lg 1 p 8 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja kohtu nõudmisele vaatamata ei esita kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Hageja esitas 06.06.2023 uue talle teadaoleva kostja e-posti aadressi. Kohus üritas nimetatud e-posti aadressil kostjaga ühendust saada ning talle kohtudokumente sh uut kohtuistungi kutset edastada, kuid see ei olnud võimalik, kuivõrd nimetatud e-posti aadress ei ole kehtiv. Järgmiseks määratud kohtuistungile 08.11.2023 ilmus seega jätkuvalt ainult hageja. Hagilises abieluasjas ei tohi kohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha (
Kohus saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab kostja reaalselt kätte saamist, st kostjale reaalselt menetlusdokumentide kättetoimetamist selliselt, et need saaks lugeda seaduse nõuetele vastavalt kättetoimetatuks ja seega ei saa kohus lahutusasja läbi vaadata ilma kostja menetluses osalemiseta/teadmiseta. Kohtus peab abielu lahutamiseks kostja eelkõige ilmuma isiklikult kohtuistungile kohale (saab ka video teel selliselt, et isikut oleks võimalik tuvastada) või siis peab olema kostja saanud kohtuistungi kutse tõendatavalt isiklikult kätte (mida tõendaks kostja digiallkiri või nt tähitud kirja puhul postiasutuses isikut tõendava dokumendi alusel kohtukutse kättesaamine) ning jätnud seejärel kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata (millest tulenevalt saaks kohus asja lahendada vastavalt
Käesoleval juhul ei ole kohtul olnud võimalik kostjale menetlusdokumente seaduses ettenähtud viisil kätte toimetada. Kohus selgitab et kohtupraktikas (nt tsiviilasjas nr 2-20-2426) on Ringkonnakohus tühistanud abielulahutuse juhul, kui kostja on küll e-kirja teel kinnitanud kättetoimetamist, kuid ilma digiallkirjata. Viidatud lahendis Ringkonnakohus sedastas, et kohus ei peaks abielu lahutama olukorras, kus puudub selgus, kas teine abikaasa on üldse kohtumenetlusest teadlik ning kas talle on kohtudokumendid seaduse kohaselt kätte toimetatud. Kohus leiab seega, et kui teadaolevad andmed hagi lahendamiseks vajalikku seadusekohast kättetoimetamist ei võimalda, tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
lg 1 p 8 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kohus andis esimesel kohtuistungil hagejale tähtaja esitada täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuid hageja esitatud uued andmed siiski kättetoimetamist ei võimaldanud ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele (st kasutades kohtule kättesaadavaid andmekogusid) suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus jätab seega hagi läbi vaatamata vastavalt
lg 1 p 8.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuivõrd kõik menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.