunud Lääne Ringkonnaprokuratuuri kaudu koos süüdistusaktiga. Avalik-õiguslik nõue kriminaalmenetluses on esitatud

§ 376lg 1 toimepandud kuriteost lähtudes tasumata tubakaaktsiisi nõudes M.

Muugi ja V. Maidla vastu nõude põhisummas 1 098 108 eurot (lisandub intress maksunõude täieliku täitmiseni). Prokurör leidis, et avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendatud (vt süüdistuskõne lk 62). Vello Maidla kaitsja leidis 13.09.2022 kohtuistungil (13.09.2022 protokoll al lk 47), et avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud puudustega. Avalik-õiguslik nõue Maksu- ja Tolliameti poolt on koostatud üldistatult. Faktilist põhjendust praktiliselt ei nähtu. Samuti ei ole välja toodud, millistele tõenditele avalik-õiguslik nõue baseerub. Martin Muugi kaitsja on leidnud, et seoses taotlusega Martin Muugi õigeksmõistmiseks jätta Eesti Vabariigi avalik-õiguslik nõueavaldus läbivaatamata. 6.

1. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus rahuldab kannatanu Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõude Martin Muugi ja Vello Maidla vastu täielikult. Kohus põhjendab eeltoodud seisukohti järgmiselt. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus seaduses sätestatud tähtajaks. KrMS § 381 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja võib esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalikõigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalikõigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg 1 järgi on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanuna ja tsiviilkostjana ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. Sama seaduse § 65 lg 2 p 2 alusel kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse Maksu- ja Tolliamet. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et antud juhul on Eesti Vabariik KrMS § 37 lg 1 mõttes kannatanu, keda esindab käesolevas kriminaalasjas avalik-õigusliku nõude esitamisel ja menetlemisel Maksu- ja Tolliamet. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud prokuratuuri kaudu, seega tähtaegselt vastavalt KrMS § 38 lg 1 p
2. 6.
3. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 5 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. MKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. MKS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on maksumaksjal kohustus tasuda maksusumma. MKS § 32 sätestab, et maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. MKS § 92 lg 1 p 4 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse seaduses ettenähtud juhtudel. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 23 alusel on aktsiisi maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. 17 1-22-3346 Kannatanu avalik-õiguslikust nõudeavaldusest nähtub, et kannatanu on nõude esitamisel tuginenud süüdistuses toodud ning kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele. Kuna M. Muugi ja V. Maidla

§ 376lg 1 järgi toimepandud kuriteo asjaoludest nähtuvalt on M.

Muuk ja V. Maidla toimepannud maksumärgiga märgistamata tubakatoodete suures koguses edasitoimetamise kaubanduslikul eesmärgil, on avalik-õiguslikus nõudeavalduses kuriteo asjaoludele tuginemine kohtu arvates asjakohane ning maksukohustuse tekkimise asjaolud kattuvad M. Muugi ja V. Maidla kuriteo asjaoludega. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga tubakatooted (aktsiisikaup). ATKEAS § 16 lg 1 mõistes on sigaret tubakatoode. ATKEAS § 16 lg 3 lause 1 mõistes on sigaret paberkesta pandud peenikeseks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 1 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse tubakaseaduse kohaselt. TubS § 12 ja § 13 kohaselt trükitakse tubakatoode müügipakendile eestikeelsed tekstid terviseohu üldhoiatusega. ATKEAS § 61 järgi kohustusliku nõudena sätestatud märgistus Eesti maksumärk. V. Maidla ja M. Muuk käitlesid Eestis mittelubatud sigarette – käideldud tubakatoodete pakenditel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ja eestikeelsed terviseohu hoiatused. Menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et rikkumise objektiks olnud sigarettidelt oleks aktsiisi tasutud. TubS § 6 lg 1 p 3 kohaselt on tubakatoodete käitlemine tubakatoodete hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. TubS § 6 lg 2 kohaselt isiku valduses oleva tubakatoote hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks lähtutakse ATKEAS-t. ATKEAS § 5 kohaselt on aktsiisikauba ladustamine ATKEAS mõistes aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses. Asjaõigusseaduse § 33 lg 1 alusel on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all on asi. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud ATKEAS-e nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Tulenevalt ATKEAS § 24 lg 12 alusel tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. 6.

