lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest 2 2-23-132437 tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse
Pooled on viidanud kompromissis ekslikult ka maksekäsu tegemisele. Kohus selgitab, et kohus saab käesolevas asjas kinnitada ainult pooltevahelise kompromissilepingu, mitte teha maksekäsku. Seega kohus maksekäsu tegemise taotlust ei rahulda. Avaldaja täpsustas 13.12.2023 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et pooled leppisid kokku, et võlgnik tasub makseettepanekus olevas summa 634,60 eurot maksegraafiku alusel. Kokkuleppe punktis 1 on nõude koosseisust jäänud välja „sissenõudekulud peale lepingu lõppemist 30,00 EUR“. Avaldaja palus lisada määrusesse puudu olev summa. Vastavalt sellele korrigeerib kohus poolte sõlmitud kokkuleppe p 1 teksti ning lisab sinna selguse huvides välja jäänud osa „sissenõudekulud peale lepingu lõppemist 30 eurot“. Kuivõrd poolte vahel kokkulepitud võlgnevuse kogusumma 634,60 eurot ega selle tasumise maksegraafiku tingimused ei muutu, puudub kohtu hinnangul vajadus uue allkirjastatud kokkuleppe esitamiseks. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 1 kokku, et võlgnik tasub avaldajale riigilõivu 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Seega jätab kohus kompromissilepingus käsitlemata muud poolte menetluskulud poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.