Obsah (14)

§ 121§ 199§ 263§ 274§ 424§ 65§ 74§ 50§ 63§ 68§ 16§ 120§ 56§ 64

1-23-4214 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2023.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-23-4214 (23267050064) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistun

§ 121

lg 2 p 3,

§ 199

lg 2 p 7, 9,

§ 263

lg 1 p 1,

§ 274

lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Hanna Varik Süüdistatav Herkki Peenoja; Isikukood: 38902284220; Elukoht: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; Kodakondsus: Eesti; Haridus: XXX; Emakeel: eesti keel; Töökoht või õppeasutus: XXX, Kontaktandmed: XXX; Karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust: - Pärnu Maakohtu 06.08.2019 otsusega nr 1-19-5147 karistatud

§ 424

lg 2, § 120 lg 1 ja § 274 lg 2 p 3 järgi

§ 65

lg 2 alusel (Harju Maakohtu 03.07.2018 otsusega) lõpliku kandmisele kuuluva karistusega 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust, lisakaristusena

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 06.10.2020 kohtumäärusega jäeti isik mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. - Harju Maakohtu 03.07.2018 otsusega nr 1-18-4570

§ 424

lg 1 järgi lõpliku karistusega 8 kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga,

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks; Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.01.2023 – 04.01.2023, 11.01.2023 – 12.01.2023 ja 29.03.2023; Pärnu Maakohtu 31.03.2023 määrusega nr 1-23-2135 võetud vahi alla kaheks kuuks, s.o kuni 29.05.2023, Pärnu Maakohtu 26.05.2023 määrusega nr 1-23-2135 pikendatud 1 1-23-4214 vahi all pidamise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 29.07.2023 Kaitsja: vandeadvokaat Leelo Viil, määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Herkki Peenoja

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Herkki Peenoja

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 3. Süüdi tunnistada Herkki Peenoja

§ 263lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

4. Süüdi tunnistada Herkki Peenoja

§ 274

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 5.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. 6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvata Herkki Peenojal 03.01.2023 – 04.01.2023 ja 11.01.2023 – 12.01.2023 eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 4 (neli) päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ning karistuse algust arvata Herkki Peenojal alates 29.03.

2. Herkki Peenoja suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Tsiviilhagid:
4. Rahuldada Rimi Eesti Food AS (registrikood 10263574) tsiviilhagi ja välja mõista Herkki Peenojalt Rimi Eesti Food AS kasuks 9,17 eurot. Välja mõistetud summa tasuda Rimi Eesti Food AS a/a-le nr XXX Swedbank.
5. Rahuldada Maxima Eesti OÜ (registrikood 10765896) tsiviilhagi ja välja mõista Herkki Peenojalt Maxima Eesti OÜ kasuks 58,35 eurot. Välja mõistetud summa tasuda Maxima Eesti OÜ a/a-le nr XXX Swedbank.
6. Rahuldada AS Kanpol (registrikood 10207280) tsiviilhagi ja välja mõista Herkki Peenojalt AS Kanpol kasuks 89,93 eurot. Välja mõistetud summa tasuda AS Kanpol a/a-le nr XXX SEB Pank.
7. Rahuldada Saaremaa Tarbijate Ühistu (registrikood 10044010) tsiviilhagi ja välja Herkki Peenojalt Saaremaa Tarbijate Ühistu kasuks 1,65 eurot. Välja mõistetud summa tasuda Saaremaa Tarbijate Ühistu a/a-le nr XXX Swedbank.
8. Arvata menetluskuludeks sundraha 1087,50 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 1300 eurot ning määratud kaitsjate tasu ja kulud 1934,40 eurot, kokku 4321,90 eurot. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Herkki Peenojalt riigituludesse menetluskulud 3021,90 eurot, menetluskulud summas 1300 eurot (so ekspertiisikulu osas) jätta riigi kanda. 2 1-23-4214
9. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber
10. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, menetluskulud.
11. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 3021,90 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Herkki Peenoja tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 251,83 eurot ning viimase osamaksena 251,77 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaistjale, prokurörile, kannatanutele ning Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 13.10.2023.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Herkki Peenojat süüdistatakse selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, 27.09.2022 kella 14.52 ajal X maakonnas X linnas X tn asuvast A1M OÜ-le kuuluvast A1000 Market kaupluse müügisaalis isikute grupis koos K. K (K ) võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli viina Baikal Vodka 0,5l maksumusega 8,59 eurot. Müügisaalis pani süüdistatav nimetatud pudeli Kardo Kuusekännu seljas olevasse seljakotti ning mõlemad isikud väljusid kaupluse müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Tegu jäi isikute tahtest mitteoleneval põhjusel lõpuni viimata, kuna nad peeti kaupluse müüja poolt kinni. Kaup väärtusega 8,59 eurot tagastati kauplusele müügikõlbulikuna. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 01.10.2022 X maakonnas X linnas X tn asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva X Turu Rimi kaupluse müügisaali riiulist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maks ja Moorits šnitsli maksumusega 2,49 eurot, avas pakendi ja sõi lihatoote kohapeal ära, seejärel võttis piimaletist 0,5l Alma piimapaki maksumusega 0,69 eurot, avas pakendi ja jõi piima kohapeal ära, teades, et tal puuduvad rahalised vahendid kauba eest tasumiseks ning väljus kella 15.16 ajal kaupluse müügisaalist kaupade eest tahtlikult tasumata, tekitades Rimi Eesti Food AS-ile varalise kahju summas 3,18 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 02.01.2023 kella 19.05 ajal X maakonnas X linnas X tn asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast Martensi Maja MiniRimi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli vahuveini Törley Muskateller maksumusega 5,99 eurot. Süüdistatav läbis nimetatud kaubaga kassaliini, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas Rimi Eesti Food AS-ile varalise kahju 5,99 euro väärtuses. 3 1-23-4214 Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 02.01.2023 kella 19.52 ajal X maakonnas X linnas X mnt asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast Sindi Maximast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pudelit Hlibny Dar Classik 40% 0,7l viina maksumusega 13,19 eurot/tk, koguväärtusega 26,38 eurot. Süüdistatav läbis nimetatud kaubaga kassaliini, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas Maxima Eesti OÜ-le varalise kahju summas 26,38 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 03.01.2023 kella 10.30 ajal X maakonnas X linnas X mnt asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast Sindi Maximast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pudelit Medoff 40% 0,5l viina maksumusega 9,49 eurot/tk, koguväärtusega 18,98 eurot, ning 1 pudeli Hlibnaja Lukss 40% 0,7l viina maksumusega 12,99 eurot. Süüdistatav läbis nimetatud kaubaga kassaliini, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas Maxima Eesti OÜ-le varalise kahju summas 31,97 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 03.01.2023 kella 14.41 ajal X maakonnas X linnas X tn asuva Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluvast Port Artur Konsumi kaupluse müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli veini Monte Cristo 0,75l maksumusega 4,99 eurot ja ühe paki juustu Violife 140 g maksumusega 2,69 eurot. Süüdistatav väljus kaupluse müügisaalist iseteeninduskassade ala kaudu, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi isiku tahtest mitteoleneval põhjusel lõpuni viimata, kuna ta peeti ostukeskuse turvatöötaja poolt kinni. Kaup koguväärtusega 7,68 eurot tagastatud kauplusele müügikõlbulikuna. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 10.01.2023 kella 20.49 ajal X linnas X tn asuvast AS Kanpol kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgneva kauba: - 4 pudelit Metaxa 0,5l maksumusega 11,99 eurot/tk, koguväärtusega 47,96 eurot, - Brandy Cuduary 6Y 40% 0,5l maksumusega 10,99 eurot, - Brandy Gradial XO 36% 0,7l maksumusega 13,99 eurot ja - Vana Tallinn 1l maksumusega 16,99 eurot, s.o kaup koguväärtusega 89,93 eurot. Süüdistatav läbis nimetatud kaubaga kassaliini, jättes kaupade eest tahtlikult tasumata, millega tekitas AS-ile Kanpol varalise kahju kogusummas 89,93 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 11.01.2023 kella 18.46 ajal X maakonnas X linnas X tn asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast Martensi Maja MiniRimi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli vahuveini Sovetskoe 0,75l maksumusega 4,49 eurot ja 600g Valla Juustuvorsti maksumusega 1,28 eurot. Süüdistatav läbis nimetatud kaubaga iseteeninduskassade kassaliini, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Tegu jäi Herkki Peenoja poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas isiku kinni. Kaup koguväärtusega 5,77 eurot tagastati kauplusele müügikõlbulikult. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, võttis 29.03.2023 kella 14.27 ajal X linnas X tn asuvast Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluvast Port Artur Konsumi kaupluse müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5l purgi õlut Alexander maksumusega 1,65 eurot ja ühe 0,75l pudeli šampust Sovetskoje Igristoje maksumusega 4,99 4 1-23-4214 eurot. Süüdistatav läbis nimetatud kaubaga kassaliini, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi isiku tahtest mitteoleneval põhjusel lõpuni viimata, sest ta peeti kaupluse klienditeenindaja poolt kinni. Pudel šampust Sovetskoje Igristoje tagastati kauplusele müügikõlbulikult, kuid purgi Alexanderi õlu tarvitas isik pärast kinnipidamist ära, tekitades kauplusele varalise kahju summas 1,65 eurot. Seega pani Herkki Peenoja oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ning süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Herkki Peenojat selles, et tema isikuna, kes on varem Pärnu Maakohtu 06.08.2019 otsusega nr 1-19-5147 karistatud