1. Kuna V. Maidla ja M. Muuk valdasid maksustamata aktsiisikaupa kaubanduslikul eesmärgil, tekkiski isikutel aktsiisi tasumise kohustus. Kannatanu on õigesti lugenud maksukohustuse tekkimise ajaks 30.01.2020 ehk kuupäeva, mil rikkumine avastati. Samaselt avalik-õiguslikus nõudeavalduses märgituga, leiab kohus, et Vello Maidla ja Martin Muuk vastutavad solidaarselt 7 920 000 Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata edasitoimetatud sigarettidelt tuleneva aktsiisikohustuse ees. ATKEAS § 28 lg 1 alusel makstakse aktsiis aktsiisikauba tarbimisse lubamiseks liikmesriigis maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi. ATKEAS-e § 56 lg 1 järgi koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. 2020 aastal on fikseeritud määr 81,95 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Sama paragrahvi lõikest 11 tulenevalt sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 138,65 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS-e § 60 lg 1 kohaselt maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiisi, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide 18 1-22-3346 koguarvuga. Sigarettide levinuim hind avaldatakse igal aastal MTA kodulehel (maksumärgistamata sigarettide levinuim hind). 30.01.2020 seisuga oli sigarettide levinuim hind 3,78 eurot. 30.01.2020 V. Maidla ja M. Muugi poolt edasitoimetatud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata tubakatoodete aktsiis vastavalt fikseeritud määra järgi on 649 044 eurot (7 920 000x81,95/1000) ja aktsiis proportsionaalse määra järgi on 449 064 eurot (396 000 x 3,78x30%), s.o kokku 1 098 108 eurot. MKS § 41 lg 1 kohaselt isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kui vastutab mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt (MKS § 41 lg 2). Seega on Vello Maidlal ja Martin Muugil solidaarne kohustus tasuda ebaseaduslikult käideldud sigarettidelt tubakaaktsiis summas 1 098 108 eurot. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas (MKS § 117 lg 1). 6.
2. 03.11.2022 ja 04.11.2022, so kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise järgselt, on kannatanu esindaja esitanud tasumata maksusummalt väljamõistetud intressi osas kohtuotsuse resolutiivosas sisalduvate ebatäpsuste parandamise taotlused. Nimelt ATKEAS § 25 lg 22 esimene lause sätestab, et ATKEAS §-s 211 nimetatud isik, kaugmüügil aktsiisikauba vastuvõtja, § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud isik, § 24 lõikes 5 nimetatud vedela põlevaine käitleja ja § 24 lõigetes 51–55 nimetatud isik, kes ei ole aktsiisilaopidaja, esitavad aktsiisideklaratsiooni ja maksavad aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates. Aktsiisikohustuse tekkimise ajaks on antud juhul rikkumise tuvastamise kuupäev, s.o. 30.01.2020, mistõttu arvestatakse tasumata tubakaaktsiisilt intressi alates 05.02.2020 (s.t alates kuuendast kuupäevast). Aktsiisi tasumise tähtpäevaks on 04.02.2020 ning intressi arvestamise algkuupäevaks on 05.02.
3. Halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi HKMS) § 263 lg 3 kohaselt saab kohtuotsusega välja mõista viivise- ja intressinõude protsendina. Ülaltoodult on intressimäär päevas 0,06% (MKS § 117 lg-d 1 ja 3). Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 väljakuulutatud eriolukorra tõttu ei arvestata intressi aga perioodil 01.03.2020 kuni 17.05.2020 (MKS § 16814 lg 2). Perioodil 18.05.2020 kuni 31.12.2021 arvestatakse intressi 0,03% päevas (MKS § 16816). Seega taotleb kannatanu intressi väljamõistmist tähtpäevaks (s.o 04.02.2020) tasumata maksusummalt maksukorralduse seaduses sätestatud määras alates 05.02.2020 kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus. Kohus leiab, et avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel tuleb intressi väljamõistmise alguskuupäeva ja protsendimäära osas lähtuda avalik-õigusliku nõudeavalduse 03.11.2022 ja 04.11.2022.a. kohtule esitatud täpsustustest. Kohus on vigade parandamiste määrustes ka juba märkinud, et kohtuotsuse resolutsiooni avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise osas esinesid intressi väljamõistmise osas vastuolud seadusega. Samuti on kannatanu muutnud väljamõistetud intressi arvestamise alguskuupäeva hilisemaks ning ka intressi arvestamise protsent väheneb 19 1-22-3346 eriolukorra tõttu kehtestatud ulatuses, mistõttu on tegemist V. Maidlat ja M. Muuki soodustavate ebatäpsuste parandamisega. 6.
4. Lähtudes eeltoodust ja KrMS § 310 lg 1 alusel on põhjendatud rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus ning välja mõista solidaarselt Vello Maidlalt ja Martin Muugilt tubakaaktsiis perioodi 01.2020 eest summas 1 098 108 eurot ning tähtpäevaks (s.o 04.02.2020) tasumata maksusummalt intress maksukorralduse seaduses sätestatud määras alates 05.02.2020 kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus. Asitõendid ja konfiskeerimine
5. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonna andmebaasis asuvad Martin Muugi ja Vello Maidla mobiiltelefonidest ja sülearvutitest, Vello Maidla tahvelarvutitest kopeeritud andmed. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetute esemetega, mistõttu tuleb need hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD- ja CD-R-plaadid (kokku 8 tk). DVDja CD-R-plaadid on menetlustoimingu protokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist. Seega antud andmekandjaid tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD- ja CD-R-plaadid. KrMS § 126 lg 2 alusel konfiskeerida ning anda riigi omandisse pärast kohtuotsuse jõustumist 12.02.2020 Vello Maidla elukoha X vald läbiotsimisel elutoas asunud TV aluskapi sahtlist leitud tuvastamata isikule kuuluv mobiiltelefon Vsmart. Vello Maidla läbiotsimisel antud ütluste kohaselt unustati vastav telefon tema sõiduautosse Toyota Land Cruiser temale tundmatu meesterahva poolt umbes 5 päeva tagasi, kui ta oli antud isiku X külast X viinud. Seega kuna eseme omanik ei ole teada, siis tuleb see konfiskeerida KrMS § 126 lg 2 alusel. Arvestades, et ese võib omada kaubanduslikku väärtust, tuleb see anda riigi omandisse. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde Vello Maidla elukoha ja sõidukite läbiotsimisel leitud eeltäidetud kauba saatelehed (CMR) S-P Latvija LSEZ templijäljenditega ja kaustik (turvaümbrik nr X ). Tegemist on kriminaaltoimiku juures olevate dokumentaalsete asitõenditega, mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina Vello Maidla matkaauto X läbiotsimisel leitud detektor CC308+ ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. CC308 Little Angle multi-detektori kasutusjuhendi kohaselt (kd IV, tl 120-123) on tegemist seadmega, mis tuvastab pealtkuulamisseadmeid, telefoni pealtkuulamist, digitaalset pealtkuulamist, jälgimist, sõiduki pealtkuulamist, traadita pealtkuulamiskaameraid, traadiga kaameraid, elektriseadmeid ja muid allikaid. V. Maidla poolt toimepandud kuriteo kontekstis on asitõendi näol tegemist kuritegude toimepanemist abistava vahendiga, millega on võimalik avastada kasutusjuhendis näidatud seadmeid. Seega tuleb see V. Maidlalt konfiskeerida. 8.

