← Eesti

1-23-4151/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2023 (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-23-4151 Kohtukoosseis Kohtunik Aarne Sarjas Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses Pavel Valjajevi (Valjajev; isikukood: 38503053739) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. septembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Pavel Valjajev, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Pavel Valjajevi apellatsioon Viru Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajaleEdasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
  6. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit Heinsoo, süüdistatav Pavel Valjajev ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Gromtsev sõlmisid
  7. septembril 2023 kokkuleppe, mille kohaselt taotleb süüdistaja kohtus Pavel Valjajevi süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta 11 kuu pikkuse vangistusega, mille (karistusaja) hulka arvatakse Pavel Valjajevi eelvangistuses viibitud periood. Kokkuleppe kohaselt ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel võttis Pavel Valjajev tema vastu esitatud tsiviilhagid õigeks. Muu hulgas nõustus Pavel Valjajev hüvitama Maxima Eesti OÜ-le tekitatud kahju summas 915,56 eurot. Sõlmitud kokkuleppes olid kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud (kogusummas 1598,70 eurot), sealhulgas Pavel Valjajevile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Oleg Gorškaljovi tasu summas 424,80 eurot. Menetluskulud kohustus süüdistatav tasuma ühe aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
  8. Viru Maakohtu
  9. septembri
  10. a otsusega tunnistati Pavel Valjajev nimetatud kokkuleppe järgi süüdi, teda karistati ning temalt mõisteti kannatanute kasuks välja hüvitised ning riigi kasuks välja menetluskulud.
  11. Maakohtu otsuse peale esitas Pavel Valjajev apellatsiooni. Esmalt palub Pavel Valjajev ümber arvutada Maxima Eesti OÜ-le tekitatud kahju. Nimelt loeti talle
  12. septembril 2023 toimunud kohtuistungil ette, et ta tekitas Maxima Eesti OÜ-le 770 euro ulatuses materiaalset kahju. Kirjalikus otsuses on see summa kasvanud juba 915,56 euroni. Teiseks ei ole Pavel Valjajev nõus temalt välja mõistetud menetluskuludega, leides et Oleg Gorškaljovile määratud tasu pole põhjendatud. Samuti palub Pavel Valjajev lükata menetluskulude tasumise tähtaeg edasi, kuni ta vabaneb vanglast. Vanglas pole tal võimalik seda summat tasuda. Kasina rahalise olukorra tõttu palub ta kohtul määrata, et osa menetluskuludest jääks riigi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  13. Ringkonnakohus on seisukohal, et Pavel Valjajevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
  14. Kuna Pavel Valjajevi kriminaalasja lahendas maakohus kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
  15. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  16. peatüki
  17. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  18. Apellatsioonis ei viita Pavel Valjajev sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks Pavel Valjajevil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus Pavel Valjajev poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Midagi sellist ringkonnakohus samuti ei tuvasta: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, Pavel Valjajev kinnitas kohtule, et talle on sõlmitud kokkulepe arusaadav, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning kohus mõistis talle ka sellise karistuse, kohustas teda kokkuleppes määratud viisil kannatanutele tekkinud kahjud ning määras menetluskulude täitmiseks sellise tähtaja, nagu Pavel Valjajev, tema kaitsja ning prokurör olid eelnevalt kokku leppinud. Paljasõnaline on Pavel Valjajevi väide, et kohus on Maxima Eesti OÜ-le hüvitatava kahjuhüvitise summas eksinud – nii allkirjastatud kokkuleppe tekst kui kohtuistungi helisalvestises kinnitavad, et Pavel Valjajev kohustus Maxima Eesti OÜ-le hüvitama kahju summas 915,56 eurot. Ühtlasi ei esitanud Pavel Valjajev kohtuistungil ainsatki vastuväidet kokkuleppes märgitud menetluskulude suurusele (kogusummas 1598,70 eurot) ning kohustusele need 12 jooksul ositi tasuda. Pelgalt tagantjärele rahulolematus väljamõistetud kahjuhüvitise ning menetluskulude suuruse, samuti menetluskulude tasumiseks määratud tähtajaga ei anna alust kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumist jaatada ning ringkonnakohus ei näe põhjust jaatada sellist rikkumist ka muudel põhjustel. See tähendab, et Pavel Valjajevil ei ole õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni, juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3, läbi vaatamata ja tagastab selle Pavel Valjajevile. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.