Obsah (8)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 16§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-3107 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint K

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson (vanemprokuröri Kretel Tamme volitusel) Mart Jürgens isikukood: 37605152748; elukoht: XXX; XXX; XXX (XXX); emakeel: XXX; XXX kodanik kehtivaid kriminaalkaristusi pole tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinnipeetud 24.-25.12.2022 vandeadvokaat Otto Preem (määratud kaitsja) Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Mart Jürgens

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Mart Jürgensi eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.12.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Mart Jürgensil tuleb ära kanda veel 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Mart Jürgens ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Mart Jürgens peab: 3.

1. elama aadressil XXX; 3.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 3.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Mart Jürgensil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Mart Jürgensit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. 6.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.

novembrist 2023, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Mart Jürgensilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Mart Jürgensilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu ja kulud 816 eurot ning sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1903,50 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Mart Jürgensil tasuda menetluskulud kokku 1903,50 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 158,62 eurot ja viimasel
3. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 158,68 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-R-plaat politseiniku vormikaamera videosalvestistega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
6. Mart Jürgensit süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et ta juhtis 24.12.2022 kella 19:05 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas XXX XXX-XXX-XXX mnt 2. km-l mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,91 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus M. Jürgens liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Jürgens toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles M. Jürgensi süüditunnistamist ja karistamist

§ 424lg 1 järgi 1-aastase vangistusega.

Arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva karistusaja hulka, misjärel kujuneb kandmata karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel jätta see karistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kohustades M. Jürgensit käitumiskontrolli ajal muu hulgas

§ 75

lg 2 p 2 alusel hoiduma alkoholi tarvitamisest ning

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema asjakohases sotsiaalprogrammis.

Lisakaristusena võtta M. Jürgensilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Mõista M. Jürgensilt menetluskuludena välja sundraha ja määratud kaitsja tasu.

1. M. Jürgens kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta jõi 24.12.2022 päeval enne kella 12:00 üksi kodus väikses koguses viina (M. Jürgens ei osanud täpset kogust öelda) ja sõitis kella 18:00ks XXX külla XXX jõulupeole, kusjuures talle tundus, et ta on kaine. M. Jürgens ei leidnud õiget teeotsa, liiklusmärgid, mis tähistasid kergliiklusteed, olid täis tuisanud, oli pime ja M. Jürgens ajas teeotsad sassi. Lume sees oli kraav ja auto jäi esiratastega kraavi põhja kinni. Politsei saabus sündmuskohale ja fikseeris joobe hiljem, mil auto polnud enam võimeline liikuma (ajavahe kinnijäämise ja politsei saabumise vahel võis olla umbes 1 tund). Liikumatut autot pole võimalik juhtida ning tagant järgi pole võimalik tuvastada, et M. Jürgens oli sõitmise ajal joobes ja kui suur joove oli. M. Jürgens jõi enne politsei tulekut kohapeal viina ja jõhvikamahla kokteili.
2. Kaitsja taotles M. Jürgensi õigeksmõistmist, leides, et kuna joobe väljaselgitamiseks mootorsõiduki juhtimise ajal pole tehtud ekspertiisi ja politseinikud ei kontrollinud, kas sõidukis on alkoholi, pole M. Jürgensi väiteid millegagi ümber lükata. Samuti on kaheldav, kas sõiduk kraavis liikus. Juhul, kui kohus tunnistab M. Jürgensi süüdi, pole juhtimisõiguse äravõtmine otstarbekas, sest tal on XXX. Menetluskuludest on põhjendatud jätta osa riigi kanda ja võimaldada ülejäänud osa tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 424lg 1 järgi 5.

Praeguses asjas ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et M. Jürgens viibis süüdistuses märgitud ajal, kohas ja sõidukis juhiistmel, olles alkoholijoobes. M. Jürgens väitis kohtus üksnes, et sõitmine toimus oluliselt varem, joobe fikseerimise ajal polnud auto enam võimeline liikuma ja liikumatut autot pole võimalik juhtida. Tagant järgi pole võimalik tuvastada, kas 3 M. Jürgens oli sõitmise ajal alkoholijoobes ja kui suur joove oli. Kohtu arvates on M. Jürgensi süü tõendatud ja ta tuleb

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada. 6. Nähtuvalt tunnistaja K. A. ütlustest sõitis ta 24.12.2022 kella 19:05 paiku Tartu-Jõgeva