§ 376

lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olnud esemed, so Astro Service laos (X vald, X küla) asuvad ja 200 sigareti osas ekspertiisiks SGS Estonia Ltd-le üle antud Martin Muugi kinnipidamisel 30.01.2020 veoauto Scania registreerimismärgiga X 20 1-22-3346 järelhaagisest registreerimismärgiga X leitud maksumärkideta sigaretid (PRINCE 7 920 000 sigaretti) ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 9. Kohtumenetluse käigus on uuritud süüdistatavate ja nendega seotud isikute varalist seisundit. Kogutud tõenditest nähtub, et Martin Muuk ei oma selliseid sissetulekuid, mis seletaksid tema varanduslikku seisu, sh M. Muugi juurest tema kinnipidamisel leitud sularaha pärinemist. Ühest küljest puuduvad tal märkimisväärsed legaalsed sissetulekud, aga samas omab ta suuri sularaha summasid. Seega on kohus veendumusel, et M. Muugi sõidukist leitud sularaha on saadud kriminaalmenetluse esemesse mittekuuluva kuriteo tulemusena, millise vara konfiskeerimist reguleerib

§ 832

lg 1.

§ 832

lg 1 kohaselt saab vara laiendatult konfiskeerida vaid siis, kui see on karistusseadustikus selgelt välja toodud. Martin Muuk pani toime

§ 376järgse kuriteo.

See paragrahv võimaldab laiendatud konfiskeerimist: vt

§ 376lg 4.

Järgmiseks nõuab konfiskeerimine

§ 832

lg 1 kohaselt seda, et kuriteo olemus, erinevus kurjategija legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et kurjategija on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Eeldus, et kuriteo toimepanija vara pärineb täielikult või osaliselt toimepanija varasematest kuritegudest, peab rajanema konkreetsetel ja tõendatud faktilistel asjaoludel (RKKKo nr 3-1-110-16 p 42). Seega peab kohus jõudma veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Asjaolude ring, millele tuginedes võib kohus eeldada isiku vara kuritegelikku päritolu, ei piirdu üksnes isiku sissetuleku ja elatustaseme võrdlusega. 9.

1. M. Muugi veoautost leiti sularahana 5700 eurot, mis vastab enam kui 2/3 tema tervest aastasissetulekust (2019 deklareeritud aastatulu 7275,80 eurot, vt kd IV, tl 12). Esmalt väärib rõhutamist, et M. Muugi varalist seisundit kajastavatest dokumentidest nähtuvalt (kd III, tl 138144) puuduvad M. Muugil isiklike pangakontode (Swedbank ja SEB Pank) pangakaardid ning tema arvelduskontode lõppsaldod on kas nullis või miinuses, mis viitab sellele, et kõik rahalised tehingud tegi ta enamasti sularahas. See ei ole tänapäeval tavapärane vaid pigem erand, eriti täisealise ja sellisel tegevusalal (piiriülesed kaubaveod) tegutseva inimese puhul. Martin Muugi legaalne vara ja teenistus on väikesed: ta teenis 2019.a keskmiselt vaid natuke üle 600 euro kuus; mingeid varasid tal pole (kd II, tl 138-144). M. Muuk on kohtuistungil andnud ütluseid (14.09.2022 istungi protokolli lk al 30), et ilmselt võttis ta konkreetse 5700 eurose summa välja kahes või kolmes osas F OÜ kontolt, kuid seda pikema aja vältel enne 30.01.
2. Sularaha oli F OÜ kassas 5700 eurot ja see raha oli tema käes. Samas F OÜ varalist seisu kajastavatest dokumentidest (kd III, tl 145-152) ei nähtu, et ettevõtte kontolt oleks sularaha välja võetud kahes või kolmes osas kokku 5700 eurot. Samuti näitavad F OÜ majandusaasta aruanded 2014 aastast kuni aastani 2021 (kd V, tl 1-65), et ettevõttel ei ole korraga sellist summat sularaha kassas kunagi olnud. Seega ei ole tõendatud kuidagiviisi M. Muugi poolt väidetu vastava raha sularahana ettevõtte kontolt väljavõtmise ja sularahana kassas arvel olemise kohta. Läbivaatusaktile (kd 1, tl 91-105) lisatud fotol on näha, et konkreetne sularaha avastati veoauto Scania registreerimisnumbriga X salongis asetseva külmiku sahtli alt 200 ja 50 euroste rahatähtedena (fotod 18, 19). Kohus märgib, et tegemist ei ole tavapärase raha hoidmise kohaga, pigem saab seda lugeda peidetud rahaks. Leiti 25 tk 200 eurost