§ 274

lg 2 p 3 järgi, uuesti 01.10.2022 kella 15.46-15.59 vahelisel ajal X linnas X tänaval, olles politseisõiduki tagumisel istmel, sõimas teda Pärnu politseijaoskonda transportivaid ametikohustusi täitvaid Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinikke A. T ja R. V ebatsensuursete sõnadega. Süüdistatav küsis A. T tema nime ning seejärel ähvardas A. T Pärnu politseijaoskonnast vabanedes tänava pealt üles otsida ja noaga kõri läbi lõigata. Samuti ähvardas süüdistatav A. T kõrvad peast ära närida ning kõri läbi hammustada sealt samast kohast, kus Herkki Peenojal on endal tätoveering. Seejärel üritas süüdistatav lüüa sõidukit juhtinud A. T peaga kukla piirkonda, kuid ei saanud pihta, kuna oli turvavööga kinni. Selleks, et Herkki Peenoja ei ohustaks sõidukit juhtinud A. T , surus R. V Herkki Peenoja pead vastu sõiduki akent, mille käigus Herkki Peenoja trampis jalgadega vastu esiistet ning üritas hammustada R. V paremast käest, kuid ei saanud. Jõudes A. H. Tammsaare pst 61 asuvasse Pärnu politseijaoskonna arestimaja ruumidesse, ähvardas Herkki Peenoja R. V ning A. T , öeldes, et pange oma nimed paberile kirja, otsin teid tänava pealt ülesse. Teades süüdistatava varasemaid karistusi, tema käitumist ja suhtumist politseiametnikesse ning süüdistatava psüühilist seisundit, pidasid R. V ja R. V ähvardus reaalseteks ning tundsid hirmu enda elu ja tervise pärast. Samuti tema, uuesti 30.03.2023 kella 12.18 ajal A. H. Tammsaare pst 61 Pärnu linnas asuvas Pärnu arestimaja ülekuulamise toas, kabinetis nr X, lõi töökohustusi täitnud Lääne prefektuuri Pärnu arestimaja politseiniku T. V ühel korral parema käe rusikaga vasakule näopiirkonda, millega tekitas kannatanule T. V füüsilist valu ja tervisekahjustuse – punetuse vasakule näopoolele sarnaluu piirkonda. Seega pani Herkki Peenoja oma tahtliku tegevusega toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuse täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Herkki Peenojat selles, et 05.10.2022 kella 18.10 ajal X linnas X tn asuva kaubanduskeskuse Port Artur 2 välisukse juures, mis on avalik koht, ja kõrvaliste isikute juuresolekul, lõi süüdistatav kannatanu V. S rusikaga vasakule poole näo piirkonda. Seejärel lõi kannatanut veel kahel korral jalaga rinna piirkonda, mille tagajärjel V. S iga löögi järgselt kukkus tänavakividega sillutisele pikali. Olles süüdistatava tegevusest häiritud, sekkusid olukorda juhuslikud möödakäijad. Herkki Peenoja põhjustas oma tahtliku teoga V. S ile füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasakul põlvel marrastuse 5x2 cm ja vasakul küünarnukil u 4-5 cm marrastuse. Oma käitumisega rikkus Herkki Peenoja korrakaitseseaduses § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid: avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival 5 1-23-4214 või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Samuti häiris Herkki Peenoja oma tegevusega sündmust pealt näinud asjasse mitte puutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Seega pani Herkki Peenoja oma tahtliku tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Herkki Peenoja selles, et tema, olles varem 05.10.2022 toime pannud

§ 263

lg 1 p 1 ette nähtud kuriteo, uuesti 29.03.2023 kella 14.30 paiku X linnas X tn asuvas Port Artur 2 kaubanduskeskuses lõi K. K ühel korral rusikaga näo piirkonda ja ühel korral rusikaga kukla piirkonda, põhjustades K. K füüsilist valu ja tervisekahjustuse – punetuse paremal põsesarnal. Seega pani Herkki Peenoja oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1. Prokurör leidis, et Herkki Peenoja süü Karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 9; § 121 lg 2 p 3; § 263 lg 1 p 1 ja § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel on leidnud tõendamist. Prokurör taotles H. Peenoja süüdi tunnistamist ja liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata H.

Peenoja karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, kui isik oli kahtlustatavana kinni peetud, so kokku 4 päeva, ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat, 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Vangistuse algust arvata alates 29.03.