Aravete mnt-l suunaga Tartu poole, kui märkas maantee

1. km-l teelt välja sõitnud sõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX. K. A. peatas oma sõiduki ja väljus sellest, et kontrollida, kas Škodas on inimesi. Kui K. A. jõudis auto juurde, oli juhi kohal vanem meesterahvas, kel olid seljas tumedad riided ja kes proovis autot kraavist välja saada, vajutades gaasipedaali, mille tagajärjel auto liikus kraavis edasi-tagasi mõned sentimeetrid, kuid auto teele tagasi ajamine ei õnnestunud. Juht avas auto ukse ja K. A. tundus kohe, et juht võib olla joobes ̶ tema jutt oli segane ja olek oli ebakindel. Kui K. A. küsis juhilt, kas ta on joobes, vastas juht eitavalt. Seejärel helistas K. A. kell 19:08 Häirekeskusesse ja teatas teelt välja sõitnud sõidukist, mille juht võib olla joobes. Mõned minutid hiljem saabus politseipatrull ja hakkas sõidukijuhiga tegelema (tl 11).
2. Tunnistaja E. P. ütluste kohaselt oli ta 24.12.2022 patrulltoimkonnas koos patrullpolitseiniku B. V., kui nad said kella 19:12 paiku juhtimiskeskuselt väljakutse, et Tartu maakonnas Tartu vallas XXX ühistranspordipeatuse lähedal on sõiduauto Škoda Superb registreerimismärgiga XXX teelt välja sõitnud ja teatajale tundus, et juht võib olla joobes. Kui politseinikud jõudsid kella 19:17 paiku sündmuskohale, istus teelt välja sõitnud sõidukis vanem meesterahvas, kel olid seljas tumedad riided, ning kohe kui juht väljus sõidukist, tundis E. P. tugevat alkoholi lõhna ja märkas, et juhil on tugevad koordinatsioonihäired. Indikaatorvahendi esialgne näit oli 1,42 mg/l ja tõendusliku alkomeetri lõplik näit oli 0,91 mg/l. Juhi sõnul tema ei juhtinud sõidukit, vaid seda juhtis sõber, kes oli kaduma läinud (tl 14).
3. Süüdistatav M. Jürgens selgitas kohtus omakorda, et ta jõi 24.12.2022 päeval enne kella 12:00 üksi kodus väikses koguses viina (M. Jürgens ei osanud täpset kogust öelda) ja sõitis kella 18:00ks XXX külla XXX jõulupeole, kusjuures talle tundus, et ta on kaine. M. Jürgens on XXX ja kuna 24.12.2022 tekkis tagasilöök, segas ta kodus kokku veel viina ja jõhvikamahla kokeili, mille võttis autosse kaasa. Kui XXX oleks kodus kokteili leidnud, oleks ta selle ilmselt ära valanud ja M. Jürgens peidab sellistel puhkudel pudelid autosse. Pärast seda, kui auto jäi esiratastega kraavi kinni, helistas M. Jürgens XXX, kes lubas teada anda, kui ta saab M. Jürgensile appi tulla, ning kui M. Jürgens rääkis hiljem politseinikega autos, helistaski samal ajal XXX, et ta jõuaks mõne minuti pärast M. Jürgensile appi ja nad oleksid saanud M. Jürgensi auto liiklusest eemale tõmmata. Kuni politseinike tulekuni viibis M. Jürgens auto juures teadmisega, et tal pole vaja rohkem sõita, ja jõi kaasas olnud kokteilist ära rohkem kui poole. See, et talle tullakse järgi ja olukord on lahenenud, oli alkohoolikule stardipauk. Hiljem, kui tunnistajad saabusid, püüdis M. Jürgens käega auto alt lund ära saada, et oleks lihtsam autot liigutada, kui abi tuleb. Samuti proovis M. Jürgens esialgu ise autot liigutada, kuid hiljem enam mitte.
4. Asudes analüüsima ülal refereeritud tõendite usaldusväärsust, ei jaga kohus esmalt kaitsja kahtlust, et tunnistaja K. A. ei saanud pimedas tõsikindlalt näha, kas M. Jürgensi auto kraavis liikus või mitte. Nimelt võttis kohus KrMS § 2911 alusel prokuröri, süüdistatava ja kaitsja kokkuleppel tõenditena vastu tunnistajate K. A. ja E. P. kohtueelses menetluses antud ütlused, kusjuures kõik kohtumenetluse pooled (sh kaitsja) kinnitasid otsesõnu, et nad ei kahtle tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ega soovi tunnistajatelt lisateavet küsida. Kuna eelnevaga loobus kaitsja kohtuliku uurimise käigus kõikidest võimalustest tunnistajate ütluste usaldusväärsust kontrollida (sh ristküsitluse abil), ei tekkinud tal järelikult tõsiseltvõetavaid kahtlusi tunnistajate usaldusväärsuses. Sellises olukorras pole kaitsjal ka hiljem kohtuvaidlustes 4 alust vastupidist välja tuua. Pidades silmas, et kohtuliku uurimise käigus ei kahelnud ükski kohtumenetluse pool tunnistaja K. A. ütlustes, on kõnealune tõend kohtu silmis täies ulatuses usaldusväärne. Samadel kaalutlustel on usaldusväärsed ka tunnistaja E. P. ütlused.