§ 832nimelt kannab endas pööratud tõendamiskoormust ja juhul kui M.

Muuk leidis, et raha pärineb seaduslikest allikatest, pidanuks ta seda ka kohtuistungil ise tõendama. Seda ta teinud ei ole. Kokkuvõtvalt saab vaadates kuriteo olemust, M. Muugi legaalset sissetulekut ja varanduslikku olukorda ning elatustaseme erinevust järeldada, et M. Muuk on saanud autost leitud sularaha summas 5700 eurot kuritegeliku käitumise tulemusena. 9.2. Samuti ei ole Vello Maidla omanud selliseid sissetulekuid, mis seletaksid tema varanduslikku seisu, sh tema kodu läbiotsimisel leitud sularaha pärinemist. Vello Maidlagi pani toime

§ 376järgse kuriteo.

See paragrahv võimaldab laiendatud konfiskeerimist: vt

§ 376lg 4.

Järgmiseks nõuab konfiskeerimine

§ 832

lg 1 kohaselt seda, et kuriteo olemus, erinevus kurjategija legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et kurjategija on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Ühest küljest puuduvad V. Maidlal märkimisväärsed legaalsed sissetulekud, aga samas omab V. Maidla suuri sularaha summasid. Nimelt leiti Vello Maidla elukohast läbiotsimise tulemusena relvakapist sularaha 3500 eurot (läbiotsimisprotokoll kd I, tl 198-2015, foto nr 12), mis on oluline summa, arvestades isiku aastasissetulekut (2019 deklareeritud aastatulu 9592,22 eurot, vt kd IV, tl 19). V. Maidla ütlused selle kohta, et summad pärinevad päranditest, isalt saadust ja vara, nt matkaauto, müükidest (21.09.22 istungi protokoll al lk 18), ei ole tõendatud.

§ 832nimelt kannab endas pööratud tõendamiskoormust ja juhul kui V.

Maidla leidis, et raha pärineb seaduslikest allikatest, pidanuks ta seda ka kohtuistungil ise tõendama. Seda ta teinud ei ole. Tõsi, V. Maidla andis kohtuistungil küll ka ütlusi, et: „Meil on alati olnud majapidamises mingi sularaha erinevates kogustes, sest me ei võta kunagi laenu. Ja seoses sellega oleme nagu kogunud“ (21.09.2022 istungi protokoll lk 14). Samas on needki ütlused otseses vastuolus V. Maidla varalise seisundi tuvastamise protokollis (kd III, tl 14) välja tooduga, mille kohaselt on tal 05.04.2005 sõlmitud AS-ga LHV Pank eluasemelaenuleping EELX kuni 20.04.2021, ning 13.02.2020 oli laenujääk 6248.15 eurot ja arvestuslik intress 1.72 eurot. Samast punktist nähtub, et seisuga 12.02.2020 oli panga ees võlgnevus summas 8.28 eurot. Seega pangapäeval vajalikku rahasummat kontol V. Maidlal ei olnud, kuigi kodus oli tuhandeid eurosid, mis näitab, et V. Maidla ütlused sularaha pärinemise kohta on vastuolulised ja paljasõnalised. 9.3. Vaadates kuriteo olemust, V. Maidla legaalset sissetuleku ja varanduslikku olukorda ning elatustaseme erinevust saab loogiliselt järeldada, et V. Maidla on saanud raha kuritegeliku käitumise tulemusena. Vello Maidlal esineb tema varalist seisu kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli põhjal (kd II, tl 18) erinevus legaalsete tulude ja reaalsete kulutuste vahel. Tema legaalsed laekumised perioodil 01.01.2018 kuni 19.02.2020 olid 17 658,72 eurot ning tegelikud kulutused samal perioodil olid kokku 25 128,62 eurot, mis teeb legaalsete sissetulekute ja väljaminekute vaheks 7469,90 eurot. Kui lisada tegelike kulutuste hulka sõidukite soetamised, siis kujuneb Vello Maidla legaalsete sissetulekute ja väljaminekute vaheks vaadeldaval perioodil ligikaudu 85 064,90 eurot. Kokkuvõtvalt saab vaadates kuriteo olemust, V. Maidla legaalset sissetulekut ja varanduslikku olukorda ning elatustaseme erinevust järeldada, et V. Maidla on elatunud kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vahenditest ning saanud kuritegeliku käitumise tulemusena kriminaaltulu vähemalt 85 064,90 eurot, mis vastab temalt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. 22 1-22-3346 Prokurör leidis süüdistuskõnes, et kuigi laiendatud konfiskeerimise kohaldamise eeldused on süüdistatavate suhtes täidetud, tuleb konfiskeeritava vara suurust M. Muugi ja V. Maidla osas vähendada nullini.