1. 1.
2. Süüdistatav on enda süüd tunnistanud. 1.
3. Ka kaitsja ei vaidlusta süüdistust ning toetab süüdistatava süüd tunnistavat positsiooni. Kaitsja palub süüdistatavale mitte mõista reaalset vanglakaristust ning võimaldada süüdistataval asuda elektroonilise valve all Lootuse külla ravile. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
4. Kohus leiab, et Herkki Peenojale süüks arvatud

§ 199

lg 2 p 7, 9; § 121 lg 2 p 3; § 263 lg 1 p 1 ja § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. I 3. Käesolevas kriminaalasjas on Herkki Peenojale esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kokku üheksas varguse katse ja lõpuleviidud varguse toimepanemises.

§ 199

lg 2 p 7, 9 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Süüdistatav Herkki Peenoja on ennast viidatud süüdistuse episoodides kohtuistungil täielikult süüdi tunnistanud. 3.

1. Herkki Peenoja süüdistatakse esmalt süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna 27.09.2022 kella 14.52 ajal Pärnu maakonnas X linnas X tn asuvas A1M OÜ-le kuuluvast A1000 Market kaupluse müügisaalis isikute grupis koos K. K 1 pudeli viina Baikal Vodka 0,5l ära võtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 6 1-23-4214 Kaupluse A1M OÜ töötaja M. J on andnud ütlused (kd I tl 91), et 27.09.2022 viibisid poes kaks meesterahvast, kellest ühel oli lahtise lukuga seljakott seljas. Esialgu liikusid mehed karastusjookide leti juurde ning seejärel alkoholi leti juurde, üks meestest võttis riiulilt viinapudeli. Edasi suundusid mehed kassasse, kus tasusid tomatimahla eest ning väljusid turvaväravatest. Tunnistaja vajutas turvanuppu ning suunas mehed turvaruumi. Kohale saabunud politsei tuvastas ühe vargsuse toime pannud isikuna H. Peenoja (vt väärteoprotokoll kd I tl 79). Turvaruumis avastati meestel kaasas olnud kotist varastatud kaubana viinapudel, kaup tagastati poele (vt A1M OÜ avaldus kd I tl 92). Tunnistaja ütluseid isikute liikumise kohta poe ruumides kinnitab turvakaamera salvestisi kajastava asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 103-106). Herkki Peenoja ütluste kohaselt (kd I tl 64) mäletab ta sündmusest, et võttis poest nimetatud kuupäeval isegi kaks pudelit viina, ühe pani kotti ja teise endale pükste vahele. Teist pudelit politsei ei leidnud ja sellega jalutas ta poest minema. Väärteomenetlus on selles episoodis lõpetatud, kuna H. Peenoja tegudes esinesid kuriteo tunnused (kd I tl 73). 3.
2. Samuti süüdistatakse Herkki Peenoja süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna 01.10.2022 X maakonnas X linnas X tn asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva Pärnu Turu Rimi kaupluse müügisaali riiulist Maks ja Moorits šnitsli pakendi avamises ja lihatoote kohapeal ära söömises ning seejärel piimaletist 0,5l Alma piimapaki avamises ja piima kohapeal ära joomises toodete ebaseaduskilu omastamise eesmärgil, teades, et tal puuduvad rahalised vahendid kauba eest tasumiseks. Turvakaamera salvestisi kajastava asitõendi vaatlusprotokolliga (kd I 99-101) on tuvastatud, kuidas meesterahvas siseneb 01.10.2022 Rimi kauplusesse. Kella 15:15 ajal võtab sama isik külmikust, mille kohale on kirjutatud „SINK“, ühe toote, avab selle ning liigub müügisaalis ringi, samal ajal toodet süües. Edasi on näha, et meesterahvas joob müügisaalis otse pakendist piima. Kell 15.26 asetab isik tühjad pakendid kassaliinile ning üritab nende eest maksta, kuid makse ei lähe läbi ning meesterahva juurde tuleb turvatöötaja. Rimi Eesti Food AS avaldus (kd I tl 81) tõendab varguse objektide maksumust. Kohale saabunud politseiametnikud A. T (ütlused kd I tl 199-202) ja R. V (ütlused kd I tl 85-86, 194-197) tuvastasid varguse toime pannud isikuna H. Peenoja (vt väärteoprotokoll kd I tl 79). H. Peenoja ütluste kohaselt (kd I tl 64) soovis ta, et isa talle raha kannaks ning arvas, et tal on raha. Poes sõi ja jõi nimetatud tooted ära, kuid kassas selgus, et tal raha siiski ei ole. 20.02.2023 ülekuulamisel tunnistab H. Peenoja, et on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud (kd II tl 48). Väärteomenetlus konkreetses episoodis on lõpetatud, kuna H. Peenoja tegudes esinesid kuriteo tunnused (kd I tl 73). 3.
3. Samuti süüdistatakse Herkki Peenoja süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna 02.01.2023 kella 19.05 ajal X maakonnas X linnas X tn asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast Martensi Maja MiniRimi kauplusest 1 pudeli vahuveini Törley Muskateller ära võtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Turvakaamera salvestisi kajastavas asitõendi vaatlusprotokolliga (kd I 114-116) on tuvastatud, kuidas meesterahvas siseneb 02.01.2023 Rimi Eesti Food AS kauplusesse kella 19:03 ajal. Poes võtab isik vahuveini pudeli ja paneb selle omale püksi. Kella 19:05 ajal lahkub sama isik kauplusest eelnevalt võetud pudeliga selle eest maksmata. Rimi Eesti Food AS avaldus (kd I tl 107-109) tõendab varguse objekti maksumust. 20.02.2023 ülekuulamisel tunnistab H. Peenoja, et on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud (kd II tl 48). 3.4 Samuti süüdistatakse Herkki Peenoja süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna 02.01.2023 kella 19.52 ajal X maakonnas X linnas X mnt asuvast X Maximast 2 pudeli Hlibny Dar Classik 40% 0,7l ära võtmises esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Turvakaamera salvestisi kajastavas asitõendi vaatlusprotokolliga (kd I 134-139) on tuvastatud, kuidas meesterahvas siseneb 02.01.2023 Sindi Maxima kauplusesse kella 19:50 7 1-23-4214 ajal. Poes võtab isik alkoholi osakonnast kaks pudelit ja paneb need endale püksivärvli vahele. Kella 19:52 ajal lahkub sama isik kauplusest iseteeninduskassade kaudu võetud kauba eest maksmata. Maxima Eesti OÜ avaldus (kd I tl 131) tõendab varguse objektide maksumust. Herkki Peenoja ütluste kohaselt (kd I tl 64, kd II tl 48) tunnistab ta teo toimepanemist, so et käis Sindi Maximas ja varastas viina ning jõi varastatud kauba hiljem Pärnus ära. 3.
