KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 25.05.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasi T. S. hagi V. F. (F.) ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. S. (isikukood xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Deivi Vaht Eelistungi toimumise aeg Kostja V. F. (isikukood xxxx) 16.05.2022 2-21-20184 vastu abielu lahutamiseks ja Resolutsioon Lahutada T. S. ja V. F. xxxx Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Tallinna Asjaolud ja menetluse käik 1.Harju Maakohtu 20.10.2021 määrusega anti T. S.le riigi õigusabi. 28.12.2021 esitas T. S. (hageja) kohtule hagi V. F. (kostja) vastu (koos nimetatuna pooled) abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Harju Maakohtu 19.01.2022 määrusega rahuldati T. S. menetlusabi taotlus ja vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 400 eurot. Hageja palus lahutada osaotsusega T. S. ja V. F. vahel xxxx.a. Tallinna Perkonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on väljastatud abielutunnistus nr xxxx; lõpetada T. S. ja V. F. ühisomand korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx asukohaga Xxxx, müües see kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel ning enampakkumise tulem jagada võrdselt; jätta kõik asja menetluskulud kostja kanda. T. S. ja V. F. sõlmisid xxxx.a. abielu ja elasid koos kuni 13.08.2021.a. 13.08.2021.a. kostja peksis läbi hageja poja M. S., kes elas koos hageja ja kostjaga Xxxx korteris. Intsident tekkis seetõttu, et kostja taas kord alandas hagejat ja tahtis talle kallale tulla. Poeg kaitses oma ema ning kostja tuli neile kallale ja sisuliselt peksis nad korterist välja. Probleemid abielulistes suhetes algasid juba varem. Kostja oli pidevalt hagejaga rahulolematu, alandas ja mõnitas teda. Kostja meelest teenis tema peres rohkem, mis andis talle asjade otsustamisel n.ö suurema sõnaõiguse. Kogu eluolu pidi käima vaid kostja arusaamiste ja tahtmiste järgi. Kostja näiteks ei tahtnud, et hageja külastaks enda lapselapsi. Ka sellest tekkisid pidevad probleemid. Hageja ei jõuagi siinkohal üles lugeda kõiki neid alandusi ja juhtumeid mis viimastel aastatel toimus, kuid asjaolu, et kostja 13.08.2021.a. hagejat ja tema poega ründas ning viimasele kehalisi vigastusi tekitas, tegi abieluliste suhete jätkamise võimatuks. Hageja ja kostja on peale seda lahus elanud. Hageja on käesoleval ajal elanud enda tuttavate pool. Hageja seisukohalt on abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostjaga ei ole võimalik kokku leppida Perekonnaseisuametis abielu lahutamiseks, sest kostja lubadusi ei pea ning lahutama ei tule. Hageja ja kostja omandasid abielu jooksul korteriomandi Xxxx. Hageja soovib kostjaga ühisvaraks olev korteriomand jagada selliselt, et kohtutäitur võõrandab korteriomandi avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Hageja ja kostja ei ela koos alates 13.08.2021.a. Hageja on seisukohal, et abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Hageja on enda kodust kostja poolt välja visatud ning sellega on ka abielulised suhted lõppenud ning leppimine võimatu. Hageja palub kohtul abielu lahutamist osaotsusega. Hageja peab mõistlikuks poolte abielu lahutamist osaotsusega, sest abielu lahutamine on hageja kindel soov ning vajalik, et hageja saaks enda eluga edasi minna ega ei peaks ootama abielu lahutuse otsust kuni kohus otsustab ühisvara jagamise üle. Hageja taotleb ühisomandis oleva korteri jagamist selliselt, et kohtutäitur müüb korteri avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagatakse hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Hagejal ei ole võimalik kostjale omandiosa välja maksta. Hageja advokaadi ettepanekule asuda läbirääkimistesse, et tasuda hagejale raha ja korter jääb kostjale, kostja ei vastanud. 2. Kostja vastuses hagile teatas, et kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus lahutab kohtuotsusega kostja ja hageja vahelise xxxx.a sõlmitud abielu, kuna alates 2021. aasta augusti algusest kostja ja hageja vahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et:
- a)enne hageja hagi kohtule esitamist käesolevas tsiviilasjas kostja ja hageja vahel puudus vaidlus selles, et tuleb kostja ja hageja vahelise abielu lahutada;