§ 832

lg 4 alusel arvestatakse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel

§ 831

lg 3 sätetega, mille kohaselt süüteoga saadud vara võib jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, kui konfiskeerimine oleks süüteo asjaolusid või isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav või kui vara väärtus on vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Sama sätte teise lause alusel vähendab kohus konfiskeeritava vara suurust rahuldatava tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse eseme võrra. 9.

1. Kohus nõustub prokuröriga, et konfiskeeritava vara väärtust tuleb vähendada, arvestades, et kriminaalasjas on esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus M. Muugi ja V. Maidla vastu solidaarselt tasumata maksunõudes 1 098 108 eurot, millele lisanduvad intressid. Kuna kohus rahuldas käesoleva otsusega avalik-õigusliku nõudeavalduse täies ulatuses, tuleb konfiskeerimist vähendada nullini. Süüdistavate osas jääb neile kuuluv vara täielikult konfiskeerimata, sest konfiskeerimine oleks arvestades avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise järgselt isikutel riigi ees lasuvat kohustuste suurust nende suhtes ebamõistlikult koormav. 9.
2. Süüdistuskõnes taotles prokurör

§ 832

lg 1, lg 2, § 376 lg 4 p 2, alusel konfiskeerida Martin Muugi kuritegudega saadud vara arvelt omandatud ja kolmandale isikule kuuluv vara järgmiselt: K. V nimele registreeritud ja talle hoiulepinguga vastutavale hoiule antud: 1) Scania P82ML 4X2LS X, registreerimisnumbriga X, VIN-koodiga X, orienteeruva väärtusega 2600 eurot ja 2) Mercedez-Benz ML 400 CDI, registreerimisnumbriga X, VIN-koodiga X, orienteeruva väärtusega 4000 eurot. Mõlemad sõidukid on K. V nimele registreeritud 2019.a (vt K. V varalist seisu kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll, kd III, tl 158). Nagu ülalpool välja toodud, Martin Muugi legaalne vara ja teenistus on väikesed: ta teenis 2019.a keskmiselt vaid natuke üle 600 euro kuus; mingeid varasid tal pole (kd II, tl 138-144). K. V varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist (kd II, tl 153-164) nähtub, et isik on teeninud vaadeldaval perioodil keskmiselt kuus 829,68 eurot. Tema legaalsed laekumised perioodil 01.01.2018 kuni 13.02.2020 olid 29 768,09 eurot ning tegelikud kulutused samal perioodil olid kokku 40 986,93 eurot, mis teeb legaalsete sissetulekute ja väljaminekute vaheks 11 218,84 eurot. Martin Muuk väitis kohtuistungil, et Mercedes-Benz soetati K. V 1000 euro ja F OÜ 1200 euro eest, mille M. Muuk võttis ettevõtte pangakontolt välja (14.09.2022 istungi protokolli lk al 30). Enda sõnul käis M. Muuk sõidukit ise Leedust toomas ning sai seetõttu auto odavamalt. Samas ostudokumente tal esitada ei ole ning arvab, et need jäid ARK-i (14.09.2022 istungi protokolli lk 22). Teine arestitud sõiduk Scania sai M. Muugi sõnul soetatud 2015 aastal äkki ja selle soetas kõrvalt naabrimehe käest suulise kokkuleppe alusel. Või oli ostuaasta 2016 või 2017 (14.09.2022 istungi protokolli lk 23). M. Muugi mäletamist mööda maksis ta Scania eest K. V kordamööda. Mis summasid maksti, ta ei mäleta (14.09.2022 istungi protokolli lk 32). Sõiduk kanti K. V nimele peale seda, kui selle eest oli tasutud. Kolmas isik K. V andis ütlusi, et ta ise ka ei tea, miks varad on tema nimel. K. V selgitas, et „Suured autod on F OÜ nime peal, kuna nad osutavad transportteenust. Väiksed autod, mis on minu nime peal, on isiklikuks kasutamiseks.“ (13.09.2022 istungi protokolli lk al 35). MerzedesBens kohta selgitas K. V , et ta ei tea, mis raha eest see on ostetud ja tema käis ainult arvele võtmas. Ostu tegi M. Muuk ja ta ei tea mis raha eest see osteti, kuid K. V osalus oli 1000 eurot. 23 1-22-3346 1000 eurot kogusid nad pere kogumisfondi aastakümneid. Vastava raha kogumise muudab ebausutavaks aga viidatud K. V varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli tema legaalsete sissetulekute ja väljaminekute vaheks perioodil 01.01.2018 – 13.02.2020 11 218,84 eurot. Näitena on 05.09.2019 K. V arveldusarvele kantud peale sularahas 2550 eurot (vt kd III, tl 162). Toodu on kordades suurem summa kirjeldatud 1000 eurost ning näitab, et K. V on sularahas käidelnud ka suuremad summasid, mille pärinemine samas legaalsetest allikatest tõendatud ei ole. Scania kohta andis K. V ütlusi, et see on külapoistelt ostetud ja M. Muuk maksis järelmaksuga. Müüja täisnime ega ostusummat ta öelda ei osanud ja tema oma raha sinna ei pannud. Scania enda nimele vormistamise põhjuseks oli „Põhjus oli see, et eelmine omanik tahtis enda nime pealt ära saada ja kuna oli rahad kätte saanud, järelmaksu summad, siis ta tahtis, et me kirjutaksime selle oma nimele. Sest sellel autol olid vist mingid kohustused, tee maks ja kindlustus“. K. V sõnade kohaselt kasutab Scaniat Martin Muuk ja sõiduautot Mercedes kasutavad K. V ja M. Muuk mõlemad. Kohtu hinnangul on M. Muugi ja K. V väited sõidukite soetamise asjaolude ja nende eest maksmise kohta jäänud paljasõnalisteks: ei M. Muuk ega K. V ei tõendanud neid kuidagi (ostumüügi lepingutega, müüja kohtusse kutsumisega vms), mistõttu loeb kohus need väited tõele mitte vastavaiks. Samadel põhjendustel, miks Scania kanti K. V selgituste järgi tema nimele, oleks selle saanud kanda näiteks ka M. Muugi nimele (so, et varasem omanik oleks vabanenud autoga seotud maksekohustustest). Et sõidukite eest tasus peaasjalikult M. Muuk, ei ole M. Muuk ja K. V ka eitanud. Küll ei ole M. Muuk tõendanud, et sõidukite ostuks kasutatud raha oli seaduslikku päritolu (

