← Eesti

2-20-11102/79

Obsah (4)§ 430§ 428§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 02.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11102 Kohtuasi X hagi Märjamaa valla

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (hageja) esitas 01.08.2020 Pärnu Maakohtusse hagi Märjamaa valla (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
  2. Maakohus jättis 30.12.2022 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6623,20 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
  3. Hageja esitas 30.01.2023 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
  4. Ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse 03.02.2023 määrusega menetlusse.
  5. Pooled esitasid 28.12.2023 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissi ning taotluse menetluse lõpetamiseks. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus

§ 430

lg 1, § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 7.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 8.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 9.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.