← Eesti

2-23-16716/8

Obsah (5)§ 477§ 466§ 173§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16716 Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad ja I N avaldus t

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
  2. Avalduse ja asja materjalide kohaselt on täiteasjas nr 052/2013/2147 täitedokumendiks Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-10-40319 (dtl 11-19). Vastavalt avaldusele ja kohtutäituri kinnitusele on täitemenetlus algatatud 08.11.
  4. Alates
  5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne
  6. aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 sõnastus oli järgmine: „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Seega algas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine 08.11.
  8. Avaldaja, kohtutäitur ega puudutatud isik ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr 2 2-23-16716 027/2013/1343 teatavaks saanud. Kohtutäituri seisukohast nähtub, et avaldaja (võlgnik) ei ole täitedokumendi täitmiseks pingutusi teinud ning võimalik, et on töötanud välisriigis või mitteametlikult. Kohus selgitab, et seadusandja ei ole andnud kohtule aegumise üle otsustamisel võimalust arvestada võlgniku käitumisega täitedokumendi täitmisel. Tegemist on formaalse aegumistähtaja hindamisega. Iseenesest on erandlikel asjaoludel võimalik lugeda aegumisele tuginemine hea usu põhimõtte vastaseks. Samas peaks täiendavalt aegumise katkemisele ja peatumisele olema vajadus keelata ainuüksi hea usu põhimõttest lähtudes nõude aegumisele tuginemine minimaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-219912, p 10.2). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt saaks hea usu põhimõtte järgi lugeda aegumisele tuginemist lubamatuks ning sel põhjusel jätta avaldus rahuldamata.
  9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 08.11.
  10. Täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 052/2013/2147 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada. Kohus märgib, et TMS § 2231 lg 6 alusel ei vabasta avalduse rahuldamine võlgnikku täitekulude kandmisest.
  11. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude tekkimisele pole menetlusosalised ka tuginenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.