§ 832lg 1 ls 2).

Seega ei saa tõdeda midagi muud, kui et sõidukid on soetatud M. Muugi kuritegelikust tulust. Nagu ülalpool välja toodud, olid M. Muugi legaalne vara ja teenistus ülimalt väikesed. Praegu on tegemist K. V varaga, samas viimane ei osanud välja tuua ühtegi põhjust, miks sõidukid just tema nimele on kirjutatud ega esitanud tõendeid sõiduki ostude omapoolse rahastamise kohta. Arvestades, et M. Muugile ei kuulu mingeid varasid ning isik ei kasuta ka omanimelisi arvelduskontosid ega pangakaarte, usub kohus, et enda varatuks muutmine on olnud M. Muugi teadlik tegevus. Ehk vaadates käesoleva kuriteo olemust, on selge, et M. Muuk pidas võimalikuks, et tabamisel võidakse tema vara suhtes kohaldada konfiskeerimist. Kohtu hinnangul on usutav, et sellest teadis ka M. Muugi elukaaslane K. V , arvestades, et M. Muugi elukorraldus läks enda varatuks muutmisel üsnagi äärmustesse - M. Muuk ei oma enda nimel ühtegi registervara ega kasuta ka enda nimelisi kontosid ja pangakaarte. Seega vaadates kuriteo olemust, M. Muugi legaalset sissetulekut ja varanduslikku olukorda, samuti K. V legaalset sissetulekut, varanduslikku olukorda ja elatustaseme erinevust, saab järeldada, et Scania P82ML 4X2LS 5SOKKL ja Mercedez-Benz ML 400 CDI näol on tegemist Martin Muugi kuritegelikest vahenditest soetatud varaga, millised olid kirjutatud K. V nimele justnimelt konfiskeerimise vältimiseks. Seega rakendub

§ 832lg 2 p 2.

Niisiis on konfiskeerimise eeldused täidetud. Seetõttu tuleb konkreetsed sõidukid kolmandalt isikult Katrin V lt konfiskeerida. Kusjuures süüteoga saadud vara saab kolmandalt isikult konfiskeerida olenemata sellest, kas ta omandas selle toimepanijalt või läks vara süüteo tulemusena otse kolmandale isikule. Lisaks märgib kohus, et prokurör on kohtule esitanud tõendid K. V lt arestitud vara maksumuse kohta. Kohus nõustub kõnealuse vara väärtusega, mis nähtub K. V varalist seisu kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist, mille kohaselt internetilehte Auto24 (www.auto24.ee) abil põhjendatult leitud sõidukite hinnaks 2600 eurot ja 4000 eurot, s.o internetilehel Auto24 sarnaste sõidukite võrdlusena leitud keskmine müügihind. Kuna M. Muuk ei ole tõendanud, et ta tõi sõiduki Mercedes-Benz Leedust (viidatud vaatlusprotokollis on sõiduki päritolumaaks märgitud 24 1-22-3346 hoopis Prantsusmaa, vt kd III tl 158) ning seda turuhinnast oluliselt odavamalt, samuti millise hinna eest ostis ta sõiduki Scania, usub kohus, et M. Muuk on püüdnud sõidukite ostuhinda näidata kohtu ees odavamana. Nagu nähtus Tarnspordiametilt saadud andmetest (kd IV, tl 172200), on Martin Muuk ostnud ja müünud F OÜ kuuluvaid sõidukite hindadega manipuleerides varemgi, näidates müügidokumentides hindu 1 euro ja 0 eurot, mis näitab selgelt, et M. Muuk varjab igati teostatud ostu-müügi tehingute tegelikku väärtust. 9.6. Süüdistuskõnes taotles prokurör ka