- b)hageja ei ole kostja hoiatanud (sh kirjalikult) kavatsusest esitada hagiavaldus käesolevas tsiviilasjas. Kostja seletab kohtule, et üks põhjustest, miks alates 2021. aasta augusti algusest kostja ja hageja vahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud, on asjaolu, et hageja lasi oma xxxx-aastase pojal (elas koos kostjaga ja hagejaga perekonna ühises eluasemes) kostja peale käratada ja jämedalt käituda kostja suhtes (ropult vanduda). Kostja xxxx-aastase poja andestamatu jultumus ja solvangud kostja suhtes oli viimane piisk kostja ja hageja vahelise abielus. Tegelikkuses kostja kasutas omaabi, et välja visata xxxx-aastase huligaani (hageja poeg) kostja toast, aga mitte korterist, nagu väidab hageja. Tulenevalt ülaltoodust kostja palub rahuldada hageja hagi kostja ja hageja vahelise abielu lahutamise osas. Kostja ei ole nõus hageja haginõudes nr. 2 märgitud taotlusega enampakkumise tulemi jagamise viisi osas. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et:
- a)korteriomand aadressil Xxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxxx) oli soetatud kostja ja hageja poolt rahavahendite arvel (100% ulatuses), mis oli saadud endise kostja ja hageja korteriomandi (aadress Xxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxxx) müümisest, mis omakorda oli soetatud kostja poolt 17.11.2003.a (100% ulatuses) ja hageja poolt 15.09.2013.a (25% ulatuses), s.o enne nende vahelise abielu sõlmimist xxxx.a
- b)enne kostja ja hageja vahelise abielu sõlmimist xxxx.a kostja omandis oli ¾ kaasomandist korteriomandile aadressil Xxxx; с) enne kostja ja hageja vahelise abielu sõlmimist xxxx.a hageja omandis oli ¼ kaasomandist korteriomandile aadressil Xxxx. 2 Kostja hinnangul, kuna korteriomand aadressil Xxxx oli soetatud ¾ ulatuses kostja lahusvarast saadud rahavahendite arvel ja ¼ ulatuses hageja lahusvarast saadud rahavahendite arvel, siis hageja haginõudes nr. 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulem kostja ja hageja vahelise ühisomandis asuva korteriomandi (aadress Xxxx) osas tuleb jagada järgnevalt:
- a)¾ ulatuses kostjale;
- b)¼ ulatuses hagejale. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et seoses korteriomandi aadressil Xxxx parandamisega:
- a)kostja sai laenu summas 25000.00 eurot Xxxx AS-lt;
- b)kostja sai laenu summas 2500.00 eurot Xxxx, mis kostja tagastas 100% ulatuses oma töötasu arvel. Tulenevalt ülaltoodust kostja palub osaliselt rahuldada hageja hagi kostja ja hageja vahelise ühisomandi korteriomandi näol jagamise osas ning märkida kohtuotsuses, et hageja haginõudes nr. 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulem kostja ja hageja vahelise ühisomandis asuva korteriomandi (aadress Xxxx) osas jagada järgnevalt: а) ¾ ulatuses kostjale V. F.le;
- b)¼ ulatuses hagejale T. S.. Kostja palub jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. 3. Hageja seisukohas kostja vastusele ei nõustunud kostja käsitlusega, et ühisomandi lõpetamisel tuleks tasuda müügist saadud raha mitte võrdselt, vaid ¾ osa saaks kostja. 4. Eelistungil olid pooled nõus lahutusega ning ei soovinud abielusuhteid taastada ega leppida. Eelistungil määras kohus teha abielulahutuse nõude osas osaotsus. Kohus selgitas kostjale, et kui tal puuduvad vahendid esindaja palkamiseks, siis on võimalik esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotlus esitada kohtule hiljemalt 24.05.2022. Kostja esitas taotluse kohtule 16.05.2022. 19.05.2022 teatas kostja lepinguline esindaja, et soovib tagasi võtta riigi õigusabi taotluse seoses sellega, et kostjal on alates 19.05.2022 esindaja. Kostja soovis oma vastust hagile täpsustada ja palus kohtult selleks aega kuni 05. juuni 2022. Kohus rahuldas taotluse. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohtule esitatud abielu tõendi nr xxxx, xxxx kohaselt poolte abielu sõlmiti xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Kohus rahuldab hagi abielulahutuse nõude osas osaotsusega. Kohus jätkab menetlust ühisvara jagamise nõude osas. Menetluskulud määrab kohus kindlaks lõppotsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3