← Eesti

3-22-217/12

Obsah (6)§ 121§ 44§ 45§ 151§ 43§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-217 Määruse kuupäev 12. detsember 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi RESOLUTSIOON XX kaebus Viru Vangla keelamiseks pöörata kaebaja kartserikaristus

) § 151 lõike 2 punkti 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lõikes 2 sätestatud asjaolud.

6. Kohus on käesolevas asjas võtnud menetlusse XX kaebuse Viru Vangla keelamiseks pöörata tema kartserikaristused täitmisele varem kui 45 päeva möödudes viimase karistuse ära kandmisest ning Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses kartserikaristuse täitmisele pööramisega. Kaebaja on pärast kaebuse menetlusse võtmist kinnipidamisasutusest vabanenud. 7.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt

§ 44

lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kohus osutab, et kuigi reeglina hindab kohus kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga, siis siinses asjas tuleb kaebuse lubatavust hinnata praeguse aja seisuga. Riigikohus on
  2. mai
  3. a otsuses asjas nr 3-3-1-8-14 pidanud samuti teatud juhtudel vajalikuks kontrollida kaebeõiguse olemasolu ka pärast kaebuse esitamist.

§ 45

lõike 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus. Kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Viru Vangla kinnipeetav, kuid praeguseks on kaebaja Viru Vanglast vabanenud. Seega ei viibi kaebaja enam vanglas ning vanglaametnike edasine tegevus ei saa teda otseselt mõjutada. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla vastu esitatud keelamisnõude menetlemise jätkamiseks puudub vajadus, sest vangla tegevus ei avalda enam kaebaja õigustele mõju. Samuti ei ole esitatud tuvastamisnõue enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus osutab, et tuvastamisnõude esitamisel on sätestatud piirangud. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (

§ 45lõige 2).

Kohtumenetluses on peetud aktsepteeritavaks tuvastamisnõude esitamisel preventiivset eesmärki. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus peab aitama isikut edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsel. Preventiivne eesmärk ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Nii on näiteks juhul, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, sest siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema kui kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p-d 11-12). Kaebaja hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti vanglasse ei anna piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Seega ei aitaks tuvastamiskaebuse esitamine kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebajal on võimalus esitada tulevikus soovi korral vangla vastu hüvitamisnõue.
  3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna läbi vaatamata ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 151lõike 2 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

3-22-217 10. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda vajaduse korral uuesti halduskohtusse. 11. Menetluskulude kandmise kohustus on

§ 108lõike 4 alusel kaebajal.

Vastustaja ei ole vastuses kaebusele menetluskuludele osutanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.