4. Samuti süüdistatakse Herkki Peenoja süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna 03.01.2023 kella 10.30 ajal X maakonnas X linnas X mnt asuvast X Maximast 2 pudeli Medoff 40% 0,5l viina ära võtmises esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Turvakaamera salvestisi kajastavas asitõendi vaatlusprotokolliga (kd I 134-139) on tuvastatud, kuidas meesterahvas siseneb 03.01.2023 Sindi Maxima kauplusesse kella 10:29 ajal. Poes võtab isik alkoholi osakonnast pudeli ning paneb selle endale hõlma alla ja seejärel võtab veel kaks pudelit ning paneb need püksivärvli vahele. Kella 10:30 ajal lahkub sama isik kauplusest iseteeninduskassade kaudu võetud kauba eest maksmata. Maxima Eesti OÜ avaldus (kd I tl 132) tõendab varguse objektide maksumust. 20.02.2023 ülekuulamisel tunnistab H. Peenoja, et on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud (kd II tl 48). 3.
5. Samuti süüdistatakse Herkki Peenoja süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna 03.01.2023 kella 14.41 ajal X maakonnas X linnas X tn asuva Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluvast Port Artur Konsumi kaupluse müügisaalist 1 pudeli veini Monte Cristo 0,75l ja ühe paki juustu Violife 140 g ära võtmise katses esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaupluse töötaja I. P on andnud ütlused (kd I tl 53), et 03.01.2023 jälgis poes meesterahvast, kes võttis kõigepealt pudeli veini ning liikus seejärel võikülmiku juurde. Külmiku juures pani mees pudeli kotti. Edasi läbis meesterahvas iseteeninduskassad ilma kauba eest tasumata ning peeti turvamehe poolt kinni. Kohale saabunud politsei tuvastas varguse toime pannud isikuna H. Peenoja (vt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kd I tl 55-57). Kaup tagastati poele (vt avaldus kd I tl 51). Tunnistaja ütluseid süüdistatava liikumise kohta poe ruumides kinnitab turvakaamera salvestisi kajastava asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 66-70). Herkki Peenoja ütluste kohaselt (kd I tl 64) võttis ta poest veini ja juustu. Raha vist polnud ja seetõttu varastas. 3.7 Samuti süüdistatakse Herkki Peenoja süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna 10.01.2023 kella 20.49 ajal X linnas tn asuvast AS Kanpol kauplusest 4 pudelit Metaxa 0,5l,, Brandy Cuduary 6Y 40% 0,5l, Brandy Gradial XO 36% 0,7l ja Vana Tallinn 1l maksumusega 16,99 eurot ära võtmises esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Turvakaamera salvestisi kajastavas asitõendi vaatlusprotokolliga (kd I 155-157) on tuvastatud, kuidas meesterahvas siseneb AS Kanpol alkoholi osakonda ja võtab kella 20:4820:49 ajal seitsmel korral riiulilt alkohoolseid jooke ning paneb need omale korvi. Edasi on salvestisel näha, et sama meesterahvas jookseb kella 20:49 paiku koos ostukorviga väljapääsu suunas, läbides kassaliini ilma esemete eest tasumata. AS Kanpol avaldus (kd I tl 135) tõendab varguse objektide maksumust. 20.02.2023 ülekuulamisel tunnistab H. Peenoja, et on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud (kd II tl 48). 3.
6. Samuti süüdistatakse 11.01.2023 kella 18.46 ajal X maakonnas X linnas X tn asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast Martensi Maja MiniRimi kauplusest 1 pudeli vahuveini Sovetskoe 0,75l ja 600g Valla juustuvorsti ära võtmise katses esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tunnistaja N. M on andnud ütlused (kd I tl 170-172), et 11.01.2023 oli Rimi Eesti Food AS kaupluses tööl turvatöötajana ja nägi kaamerapildilt, kuidas alkoholiosakonnas võttis meesterahvas riiulilt kaks pudelit šampust, millest ühe pudeli pani endale pükste vahele. Teist pudelit hoidis mees käes ja liikus iseteeninduskassasse, kus pani käes oleva pudeli ära ning 8 1-23-4214 läbis seejärel iseteeninduskassa ühegi toote eest maksmata. Tunnistaja toimetas mehe turvaruumi. Turvaruumis andis mees välja varastatud esemetena šampuse ja lati vorsti, millised kaubad tagastati poele rikkumata. Oma nimeks ütles mees Herkki Peenoja. Tunnistaja ütluseid süüdistatava liikumise kohta poe ruumides ja varguse toimepanemist kinnitab turvakaamera salvestisi kajastava asitõendi vaatlusprotokoll ja Skarabeus Julgestusteenistus OÜ kinnipeetu üleandmise leht (kd I tl 173-175, tl 180). Herkki Peenoja ütluste kohaselt (kd I tl 187) tunnistab, et on toime pannud nimetatud kuriteo, st varastas poest sampuse ja vorstijupi. Selgitab ka, et iseteeninduskassas tegi kaardiga trikke enne väljumist, nagu oleks kauba eest maksnud. 3.
7. Samuti süüdistatakse 29.03.2023 kella 14.27 ajal X linnas X tn asuvast Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluvast Port Artur Konsumi kaupluse müügisaalist 0,5l purgi õlle Alexander ja ühe 0,75l pudeli šampuse Sovetskoje Igristoje ära võtmise katses esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaupluse töötaja M. K on andnud ütlused (kd I tl 3-5), et 29.03.2023 liikus poe müügisaalis ja nägi, et meesterahvas pani endale põue šampuse pudeli ja õllepurgi saia-leiva osakonnas. Tunnistaja läks mehele teisele poole kassaliini vastu ning kui mees oli kauplusest väljunud ilma kauba eest maksmata, astus talle vastu ja palus kauba tagastada. K. K on Port Artur Haldus OÜ töötajana (ütlused kd I tl 6-8) ja A. Õ turvatöötajana (ütlused kd II tl 152-153) selgitanud edasiselt, et kinni peetud isiku turvaruumi toimetamisel lõi mees K. K kahel korral. Peale löömist avas varastatud õlepurgi ja jõi sealt õlut. Kohale saabunud politsei tuvastas varguse toime pannud isikuna H. Peenoja (vt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kd I tl 18-20). Port Artur Konsumi avaldus (kd I tl 2) tõendab varguse objektide maksumust. Tunnistaja ütluseid isiku liikumise kohta poe ruumides kinnitab turvakaamera salvestisi kajastava asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 137-140). H. Peenoja ütluste kohaselt (kd I tl 4143) tunnistab ta kuriteo toimepanemist, läks vargile, kuna tahtis kinni minna ja lõi sellepärast, et lõi. 3.
8. Kohtu hinnangul järeldub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et just Herkki Peenoja sai olla isikuks, kes võttis süüdistusaktis märgitud ajal ja kohtades kauplustest alkoholi ja toiduaineid ning püüdis väljuda või ka väljus esemetega müügikohtadest ilma kauba eest tasumata. Kauplusest ära võetud esemed olid süüdistatava jaoks kahtlemata

§ 199mõttes võõrad vallasasjad.

