← Eesti

2-22-5688/36

Obsah (7)§ 175§ 428§ 173§ 168§ 177§ 138§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2023.a Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-22-5688 Tsivii

§ 175lg 31 on kehtivuse kaotanud.

Säte tunnistati kehtetuks 24.03.2021. Ei kohtutäitur ega notar ei peaks põhitegevuse kõrvalt tegelema tingimata ise kohtumenetlusega, mille esemeks võivad pealegi olla väga keerulised materiaal- või kohtumenetluslikud küsimused, mis väljuvad nende igapäevategevusest, seda enam, et neil puudub kohtumenetluseks professionaalne ettevalmistus. Kohtutäitur palub jätta menetluskulud Estintel OÜ kanda, määrata ja välja mõista menetluskulud 1350 eurot ning Estintel OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja 23.08.2023 vastuväites palub alternatiivselt vähendada menetluskulusid 675 euroni. Hageja leiab, et kostja esindaja töötunnid on ülepaisutatud. Kostja I ja IV on teatanud, et neil menetluskulud puuduvad. Kostja II on kohtunõude kätte saanud, kuid pole tähtaja jooksul vastanud. Tsiviilasja toimikust menetluskulude tekkimist kostjale II ka ei nähtu. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab

§ 428

lg 1 p 3 alusel menetluse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud.

Kostja menetluskulud jäävad hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Kohus nõustub kostjaga III, et hageja poolt viidatud säte

§ 175lg 31 on kehtetu.

Kohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

§ 175

lõikest 1, mis sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 150 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-21-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 18.05.2022 otsus nr 2-211824, p 13). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Võttes arvesse Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindasid, peab kohus tunnitasumäära põhjendatuks. Käesolevat tsiviilasja menetleti hagimenetluses. Tsiviilasja toimikust nähtub, et alates hagi esitamisest kuni menetlusse võtmiseni (sisaldab hagi koos hagi tagamise avaldusega, hagi käiguta jätmist, menetlusse võtmisest keeldumist, määruskaebusega seotud dokumente, hagi teistkordset käiguta jätmist, puuduste kõrvaldamist hagis) on kohtutoimikus 117 kahepoolset lehte. Kostja III 13.03.2023 vastusest nähtub, et esindaja on põhjalikult tutvunud vaidlusaluse täitemenetluse toimikuga, enampakkumist reguleerivate õigusnormide, dokumentide ja D P e-oksjonikeskkonnas registreerimisega. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu leiab, et kostja III menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja neile kulunud aeg 9 tundi on põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab hagejalt kostja III kasuks välja menetluskulud summas 1350 eurot (9*150).

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 18.04.2022 summas 420 eurot ja 20.04.2022 summas 1680 eurot, kokku 2100 eurot. Kohus tagastab pool riigilõivu 1050 eurot (2100/2).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.