§ 832

lg 1, lg 2, § 376 lg 4 p 2, alusel konfiskeerida Vello Maidla kuritegudega saadud vara arvelt omandatud ja kolmandale isikule kuuluv vara järgmiselt: K. M nimele registreeritud sõiduk Fiat Adria Super Sonic I 707 SL registreerimismärgiga X, VIN-kood X, milline sõiduk on antud hoiulepingu alusel K. M vastutavale hoiule. Kolmas isik K. M kinnitas kohtuistungil (13.09.2022 kohtuistungi protokoll lk al 43), et tema matkabussi ostnud ei ole, seega ei ole teada, mis oli selle väärtus soetamise ajal. K. M varalist seisundit kajastavatest dokumentidest (kd III, tl 40-43) nähtub, et tal endal sellist vara olnud ei ole, mille eest maksta selle Fiat Adria eest väärtuses 66 000 eurot. Sõiduki eest tasumist K. M pangakontolt sõiduki eelmisele omanikule Vello Maidlale ei nähtu. K. M pangakontolt sõiduki liisingmakseid või sõiduki kindlustusmakseid tasutud ei ole. Matkabuss Fiat Adria Super Sonic X, registreerimisnumbriga X, kindlustusegi on teinud Vello Maidla perioodiks 18.07.2019 — 17.07.2020, mis näitab tegelikku kasutajat (V. Maidla telefoni vaatlusprotokoll kd II, tl 60-64). Küll omavad argumendid selle kohta, kes reaalselt tegeles konfiskeeritava asja ostmisega või kes seda asja kasutas, omavad tähtsust selle tuvastamisel, kas asi võõrandati kolmandale isikule selle konfiskeerimise vältimiseks. K. M selgitas kohtuistungil ka, et isa kirjutas sõiduki tema nimele, kuna see auto vajas remonti ja temal oli samuti huvi seda kasutada. Otsustati ka, et sõidki remondikulud tehakse pooleks. V. Maidla väitis kohtuistungil, et soetas matkabussi umbkaudselt 2017.a. Sel hetkel ca 3 aastat vana buss oli V. Maidla sõnul kehvas seisus ning vajas remonti. V. Maidla tegi ettepaneku K. Maidlale bussi remontida kahepeale nagu investeerimisprojektina (21.09.2022 istungi protokoll lk 16). Edasi sai tehtud bussiga ka proovireis jne. Vastavatest selgitustest saab järeldada, et 2020.aastaks pidi matkabuss olema ammu remonditud ning puudus põhjendus just 2020.a alguses ühiste remontimiste kaalutlusel buss K. Maidla nimele kirjutada. Ühtegi tõendit, et K. Maidla oleks tasunud konkreetse matkabussi remondi eest, kohtule ka esitatud ei ole. Seega usutav ei ole, et pelgalt remondikulude jagamiseks või K. Maidla poolt huvi ülesnäitamise vastu tema isale kuuluva matkabussi kasutamiseks, oleks olnud tarvis V. Maidla poolt ostetud sõiduk K. Maidla nimele kirjutada. Muuhulgas tuleb arvestada, et sõiduk oli enne V. Maidla omandis ning otsustati seejärel 10.03.2020 kirjutada ümber K. Maidla nimele. Ehk ümberregistreerimine toimus umbkaudselt kuu aega peale käesoleva kriminaalasja raames arutatavas kuriteos Vello Maidla kahtlustatavana kinnipidamist 12.02.2020.a. Arvestades, et tegu on isa ja pojaga, usub kohus, et kolmas isik teadis, et asi võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. V. Maidla ja K. Maidla elavad ka kõrvuti paarismaja jagades (V. Maidla sellekohased ütlused 21.09.2022 kohtuistungi protokolli lk 2), milline asjaolu näitab, et K. Maidla ja V. Maidla omavad kokkupuutepunkti lähestikku elamisegi läbi, mis samuti toetab kohtu vastavat seisukohta. Esitatud põhjendustel ei ole usutav, et peale kahtlustuse saamist toimus matkabussi ümberregistreerimine mingitel muudel kaalutlustel kui konfiskeerimisest kõrvalehoidmiseks. Kusjuures V. Maidla ja K. Maidla poolt kohtuistungil väidetu, nagu ei oleks nad omavahel kõige paremas läbisaamises, on kohtu hinnangul selgelt vale ja eksitav informatsioon ning vastuolus V. Maidla ja K. Maidla eelnevalt 25 1-22-3346 väljatoodud ütlustega. Halbades suhetes isikud ei kavandaks omavahel ühiseid investeerimisprojekte ega kirjutaks ka suure väärtusega vara ühe nimelt teisele. Seega vaadates kuriteo olemust, V. Maidla legaalset sissetulekut ja varanduslikku olukorda ning elatustaseme erinevust, samuti K. M legaalset sissetulekut ja varanduslikku olukorda, saab järeldada, et matkabussi Fiat Adria näol oli tegemist Vello Maidla varaga, mille viimane kirjutas K. Maidla nimele justnimelt konfiskeerimise vältimiseks. Seega rakendub

§ 832lg 2 p 2.