Neljal juhul (27.09.2022, 03.01.2023 üks episood, 11.01.2023 ja 29.03.2023) jäid teod isiku tahtest mitteoleneval põhjusel lõpuni viimata, kuna ta peeti kaupluse müüja või turvatöötaja poolt kinni. Seega on tegemist nimetatud neljal juhul

§ 199lg 1 p 1 - § 25 lg 2 mõttes varguse katsetega.

Kuna H. Peenoja on toime pannud nii varguse katsed kui ka lõpuleviidud vargused, tuleb kõik nimetatud teod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud kuritegudena

varguse sätte järgi. 27.09.2022 episoodi osas tunnistaja järeldub M. J i ütlustest ja vaatlusprotokollis kajastatud isikute liikumisest poes kohtu hinnangul üheselt ja kahtlusteta, et H. Peenoja ja Kardo K tegutsesid varguse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult. Mehed sisenesid poodi üksteise järel, liikusid poes koos ja ka läbisid kassaliini koos, misjärel peeti nad kinni. Märgitust järeldub kohtu hinnangul, et alkoholi varguse puhul oli ilmselgelt tegemist ühise ja kooskõlastatud tegevusega ehk

§ 199lg 2 p 7 mõttes grupis toime pandud teoga.

Süüdistatav on arutluse all olevaid toidukaupluste varguste katseid või vargusi pannud toime kokku üheksal korral ning seega süstemaatiliselt. Süstemaatiline vargus eeldab, et on toime pandud vähemalt kolm vargust. Käesoleval juhul on varguse episoode toime pandud mitu korda enam. Teod on omavahel kahtlemata seotud, kuna varastamine oli muutunud kohtu hinnangul isikule elustiiliks. Varastatud on igakordselt alkoholi ja aga ka toiduaineid, mis näitab, et süütegusid on sooritatud väljakujunenud harjumustest lähtuvalt. H. Peenoja ütluste 9 1-23-4214 kohaselt järeldub kokkuvõtvalt, et ta varastas, kuna raha puudus ning oli kas purjus või oli varasemast alkoholi tarbimisest halb olla. Seega on käsitletavad teod kvalifitseeritavad ka

§ 199lg 2 p 9 alusel.

3.11. Teod on toime pandud kavatsetusega (

§ 16

lg 2), sest süüdistatav on seadnud oma tegevuse eesmärgiks oli võõra vara omastamise. Kannatanute vara äravõtmise eesmärgiks oli asjade valdus murda ja need ära võtta. Eeltoodu põhjal isikuna, kes on grupis ja süstemaatiliselt alkoholi ja toiduainete äravõtmisega kauplusest, on Herkki Peenoja käitumises leidnud tuvastamist

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava varguse objektiivsed ja subjektiivsed kuriteokoosseisu tunnused. II 4. Herkki Peenojat süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem Pärnu Maakohtu 06.08.2019 otsusega nr 1-19-5147 karistatud vägivalla eest võimuesindaja vastu

§ 274

lg 2 p 3 järgi (vt karistusregistri väljatrükk ja otsus kd II tl 56-36), 01.10.2022 kella 15.4615.59 vahelisel ajal Pärnu linnas Karja tänaval, olles politseisõiduki tagumisel istmel, sõimas ebatsensuursete sõnadega, ähvardas ning üritas lüüa ja hammustada teda Pärnu politseijaoskonda transportivaid ametikohustusi täitvaid Lääne prefektuuri patrullpolitseinikke A. T ja R. V.

§ 274

lg 2 p 3 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt. Herkki Peenoja on ennast viidatud süüdistuse episoodis kohtuistungil täielikult süüdi tunnistanud. 4.

1. Kannatanud A. T ja R. V on ütlustes kirjeldanud (kd I tl 199-202 ja tl 194-197), et olid 01.10.2022 teenistuses (vt ka kannatanute töögraafik ja ametijuhendid kd I tl 205-218), kui said väljakutse, mille kohaselt on isik X linnas X asuvas Rimi poes toidukaupa söönud, kuid raha tal kauba eest tasumiseks maksta ei ole (vt käesoleva kohtuotsuse p 3.
2. kajastatud H. Peenoja poolt toime pandud varguse süüteoepisood). Sündmuskohale saabudes esitas isik ametnikele isikut tõendava dokumendi Herkki Peenoja nimele ning isik peeti kinni (protokoll kd I tl 88). Politseisõiduki juures tehti H. Peenojale turvakontroll, sest varasemast oli teada, et isik võib kaasas kanda nuga (oli teada, et on varasemalt noaga läbi torganud politseisõiduki rehvid). Keelatud esemeid ei leitud. Kuna süüdistatav oli agressiivne ja karjus roppusi, pandi talle käerauad peale ning politseisõidukis paigutati juhi kõrvalistme taha istuma. A. T sõitis ning R. V istus juhistme taha. Politseimajja sõidu alustamise järgselt küsis süüdistatav A. T ilt tema nime ning saades selle teada, ütles: „Leian su tänava pealt ülesse ja lõikan kõri läbi.“ Seejärel isik ütles: „Kuradi tondid, raisk! Kuradi peded“. Samuti ähvardas süüdistatav A. T it: „Kõrvad närin sul peast ära! Hammustan sul kõri läbi sealt samast kohast, kus mul tätoveering on“. R. V u kinnitusel on H. Peenojal tätoveering paremal pool kaelal. A. T vastas süüdistatavale, et: „Ise oled tont“, mille peale üritas süüdistatav lüüa A. T it peaga kukla piirkonda, kuid ei saanud pihta, kuna oli turvavööga kinni. Selleks, et H. Peenoja ei ohustaks sõidukit juhtinud A. T it, surus R. V H. Peenoja pead vastu sõiduki akent, mille käigus H. Peenoja trampis jalgadega vastu esiistet ning üritas hammustada R. V u paremast käest, kuid ei saanud. Jõudnuna Pärnu politseijaoskonna arestimaja ruumidesse, ähvardas H. Peenoja R. V u ning A. T it, et: „Pange oma nimed paberile kirja, otsin teid tänava pealt ülesse.“. Teades süüdistatava varasemaid karistusi, tema käitumist ja suhtumist politseiametnikesse ning süüdistatava psüühilist seisundit, pidasid A T ja R. V enda kinnitusel ähvardus reaalseteks ning tundsid hirmu enda tervise pärast. Sh pidas R. V reaalseks, et kuna istus H. Peenoaga koos sõiduki tagaistmel, võib viimane talle viga teha. A. T tundis ennast ohustatuna, st teades, et süüdistatav on ettearvamatu, pidas kannatanu võimalikuks, et H. Peenoja võib teda tänaval rünnata. 20.02.2023 ülekuulamisel tunnistab H. 10 1-23-4214 Peenoja, et on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud (kd II tl 48). Ka varasemal ülekuulamisel on H. Peenoja nõustunud enda tegudega konkreetses süüteoepisoodis, kuid eitab kuriteo toimepanemist (kd II tl 35-36). 4.
3. Samuti H. Peenoja, lõi 30.03.2023 kella 12.18 ajal A. H. Tammsaare pst 61 Pärnu linnas asuvas Pärnu arestimaja ülekuulamise toas, kabinetis nr X, töökohustusi täitnud Lääne prefektuuri Pärnu arestimaja politseiniku T. V ühel korral parema käe rusikaga vasakule näopiirkonda. Herkki Peenoja on ennast viidatud süüdistuse episoodis kohtuistungil täielikult süüdi tunnistanud. Kannatanu T. V on ütlustes kirjeldanud (kd I tl 24-26), oli 30.03.2023 teenistuses arestimaja spetsialistina (vt kannatanu töögraafik ja ametijuhend kd I tl 123-124). Arestimajas lõunasöögi söömise järgselt helistas kambrist H. Peenoja, kes küsis, kas tal oleks võimalk suitsule minna. Kuna isik oli kinni peetud 48-ks tunniks, siis ei olnud talle ette nähtud seaduse järgi jalutuskorda ja suitsetamine oli keelatud. Nii kannatanu süüdistatavale ka selgitas. Edasi tuli arestimajja eriasjade uurija K. E ning kannatanu koos teise arestimaja töötaja T. V ga toimetas süüdistatava ülekuulamistuppa. Mingil hetkel kutsus uurija ka kannatanu ja T. V ülekuulamise juurde. Tunnistaja K. E on selgitanud, et kutsus arestimaja töötajad ülekuulamise juurde, kuna H. Peenoja oli ärritunud olekus (kd I tl 22). Kannatanu ja tunnistaja ütluste põhjal hakkas H. Peenoja uuesti nõudma suitsu ja tõusus ülekuulamistoas püsti, misjärel ähvardas füüsilise vägivallaga ning lõigi ootamatult T. V i parema käe rusikaga kannatanut näkku, tabades vasakut poolt lõua ülaosa ja meelekohta (kannatanu läbivaatuse protokollis fotol nr 3 on nähtav kannatanu näos punetus nimetatud kohas, kd I tl 30). Löök põhjustas kannatanu sõnul temale valu. Kannatanu ja tunnistaja ütluseid isikute liikumise kohta arestimaja ruumides, samuti aga kannatanu löömist ülekuulamisruumis, kinnitab turvakaamera salvestisi kajastava asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 33-38). H. Peenoja ütluste kohaselt tunnistab ta end kuriteo toimepanemises süüdi (kd I tl 41). 4.
4. Kohtu hinnangul järeldub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et just Herkki Peenoja sai olla isikuks, kes pani 01.10.2022 ja 30.03.2023 toime vägivallateod võimuesindajate vastu. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni, nt politseiametnik (RKKKo nr 3-1-1-68-08 p 6.3). Vägivallaga on tegemist, kui pannakse toime mõni