5. Mis puudutab süüdistatavat M. Jürgensit, siis tema versioon on ajas muutunud ning kohtuistungil antud ütlused on ühelt poolt vastuolus nii tema käitumisega sündmuskohal (sh politseinikele kohapeal antud selgitustega) kui ka järgenud hommikul kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega. Teiselt poolt on istungil antud ütlused ka sisemiselt vastuolulised. Täpsemalt nähtub patrullpolitseiniku E. P. vormikaamera videosalvestiselt, et kui M. Jürgens väljub sõidukist juhi kohalt ja E. P. küsib M. Jürgensilt, kas ta on joonud, vastab viimane eitavalt. Kui E. P. küsib seejärel, kas M. Jürgens on kaine, vastab M. Jürgens jaatavalt, ja kui E. P. küsib üle, kas Mart Jürgens on kindel, ei vasta viimane enam midagi. Edasi küsib E. P., kas M. Jürgens tahtis siia sisse sõita, mispeale vastab M. Jürgens jaatavalt. Veidi hiljem pärast indikaatorvahendi näidu selgumist küsib M. Jürgens E. P., kuidas me selle auto siit kätte saame, mispeale vastab E. P., et treileriga. Ning kui Kui E. P. ütleb, et M. Jürgensil on nii suur joove, et auto läheb tasulisse parklasse, ütleb M. Jürgens okei ja küsib, kuidas auto kätte saab. E. P. selgitab, et kui M. Jürgens saab kaineks, võtab M. Jürgens auto parklast ära, mispeale vastab M. Jürgens ahah. Kui E. P. küsib veel, kas M. Jürgensil on autos mingit alkoholipudelit, vastab M. Jürgens eitavalt. Veidi hiljem avaldab M. Jürgens teisele politseinikule see on nüüd küll väga, väga, väga halvasti, mispeale ütleb politseinik no halvasti läks ja, et te siin sõitsite, aga hästi on see, et keegi viga ei saanud. Siis avaldab M. Jürgens, et no…tehnilisest küljest ma ei ole sõitnud ka, et no…teiega on alati keeruline. Kui politseinik küsib seepeale oota, mismõttes teie ei ole sõitnud, vastab M. Jürgens auto on siin kinni lihtsalt. Kui politseinik küsib kuidas see siia kinni jäi, vastab M. Jürgens aga no vot jäi siia lumme. Ning kui politseinik küsib aga kes see sellega siia kinni jäi, vastab M. Jürgens no vot ma ei tea ja teiega on alati keeruline, et ma igaks juhuks ütlen.
6. Võrreldes M. Jürgensi kohtus antud ütlusi videosalvestisega, ilmneb esiteks, et M. Jürgens ei maininud kohapeal politseinikele kordagi, et ta ootab XXX, kes lubas appi tulla, vaid uuris hoopis politseinikult, kuidas auto kraavist kätte saab. Kohtu arvates on taoline käitumine otseses vastuolus istungil esitatud versiooniga, et M. Jürgens viibis kuni politsei tulekuni auto juures teadmisega, et tal pole vaja sõita, XXX lubas talle järgi tulla ja oleks saabunud mõne minuti pärast. Juhul, kui need ütlused vastaksid tõele ja M. Jürgens ootas tõepoolest auto juures XXX, poleks tal olnud vähimatki põhjust küsida E. P., kuidas auto kraavist kätte saab, või nõustuda midagi ütlemata treileriga, vaid M. Jürgens oleks kahtlemata vähemalt maininud, et kutsus juba XXX appi, või isegi uurinud politseinikult, kas (peatselt saabuv) XXX ei tohi aidata. Kõnealune vastuolu tekitab kohtu silmis arvestatava kahtluse M. Jürgensi istungil antud üluste usaldusväärsuses.
7. Teiseks ei rääkinud M. Jürgens sündmuskohal midagi sellestki, et ta tarvitas enne politsei saabumist autos alkoholi või et tal on üldse autos alkoholi. Pidades täiendavalt silmas, et M. Jürgens selgitas istungil vahepealset alkoholi tarvitamist kergendusega, et XXX lubas talle järgi tulla ja olukord on lahenenud, ning kohus leidis eelpool, et väide XXX ootamise kohta on ebausaldusväärne, on kohtu arvates ebausaldusväärne ka versioon kohapeal alkoholi tarvitamise kohta. Samuti ütles M. Jürgens kohtus, et XXX lubadus appi tulla oli tema jaoks nn stardipauk, kuid samas väitis sedagi, et ta juba tarvitas samal päeval enne kl 12:00 alkoholi. Arvestades viimati märgitut, on M. Jürgensi ütlused kohapeal alkoholi tarvitamise osas ka sisemiselt vastuolulised. Kuna M. Jürgens alustas enda sõnul 24.12.2022 alkoholi tarvitamist juba enne kella 12:00, oli alkoholi tarvitamine M. Jürgensi jaoks tol päeval juba vallandunud ja väidetavad hilisemad sündmused ei saanud enam nn stardipauguks olla. 5