Niisiis on konfiskeerimise eeldused täidetud. Seetõttu tuleb konkreetne sõiduk kolmandalt isikult Kristjan Maidlalt konfiskeerida. Kriminaalmenetluse tagamise vahendid 10.

1. Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumääruse nr 1-20-5446 alusel on avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud Martin Muugi sõiduki läbivaatusel äravõetud sularaha summas 5700 eurot, mis on kantud Maksu- ja Tolliameti AS SEB pangas asuvale deposiitkontole nr EE
2. 10.
3. Pärnu Maakohtu 04.08.2020 kohtumääruse nr 1-20-5447 (s.h Harju Maakohtu 11.09.2020 kohtumääruse nr 2-20-12111 ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 24.09.2020 kandemääruse nr 981442020) alusel on avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud Vello Maidlale kuuluv alljärgnev vara, millest sõidukid on antud Vello Maidlale vastutavale hoiule: - Vello Maidla elukohas aadressil X 12.02.2020 toimunud läbiotsimise käigus äravõetud sularaha 3500 eurot (asub Maksu- ja Tolliameti AS SEB pangas asuval deposiitkontol nr EE481010220018670014); - Vello Maidla ¼ kaasomandisse kuuluv kinnistu X maakonnas, X vallas, X külas, X tee, registriosa nr X (katastritunnus X). - Vello Maidla ½ kaasomandisse kuuluv kinnistu X maakonnas, X vallas, X külas, Klaukse tee, registriosa nr X (katastritunnusega X); - Sõiduauto Volvo S80, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X; - Haagis Cheval Liberte Gold Pullman V2, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X; - Sõiduauto Toyota Land Cruiser 120, registreerimismärgiga X , VIN-koodiga X; - Sõiduauto Fiat Bravo, registreerimismärgiga X , VIN-koodiga X; - Mootorratas Yamaha FZ6-S, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X; - Traktor/liikurmasin Suzuki LT-A700X, registreerimismärgiga X, VIN-koodiga X. Arvestades, et kohus rahuldas käesoleva kohtuotsusega avalik-õigusliku nõudeavalduse täies ulatuses, jätta KrMS § 1414 ja § 142 alusel Pärnu Maakohtu 04.08.2020 määrusega nr 1 20 5446 ning 04.08.2020 määrusega nr 1-20-5447 seatud avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamise abinõud muutmata ja varad aresti alla kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse täitmiseni ning keelumärked kustutada pärast nimetatud nõude tasumist. Menetluskulud
4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 11.
5. Martin Muugi osas on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskuuks määratud kaitsjate tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsjad on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas kokku 2413,24 eurot, mis mõistlik ja 26 1-22-3346 vajalik kulu. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 981 eurot. Süüdistatavalt Martin Muugilt tuleb seega välja mõista menetluskulu kogusummas 3394,24 eurot. 11.
6. Vello Maidla kaitsja Rein Laid on esitanud kohtule taotluse mõista Vello Maidla kasuks välja 15 900 euro suurune kaitsjatasu (sh käibemaks), mille menetlusalune isik on kohustunud tasuma advokaadibüroole HansaLaw talle osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Rein Laid on taotluse kohaselt osutanud Vello Maidlale õigusabi 36 tunni ja 50 minuti + 40 tunni ja 30 minuti vältel, kusjuures ühe tunni maksumus on 160 eurot (käibemaksuta), lisanduvad bürookulud. Kohtule on esitatud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud. Kohtu arvates tuleb kaitsja poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega pidada üldiselt vajalikuks ja põhjendatuks. Mõistlikuks tuleb lugeda ka tunnihinda. Kohus ei pea vajalikuks kaitsja toiminguks ajakulu osas üksnes toimikutega tutvumist ja materjalide tutvustamist Vello Maidlale 4 tööpäeva jooksul. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine selgelt ülemäärane ja liialdatud. Kohtu hinnangul, arvestades kriminaalasja sisu, mahtu, keerukust, on viidatud osas põhjendatud õigusabi ajakuluks 3 tööpäeva, so 3 x 8 = 24 tundi. Seega tuleb menetluskuluks lugeda õigusabi osutamine 28 tunni ja 50 minuti + 40 tunni ja 30 minuti vältel koos bürookuludega kogumaksumusega summas 14 364 eurot (sh käibemaks). Arvestades, et KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu, jääb kaitsja tasu menetlusaluse isiku enda kanda. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 981 eurot. Süüdistatavalt Vello Maidlalt tuleb seega välja mõista menetluskulu summas 981 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 27