vägivallategude jaotises nimetatud süüteokooseis (

§ 120, § 121).

Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist süüdistatava poolt kannatanute A. T i ja R. V u ähvardamine kannatanutele tervisekahjustuste tekitamisega ning usutav on, et tajudes H. Peenoja agressiivust ja ettearvamatust, samuti aga teades, et H. Peenoja on varasemaltki võimuesindajate suhtes agressiivne olnud, oli politseiametnikel alust karta ähvarduste täideviimist, so R. V ja R. V said pidada ähvardusi reaalseteks, so tunda hirmu enda tervise pärast. Seega on täidetud

§ 120lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Samuti on leidnud tõendamist süüdistatava poolt kannatanu T. V i löömine näo piirkonda, mis põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusena punetuse vasakule näopoolele. Seega on täidetud

§ 121lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Politseiametnikest kannatanute A. T i, R. V u ja T. V i suhtes vägivallatsemise hetkel täitsid kannatanud oma ametikohustusi, sealjuures oli vägivalla ajenditeks konkreetsed võimuesindajate teod - A. T i ja R. V u puhul H. Peenoja kinnipidamine ja politseimajja toimetamine ning T. V i puhul H. Peenoja suitsule mitte lubamine. Vastava tegevusega on H. Peenoja realiseerinud seega

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

4.4. Kohus leiab, et H. Peenoja on kuriteod toime pannud kavatsetusega (

§ 16lg 2).

A. T i ja R. V ütluste kohaselt oli H. Peenoja vastu nende tegevusele. Esmalt H. Peenoja sõimas politseinike, järgnevalt aga ähvardas, lubas nende nimed meelde jätta ning püüdis ka politseisõidukis ametnikku lüüa. T. V it lõi H. Peenoja, olles eelnevalt ähvardanud, et võib 11 1-23-4214 vägivalda tarvitada. Rünnakud ei olnud spontaansed, vaid jõulised vastureaktsioonid politseiametnike poolt nende ülesannete täitmisele. Kohtu hinnangul oli süüdistatava ilmne soov A. T it ja R. V u hirmutada ning T. V ile valu tekitada. Kannatanute ähvardamine ning nende nimede meeldejätmise ja tänaval ülesotsimise lubadus, oli selgelt kantud kannatanute hirmutamise eesmärgist. Samuti lõi H. Peenoja T. V it valu tekitamise eesmärgiga vastureaktsioonina enda suitsetamisele mittelubamisele, seejuures teades, et jõuline löömine vastu kannatanu nägu põhjustab kannatanule valu. 4.5. Süüdistatav olid arutluse all oleva arestimajas vägivallatsemise toimepanemise ajaks 30.03.2023 pannud toime vägivallateod politseiametnike vastu tema politseimajja sõidutamise ajal 01.10.2022. Samuti on Herkki Peenojat varem Pärnu Maakohtu 06.08.2019 otsusega nr 119-5147 karistatud

§ 274lg 2 p 3 järgi.

Eeltoodu põhjal isikuna, kes on varem toime pannud vägivallateo võimuesindaja vastu, on H. Peenoja käitumises leidnud tuvastamist

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava korduva võimuesindajate suhtes toime pandud vägivallategude objektiivsed ja subjektiivsed kuriteokoosseisu tunnused. III 5. Samuti süüdistatakse Herkki Peenojat selles, et 05.10.2022 kella 18.10 ajal X linnas X tn asuva kaubanduskeskuse Port Artur 2 välisukse juures, mis on avalik koht, ja kõrvaliste isikute juuresolekul, lõi süüdistatav kannatanu V. S rusikaga vasakule poole näo piirkonda. Seejärel lõi kannatanut veel kahel korral jalaga rinna piirkonda, mille tagajärjel V. S iga löögi järgselt kukkus tänavakividega sillutisele pikali. Süüdistus on kvalifitseeritud

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mis näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Herkki Peenoja on ennast viidatud süüdistuse episoodis kohtuistungil täielikult süüdi tunnistanud. 5.