8. Kolmandaks väitis M. Jürgens kohtus, et auto jäi kraavi kinni oluliselt varem enne tunnistaja K. A. ja politseinke saabumist, kusjuures M. Jürgens püüdis esialgu autot liigutada, kuid hiljem enam mitte. Kohus märgib, et see väide on vastuolus tunnistaja K. A. ütlustega, mille kohaselt proovis juht autot kraavist välja saada, vajutades gaasipedaali. Kuna kohus leidis eespool, et K. A. ütlused on täies ulatuses usaldusväärsed, süvendab kõnealune vastuolu veelgi kahtlusi M. Jürgensi versioonis ja lükkab täiendavalt ümber väite, et M. Jürgens ootas auto juures XXX.
9. Neljandaks on M. Jürgensi kohtus antud ütlused vastuolus ka kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega. Viimati nimetatud vastuolu tõttu lubas kohus prokuröri taotlusel avaldada M. Jürgensi kohtueelses menetluses antud ütlused osas: „Jõudsin peole kohale“. Kohtuistungil tunnistas M. Jürgens kõnealuse vastuolu kohta, et ta hämas, sest talle tundus, et nii oleks jutt justkui veenvam. Kohus toob välja, et eenevast tulenevalt on M. Jürgens ka enda sõnul valmis kriminaalmenetluses oma huvides menetlejale valetama.
10. Ning viimaks ̶ nagu ülal refereeritud ̶ väitis M. Jürgens sündmuskohal nii K. A. kui ka politseinikele esialgu korduvalt, et ta on kaine. Pärast seda, kui indikaatorvahend näitas vastupidist, politseinikud ütlesid, et M. Jürgensi auto toimetatakse tasulisse parklasse, ja M. Jürgens sai aru, et asjad on väga halvasti, tuli M. Jürgens välja aga seisukohaga, et tehilisest küljest ta ei sõitnud, auto on siin lihtsalt kinni ja M. Jürgens ei tea, kes autoga kinni jäi. Pidades silmas taolist käitumist olukorra tõsiduse mõistmisel ja täpsutavatest küsimustest kõrvale põiklemist, leiab kohus, et M. Jürgens asus juba sündmuskohal politseinikega suheldes enda kahjuks rääkivat tõendusteavet varjama ja kui esialgsest joobe eitamisest ei piisanud, hakkas ta vaidlustama autoga sõitmist. Kuna seejärel valetas M. Jürgens järgnenud hommikul kahtlustatavana ülekuulamisel, et tema jutt oleks veenvam, ning kohtuistungil väitis ta esimest korda, et tarvitas kohapeal enne politsei saabumist XXX oodates alkoholi, on M. Jürgens püüdnud kogu menetluse vältel vastutust vältida, tulles järjest välja uute versioonidega, kui on ilmnenud, et eelmisest versioonist ei piisa. Arvestades kõike eelnevat, on M. Jürgensi ütlused ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle otsuse tegemisel kõrvale.
11. Tuginedes tunnistaja K. A. ütlustele, tuvastab kohus, et M. Jürgens püüdis 24.12.2022 kella 19:05 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas XXX Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
12. km-l mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX kraavist välja saada, vajutades gaasipedaali, mille tagajärjel auto liikus kraavis edasi-tagasi mõned sentimeetrid. Asjaolude kohta, millal täpselt auto teelt välja sõitis ja kui kaua M. Jürgens enne K. A. saabumist autoga kraavis oli, usaldusväärseid tõendeid pole. Arvestades samas, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õiendi kohaselt on M. Jürgens kõnealuse sõiduki kasutaja (tl 29), ning pidades silmas, et K. A. saabumisel püüdis M. Jürgens aktiivselt autot kraavist välja saada, tuvastab kohus siiski sedagi, et M. Jürgens juhtis sõidukit ka hetkel, mil see sõitis teelt välja, ning et väljasõitmise ja tunnistaja saabumise vahele ei jäänud kuigi pikka ajavahemikku. M. Jürgens polnud tunnistaja saabumise ajaks aktiivsest auto kraavist välja saamisest (veel) loobunud ja kogutud tõenditest ei nähtu ühtki teist isikut, kes võis sõidukit teelt välja sõitmise ajal juhtida.
13. Asudes andma M. Jürgensi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, toob kohus välja, et LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Kuna gaasipedaalile vajutamise tagajärjel liikus sõiduk kraavis edasi-tagasi, juhtis M. Jürgens järelikult süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistuses nimetatud moorsõidukit. Pidades silmas, et tõendusliku alkomeetri väljatrüki järgi oli 24.12.2022 kell 19:54 M. Jürgensi ühes liitris väljahingatavas õhus 0,91 mg alkoholi (tl 15), 6 oli M. Jürgens sõiduki juhtimise ajal ka alkoholijoobes LS § 69 lg 2 p 1 mõttes. Seega pani ta toime

