) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U K vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja, ITEK (müüja) ja Esto AS (faktoor) 30.03.2022 osamaksetega tasumise müügilepingu/järelmaksulepingu, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Müügilepingu kohaselt oli kauba maksumus 1316,50 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 24,60% aastas või 0,07% päevas, lepingutasu 29,90 eurot ja igakuine haldustasu 2,90 eurot. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15.kuupäevaks esimese osamaksega 15.04.2022 summas 52,49 ning viimase osamaksega 15.03.2027 summas 52,66 eurot. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates esimesest 15.04.2022 osamaksest. Hageja ütles lepingu üles 15.07.2022. 20.09.2022 loovutas Esto AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 1316,50 eurot, intressi 168,46 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, viivise põhinõudelt (1316,50 eurot) ajavahemiku 15.07.2022 kuni 02.10.2023 eest summas 394,84 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 22.10.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 06.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda
lg 1 alusel.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot (käibemaksuga).
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes
Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.