1. Asjaolu, et süüdistatav H. Peenoja on löönud V. S näkku ja rinna piirkonda nähtub kannatanu enda ütlustest aga ka tunnistaja M. O ütlustest. Kannatanu ja tunnistaja M. O on kirjeldanud, et meesterahvas ähvardas varasemalt Pärnus päevakeskuse juures samal päeval V. S vägivallaga ning seejärel Port Arturi kaubanduskeskuse juures tuligi kannatanule kallale. Oli käega tõukamine ja jalaga kannatanu rindkeresse löömine. Jalaga löögid olid nii tugevad, et nende tulemusena kukkus kannatanu maha. Kuriteo toimepanemise aja, koha ning kannatanu väärkohtlemise kohta saab teavet ka turvakaamera salvestisi kajastavatest asitõendi vaatlusprotokollidest (kd II tl 15-19 ja 22-24). Vaatlusprotokolliga on tuvastatud, kuidas meesterahvas lööb teist meest ühe korra käega näo piirkonda ja kahel korral jalaga rinna piirkonda ning löögi tagajärjel kannatanu ka kukub. 21.10.2022 on tunnistaja M. O saatnud politseile ka e-kirja, millele on lisanud pildi Herkki Peenojast (kd II tl 28-29) ning ülekuulamisel antud ütlustes selgitanud, et otsis kannatanu lööja internetist ülesse. Pärnu Haigla 06.10.2022 patsiendikaardi kohaselt tuvastati V. S sündmusele järgnenud päeval vasakul põlvel 5x2 cm marrastus ja vasakul küünarnukil 4-5 cm marrastus (kd II tl 8-9). Kannatanu V. S ütluste kohaselt tundis ta löömiste ja löökide tagajärjel kukkumiste tulemusena valu ning sai vigastada. Seega on leidnud tõendamist, et süüdistatav on kasutanud kannatanu suhtes vägivalda, millega on põhjustanud kannatanule valu ja tervisekahjustuse. 5.
2. Kuriteosündmus leidis aset Pärnu kesklinnas Port Arturi kaubanduskeskuse ees (vt Maaameti väljatrükk kd II tl 10), millist kohta läbib igapäevaselt rohkelt inimesi. Tunnistaja M. O ütlustest selgub, et kuriteosündmus häiris ja sellesse sekkusid kõrvalised isikud, so 14-15 aastased noormehed, kes hoidsid süüdistatavat tunnistajast eemale palusid tunnistajal ja V. Sumbergiga kaubanduskeskusesse sisse minna. Seejuures ei olnud sündmusesse sekkunud isikud ei kannatanu ega ka süüdistatavaga ühises seltskonnas. Kohus nõustub prokuröriga selles, et H. Peenoja on oma käitumisega rikkunud KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus 12 1-23-4214 kohas käitumise üldnõudeid, millega häiris kõrvaliste asjasse mitte puutuvate isikute rahu ja ohustas turvatunnet. Kohtu hinnangul järeldub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et just Herkki Peenoja sai olla isikuks, kes pani 05.10.2022 toime vägivallateod V. Sumbergi suhtes. Tõendamist on leidnud süüdistatava poolt kannatanu löömine näo ja rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Vägivalla toimepanemine avalikus kohas põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustused põlvele ning küünarnukile, seega on täidetud

§ 263lg 1 p 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

5.3. Kohus leiab, et H. Peenoja on kuriteo toime pannud kavatsetusega (

§ 16lg 2).

Rünnak oli jätkuks samal päeval varasemalt süüdistatava poolsele V. Sumbergi ähvardamisele viimase suhtes vägivalda tarvitada. Kannatanut mitmel korral lüües oli süüdistatava ilmne soov V. S e valu tekitada. Tegu leidis aset avalikus kohas, kus liigub palju kõrvalisi isikuid, mistõttu oli süüdistatavale ettenähtav, et vägivalla kasutamine häirib teiste inimeste rahu. H. Peenoja lõi kannatanut valu tekitamise eesmärgiga, seejuures teades, et löömine käega vastu kannatanu nägu ja jalaga vastu rindkere põhjustab kannatanule valu. IV 6. Herkki Peenojat süüdistatakse ka selles, et tema olles varem 05.10.2022 toime pannud

§ 263

lg 1 p 1 ette nähtud kuriteo, 29.03.2023 kella 14.30 paiku X linnas X tn asuvas Port Artur 2 kaubanduskeskuses lõi K. K ühel korral rusikaga näo piirkonda ja ühel korral rusikaga kukla piirkonda.

§ 121

lg 2 p 3 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Herkki Peenoja on ennast viidatud süüdistuse episoodis kohtuistungil täielikult süüdi tunnistanud. 6.

1. Kannatanu K. K on ütlustes kirjeldanud (kd I tl 6-9), et oli 29.03.2023 Port Arturi kaubanduskeskuses tööl, kui nägi, et toidupoe juures olid turvatöötajad kinni pidanud mehe varastatud kaubaga (vt käesoleva kohtuotsuse p 3.
2. kajastatud H. Peenoja poolt toime pandud varguse episoodi). K. K saatis varguse toime pannud isikut koos turvatöötajatega turvaruumi, kuid enne ruumi sisenemist keeras süüdistatav ümber, karjus ja lõi samal ajal K. K i tugevalt vastu paremat põsesarna ja seejärel rusikaga kuklasse. Löökide tagajärjel tundis K. K valu. Sündmuse juures viibinud ja sündmust pealt näinud turvatöötaja Angela Õis on kinnitanud kannatanu ütlusi, so süüdistuses näidatud ajal ja kohas süüdistatava poolt kahel korral kannatanu löömist (kd II tl 152-153). Kannatanu ja tunnistaja ütlusi kinnitab ka kannatanu läbivaatuse protokolli asuv fotol nr 2 (kd I tl 13), millisel on nähtav punetus K. K löögi saanud põsesarnal. Kohale saabunud politsei tuvastas isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt vargsuse toime pannud isikuna Herkki Peenoja (kd I tl 18-20). Herkki Peenoja ütluste kohaselt (kd I tl 41-43) tunnistab ta kuriteo toimepanemist, läks vargile, kuna tahtis kinni minna ja lõi sellepärast, et lõi. 6.
3. Kohtu hinnangul järeldub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et just Herkki Peenoja sai olla isikuks, kes pani 29.03.2023 toime vägivallateod K. K suhtes. Tõendamist on leidnud süüdistatava poolt kannatanu löömine näo ja kukla piirkonda, mis põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusena punetuse paremale näopoolele, seega on täidetud

§ 121lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

6.3. Kohus leiab, et H. Peenoja on kuriteo toime pannud kavatsetusega (

§ 16lg 2).