§ 424lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

18. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 424lg 1 subjektiivsed tunnused.

Arvestades, et tunnistaja K. A. sõnul oli M. Jürgensi jutt segane ja olek oli ebakindel ning tunnistaja E. P. ütluste kohaselt lõhnas M. Jügens tugevalt alkoholi järgi ja tal olid tugevad koordinatsioonihäired, olid M. Jürgensil lisaks alkoholi sisaldumisele organismis tugevad välised joobetunnused. Pidades silmas taolist teo välist pilti, tundis ja teadis M. Jürgnens kohtu meelest autot liigutama asudes, et ta on alkoholijoobes. Kuna M. Jürgens asus vaatamata eelnevale autot juhtima, möönis ta, et paneb toime

§ 424lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Seega tegutses M. Jürgens otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

19. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb M. Jürgens

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 20.

§ 424lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Seega on rahalise karistuse keskmine määr 265 päevamäära ehk 2650 eurot (miinimumpäevamäär 10 eurot) ning vangistuse keskmine määr on ca 1 aasta ja 6 kuud. Täiendavalt võib

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteo eest lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 kuust kuni 3 aastani.

1. Analüüsides M. Jürgensi süü suurust, märgib kohus ühelt poolt, et M. Jürgensi ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,91 mg alkoholi, mis ületab üsna palju seaduses sätestatud joobe piiri (0,75 mg/l). Samuti olid M. Jürgensil väliselt tajutavad joobe tunnused (sh segane jutt ja tugevad koordinatsioonihäired), mistõttu ta polnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Teisalt liigutas M. Jürgens autot kraavis mõned sentimeetrid edasitagasi, tal ei õnnestunud autot teele saada ja rataste juures polnud kedagi ega midagi, kellele M. Jürgens oleks võinud kahju tekitada. Kuna M. Jürgensil ei õnnestunud kuigi ohtlikku tegu toime panna, jääb tema süü kokkuvõttes alla keskmise.
2. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Lisaks ütles M. Jürgens istungil korduvalt, et ta kahetseb juhtunut, ja kohus ei kahtle nende sõnade siiruses. M. Jürgens tunnistas, et ta on XXX ning avaldas, et XXX on kestnud 6 aastat ja viimased 4 aastat on tal XXX. Samuti kirjeldas M. Jürgens, et XXX algas XXX ja ta otsustas ühel hetkel järjest juua senikaua kuni sai XXX kätte. M. Jürgens käis võõrutusel, kuid koroona tõttu jäi ravi pooleli (õdesid ei jätkunud ja päevaravi katkes) ning 24.12.2022 tekkis tagasilöök. Alates
3. a suvest käib M. Jürgens toetusgrupis, kus tegeletakse kogemusnõustajate ja psühholoogide toel spetsiaalselt selliste olukordadega. Arvestades ülal refereeritud selgitusi, pingutab M. Jürgens kohtu meelest äratuntavalt oma XXX lahendamise nimel ja püüab oma käitumist muuta. Ainuüksi see, et M. Jürgens on praeguses asjas algusest peale vastutuse vältimiseks valetanud ega ole valmis tunnistama, et ta ei tule omal XXX toime, ei tekita kohtu silmis kahtlusi kahetsuse siiruses, vaid näitab pelgalt, et M. Jürgens ei soovi kriminaalhoolduse näol riigipoolset järelevalvet. Eelnevast lähtudes arvestab kohus puhtsüdamlikku karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

