) § 402-
Lisaks eeltoodule tuli hagejal hagis välja tuua asjaolud, millest nähtuvalt hakkas kostja krediiti kasutama (nt kuhu ja mis summas raha kanti) (
). Kohus selgitas hagejale, et krediidisumma üleandmise tõendamata jätmine võib olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodut hageja täitnud ei ole. 6. Hagiavalduse p-is 1.5 toodult hindas Inbank AS kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluse (hagi lisa 7, milles on märgitud kostja igakuiseks sissetulekuks 1240 eurot ja kohustusteks 390 eurot) ja 29.08.2023 maksehäireregistri taust.ee väljavõtte (hagi lisa 8) alusel. Eelnevast järelduvalt oli Inbank AS ja hageja seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja osas järgiti. 7.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta esitatud ülevaatest ja tõenditest lähtuvat teavet ei saa lugeda krediidivõimelisuse kontrollimiseks. Kohus märgib, et maksehäireregistri väljavõte on tehtud 29.08.2023, so pärast krediidilepingu sõlmimist (krediidileping sõlmiti 17.11.2020). Lisaks nähtub maksehäireregistri väljavõttest, et kostjal on Julianus Inkasso OÜ ees mitmeid võlgnevusi kogusummas 10 355,40 eurot. Kohus märgib, et lepingueelselt ei ole krediidiandja kostja tegelikku krediidivõimekust tuvastanud ja hinnanud, sõltumata kostja allkirjastamata ning dateerimata taotluses esitatust. Hagiavalduses ei ole esile toodud krediidivõimelisuse hindamiseks tehtud analüüsi. Kohus leiab, et krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma krediidilepingu sõlmimise eelselt pangakontoväljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Viidatud lahendi p-s 55 on Tallinna Ringkonnakohus osundanud, et: „Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Praegusel juhul pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Kokkuvõtvalt ei ole krediidiandja kostja pangakontoväljavõtet nõudnud ja hageja ei ole kostja krediidivõimelisust (tuvastamaks kostja reaalsed sissetulekud/kohustused) kindlaks teinud ja analüüsi teostanud. Eeltoodu alusel ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida
8. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et ka nõue ei ole selge. Kohus andis hagejale 03.07.2023 puuduste määruses võimaluse teha ümberarvestus nõude osas vastavalt
Hageja ümberarvestust nõude osas ei esitanud. Niisamuti ei ole hageja hagis esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid krediidi andmise osas, millele on kohus 11.08.2023 puuduste määruses viidanud. 3
⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus“. Kuivõrd krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka
lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. 11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.