Rünnak oli vastureaktsioonid varguselt tabamise järgset H. Peenoja turvaruumi toimetamisele. Süüdistatava ilmne soov oli K. Kerdile valu tekitada. H. Peenoja lõi kannatanut valu tekitamise eesmärgiga vastureaktsioonina enda turvaruumi toimetamisele, seejuures teades, et löömine vastu kannatanu nägu ja kukla piirkonda põhjustab kannatanule valu. 13 1-23-4214 7. Kohus leiab, et süüdistatava Herkki Peenoja tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et H. Peenoja teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatav on süüvõimelne (vt ekspertiisimäärused ja akt kd II tl 97-106, 109-121) ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Herkki Peenoja on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod, seega tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ning mõista talle karistus. Karistus
3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 7,9 ja § 263 lg 1 p 1 näevad karistusena ette kuni viieaastase vangistuse, seega on nimetatud paragrahvide puhul kõigil keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 274

lg 2 p 3 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 3 aastat vangistust. 8.1. Süüdistatav H. Peenoja on pannud toime mitmeid varavastaseid kuritegusid. Varavastastele kuritegudele on lisandunud seonduvalt tema kinnipidamisega vargustelt kehalise väärkohtlemise ja võimuesindajate vastu toime pandud vägivallateod ning lisaks eraldiseisev episood avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga. Tuleb võtta arvesse, et H. Peenoja on alates 27.09.2022.a toime pannud 9 vargust või varguse katset ning 4 vägivalla kasutamisega seotud kuritegu, seejuures kahel korral on kuritegu toime pandud politseiametnike vastu. Märgitust järeldub, et enne kinnipidamist ja vahistamist umbes poole aasta jooksul on H. Peenoja olnud kuritegelikult äärmiselt aktiivne, mis annab tunnistust isiku suhtumisest õiguskorda ja hoiakutest. H. Peenoja on varem kriminaalkorras karistatud

§ 120

lg 1 ja § 274 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest reaalse vanglakaristusega (kohtuotsus kd II tl 60-63). Varasematest karistusest ei ole H. Peenoja vajalikke järeldusi teinud, et edaspidi õigusrikkumistest hoiduda. Raskendavad asjaolud puuduvad, kergendava asjaoluna võib arvesse võtta süü tunnistamist. Kohus nõustub prokuröriga, et Herkki Peenoja süüd tuleb

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 7,9 ja § 263 lg 1 p 1 järgi hinnata karistusraamide keskmisest väiksemana ning mõista

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi 1 aasta ja 4 kuud vangistust ning

§ 263lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistust.

Seda põhjustel, et kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumisega ei tekitatud kannatalutele tõsiseid tervisekahjustusi, varguste puhul on kahjusummad olnud väikesed.

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude raskust tuleb hinnata sanktsiooni keskmisest määrast aga raskemaks ning karistuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Nagu mainitud, on Herkki Peenoja juba karistatud kriminaalhooldusametniku ähvardamine ja politseiniku ning vangivalvuri ründamise eest. Arutatav kriminaalasi näitab, et vägivald võimuesindajate vastu on jätkunud, mis tingib viidatud rikkumiste eest ka rangema karistuse mõistmise. Kusjuures jätkunud ei ole mitte üksnes ähvardamine vaid ka ametnike löömine kui raskem vägivalla vorm.

§ 64

lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõista Herkki Peenojale liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Kohus leiab, et antud vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete 14 1-23-4214 eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades ka õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 2 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, seeläbi arvata karistuse kandmist alates 29.03.

1. Tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni süüdimõistetu suhtes muutmata. 8.
2. Seonduvalt kaitsja taotlusega allutada Herkki Peenoja elektroonilisele valvele, selgitab kohus veel kord, et süüdistatavat on juba varasema kohtuotsusega karistatud reaalse vangistusega. Tema kuritegelik käitumine, sh samaliigiliste kuritegude toimepanemine, on aga jätkunud. Rikkumisi jätkuvalt toime panevale isikule kohaldatavad karistused ei saa muutuda ajas hilisemate tegude puhul kergemaks. Lisaks tuleb nõustuda prokuröri poolt kohtuistungil viidatuga, et kriminaalhooldaja varasemalt teinud kohtule erakorralise ettekande kandmata karistuse täitmisele pööramiseks (määrus kd II tl 158-162) H. Peenoja suhtes, kuna isik rikkus käitumiskontrolli nõudeid, lahkus Eestist ilma kriminaalhooldusametniku nõusolekuta, ei ilmunud registreerimisele, ilmus alkoholijoobes registreerimisele, rikkus talle kohtu otsusega määratud kohustust alluda narkosõltuvuse ravile. Samuti on süüdistatav varem katseajal olles jätkanud uute kuritegude toime panemist (vt kohtuotsus kd II tl 60-34) ning kohtutoimikus sisaldub määrus (kd II tl 163-165), millega H. Peenoja jäeti tingimisi enne tähtaega talle viimase kohtuotsusega mõistetud vangistusest vabastamata, kuna vanglas karistust kandes karistati isikut distsiplinaarkorras ning kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohtuistungil on H. Peenoja viidanud sellele, et oma käitumisega vanglas ei ole ta rahul olnud ning et käitumise tõttu on talle käerauad peale pandud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik H. Peenoja suhtes tingimisi vangistust kohaldada põhjusel, et ta on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole suutnud käitumiskontrolli nõudeid täita ning on käitumiskontrolli ajal jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Süüdistatava soov läbida alkoholi- ja narkosõltlaste võõrutusprogramm Lootuse külas ei maandaks piisavalt tema isikuga seotud riske. Lootuse külast on isikul võimalik vabalt lahkuda. Arvestades senist kuritegelikku aktiivsust, ei saa kohtu hinnangul välistada võimalust, et ka elektroonilise valve kohaldamisel võib süüdistatav jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodu põhjal on selge, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagid
3. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, AS Kanpol ja Saaremaa Tarbijate Ühistu esitanud tsiviilhagid kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks. 9.
4. Süüdistatav Herkki Peenoja on kohtuistungil tunnistanud enda vastu esitatud nõudeid võttes hagiavaldused õigeks. Vatsavad nõuded puudutavad H. Peenoja poolt toidukauplusest toime pandud varguseid, so

§ 199lg 2 p 7, 9 sätestatud kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus võtab süüdistatava õigeksvõtu vastu ja rahuldab kannatanute haginõuded H. Peenoja vastu täies ulatuses süüdistatava poolt õigeks võetud osas. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse põhjendava ja kirjeldava osa. 9.

1. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid täies ulatuses ja mõistab Herkki Peenojalt välja: Rimi Eesti Food AS kasuks 9,17 eurot; Maxima Eesti OÜ kasuks 58,35 eurot; AS Kanpol kasuks 89,93 eurot; Saaremaa Tarbijate Ühistu kasuks 1,65 eurot. 15 1-23-4214 Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 10.
3. KrMS § 179 ja § 175 alusel mõista H. Peenojalt menetluskuluna määratud kaitsjate tasu ja kulud 1934,40 eurot ning sundraha 1087,50 eurot, kokku 3021,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdimõistetul tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. 10.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemise kulu 1300 eurot. Ekspert ei tuvastanud süüdistatava terviseseisundis psüühilisi häireid, mis oleksid seotud tema polt toime pandud kuritegudega, mistõttu ning arvestades ka H. Peenoja sissetulekute puudumist (kd II tl 72-73) ja resotialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud prokuröri taotlus vastava kulu jätmiseks riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 16