1. Edasi peab kohus karistuse mõistmisel silmas, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on M. Jürgensil 1 kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest, kusjuures teda karistati PPA 13.09.
2. a otsusega (s.o 2 aastat ja 2 kuud tagasi) LS § 224 lg 2 järgi 800-eurose rahatrahviga (tl 30). Kõnealuse karistusotsuse järgi juhtis M. Jürgens 12.08.2021 kella 16:15 ja 16:25 vahel 7 Tallinnas mootorsõidukit nii, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,26 mg alkoholi ning ta kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis vastu tänavavalgustusposti (tl 32). M. Jürgens pole rahatrahvi tasunud ja praeguses asjas selgus, et ta pani 24.12.2022 (s.o ca 1 aasta ja 3 kuud pärast eelmist sarnast rikkumist) toime juba raskema üleastumise (s.o kuriteo). Seega ei piisanud väärteokaristusest, et M. Jürgensit distsiplineerida ja hoida teda alkoholi tarvitanuna liiklusest eemal. Eelnevast tulenevalt on vaja praegusele kuriteole reageerida varasemast rangemalt.
3. Arvestades ülal toodut kogumis, leiab kohus, et M. Jürgensile pole võimalik rahalist karistust mõista. Pidades silmas M. Jürgensi süü suurust ja varasemat karistust, tuleks kõne alla tema karistamine rahalise karistusega vähemalt 150 päevamäära ehk 1500 eurot. Kuna praeguses asjas on kriminaalmenetluse kulud 1903,50 eurot (mida kohus käsitleb edaspidi), oleksid M. Jürgensi rahalised kohustused kokku 3403,50 eurot. Arvestades, et M. Jürgens on XXX, XXX, pole väärteokorras määratud trahvi tasunud ja kaitsja taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, pole M. Jürgensil suure tõenäosusega võimalik rahalist karistust tasuda. Viimati märgitu tõttu pole rahalise karistusega võimalik M. Jürgensi puhul karistuse eesmärke saavutada ja teda tuleb karistada vangistusega.
4. Kohus mõistab eelnevast lähtudes M. Jürgensile karistuseks 8 kuud vangistust. Tulenevalt kahtlustatavana kinnipidamise protokollist peeti M. Jürgens kahtlustatavana kinni 24.-25.12.2022, s.o 2 päeva (tl 20-21).

§ 68lg 1 alusel tuleb see aeg arvata karistusaja hulka, mistõttu on M.

Jürgensil kandmata veel 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtu arvates tuleb see vangistus jätta

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

M. Jürgensil on XXX, mistõttu ta on viimase ca 2 aasta jooksul asunud korduvalt alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima. Kuigi M. Jürgens selgitas kohtuistungil, et enne 24.12.2022 oli väga pikk periood, mil ta ei tarvitanud üldse alkoholi, nähtub siiski, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo ja praeguses asjas kõne all oleva kuriteo vahele jäi vaid veidi enam kui 1 aasta. Järelikult ̶ vaatamata asjaolule, et alkoholi tarvitamine on ka M. Jürgensi enda jaoks eluohtlik ̶ pole M. Jürgensist lähtuva ohu maandamiseks senistest pingutustest ja abinõudest piisanud, M. Jürgens pole alkoholist lõplikult loobunud ega tule omal käel otsitud abi toel alkoholiprobleemiga toime. Eelnevast tulenevalt vajab M. Jürgens uute samasuguste rikkumiste ärahoidmiseks kriminaalhooldusametniku lisatuge ja järelevalvet, sh

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu ja

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud sotsiaalprogrammis osalemist.

26. Arvestades ülal toodut, jätab kohus M. Jürgensi 8-kuulise vangistuse

§ 74

alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning kohustab M. Jürgensit järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Samuti keelab kohus

§ 75lg 2 p 2 alusel M.

Jürgensil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ja kohustab teda

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. Juhul, kui M. Jürgens ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. 27. Arvestades M. Jürgensi alkoholiprobleemi ulatust ja kalduvust asuda alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima, nõustub kohus prokuröriga, et M. Jürgensist lähtuva ohu maandamiseks ja tema distsiplineerimiseks tuleb lisaks põhikaristusele temalt ajutiselt ära võtta ka sõiduki juhtimise õigus. Erinevalt kaitsjast ei takista kohtu meelest juhtimisõiguse äravõtmist ka

§ 50

lg 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit XXX. Nimelt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et 8 mootorsõiduki kasutamine liikumispuude tõttu tähendab, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit. Mootorsõiduki kasutamine peab seejuures olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik. Seega peab kohus esmalt välja selgitama, kas inimesel on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (viimati 15.12.

1. a RKKK otsus asjas nr 4-20-2705, p 7.1-7.2). Praeguses asjas esitati kohtule M. Jürgensi liikumisraskustega seoses ainsa tõendina Eesti Töötukassa 21.02.
2. a otsus, mille järgi on M. Jürgensil ajavahemikus 09.02.2022-08.02.2024 fikseeritud XXX, kusjuures tal on muu hulgas XXX, mille põhjus on XXX, XXX, XXX ja XXX. Samuti on M. Jürgensil XXX, XXX ja XXX piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine ja ohutu ringiliikumine väljaspool kodu (tl 39-40). Pidades silmas, et PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude Sotsiaalkindlustusamet, pole M. Jürgensil järelikult kooskõlas õigusaktidega liikumispuuet tuvastatud ja seega pole temalt juhtimisõiguse äravõtmine välistatud. Pidades silmas põhikaristuse tingimusi, piisab kohtu meelest M. Jürgensi korrale kutsumiseks 4-kuulisest juhtimisõiguse äravõtmisest. Kriminaalmenetluse kulud ja asitõend
3. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
4. M. Jürgens tunnistati süüdi

§ 424lg 1 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (1,5x725=1087,50). Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 98,40 eurot (tl 37). Lisaks esitas kaitsja kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 717,60 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 816 eurot (98,40+717,60=816). Ning kõik kriminaalmenetluse kulud kokku on 1903,50 eurot (816+1087,50=1903,50).

1. Kohtuistungil leidis prokurör, et menetluskulude tasumine on võimalik määrata ositi 12 kuu jooksul, kuid kaitsja palus jätta KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes osa menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada M. Jürgensil tasuda ülejäänud osa ositi 12 kuu jooksul. Kohtu arvates pole menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud. Nähtuvalt M. Jürgensi ütlustest elab ta koos XXX, tema ainus igakuine sissetulek ca XXX ning igakuised väljaminekud on eluasemekulud XXX eurot, mobiiltelefoni kulu XXX eurot ja ravimite kulud. Kohus märgib, et isegi juhul, kui eeldada, et ravimid maksavad XXX eurot, jääb M. Jürgensile igakuiselt alles ca XXX eurot. Juhul, kui määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, peaks M. Jürgens tasuma igakuiselt ca 158 eurot. Seega on M. Jürgensil võimalik menetluskulud 1 aasta jooksul tasuda. Arvestades M. Jügensi majanduslikku olukorda, mõistabki kohus M. Jürgensilt välja menetluskulud tervikuna summas 1903,50 eurot, kuid määrab nende tasumise ositi 12 kuu jooksul.
2. Praeguses asjas on asitõend DVD-R-plaat politseiniku vormikaamera videosalvestistega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb see jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 9