Obsah (4)

§ 101§ 100§ 99§ 108

2-23-12132 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Raivo Einula 30. november 2023 Tsiviilasja number 2-23-12132 Tsiviilasi T L V, M V V ja L N

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on kasutanud elatise kalkulaatorit, millest nähtub, et kostja igakuine kohustus on summas kokku 182,89 eurot. Lapse 11.a elatis on 82,46 eurot; lapse 9.a elatis on 35,05 eurot; lapse 3.a elatis on 65,38 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on käitunud äärmiselt pahatahtlikult nii kostja, hagejate kui ka kohtu suhtes, kui on alusetult esitanud kostja vastu hagi, püüdes kohtule jätta kostjast muljet kui isikust, kes oma last ülal pidada ei taha. Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed selle vanema juures viibivad. 27.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt, kostja on seisukohal, et vara jagamine ei ole käesoleva menetlusega seotud, seega hagejate poolt pakutud kompromiss ei ole mõistlik, samuti notari lepingu sõlmimisega ei ole kostja kindel, et hagejate ema ei pöördu kohtusse elatise suurendamise nõudega. Seoses sellega jääb kostja 09.10.2023 esitatud seisukoha juurde. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 100

lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 99

lg 1 kohaselt, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt, ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 6 2-23-12132 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Hagejad paluvad hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise

§ 101

lg 1 sätestatud miinimumsummas alates 25.08.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama kui elatise nõue on esitatud alammääras. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et kuna

§ 101

lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Hagejad on kostja lapsed ja pooled ei ela perena koos, seega on hagejad õigustatud kostjalt elatist saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad koos emaga. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hagejate ema on hagejatele ülalpidamist andnud vastavalt ülalpidamisvõimele ja vähemalt miinimumsummas ning on sellega hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostja ei ole esitanud menetluses väidet, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu hagejatele elatist maksta vähemalt miinimumsummas, mistõttu kohus ei tuvasta kostja ülalpidamisvõimet. Kostja on vastuses hagile kuupäevaliselt esile toonud, et kõik hagejad viibivad kostja juures igas kuus 9-12 päeva ja on esitanud teabe 2023 augustikuu ja septembrikuu kohta. Hagejad ei ole sellele vastu vaielnud. Samuti ei ole hagejad vastu vaielnud kostja vastuses märgitud kulutustele, mida kostja on hagejate ülalpidamiseks teinud vahetult. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hagejad elavad kostja juures märgitud päevadel igakuiselt ööpäevaringselt või ulatuses, mille tõttu oleks põhjendatud elatise vähendamine. Kohus leiab, et ööpäevaks tuleb lugeda järjestikused 24 tundi, mil laps viibib kohustatud vanemaga nii, et ta ei viibi selle aja jooksul teise vanemaga, kuid võib veeta osa ajast ilma kohustatud vanemata igapäevaste tegevustega (lasteaias, koolis, huvitegevustega, sõpradega), kui kohustatud vanem kannab sel ajal lapsega seotud kulud (nt transport). Menetluses esitatud teabest ei nähtu, et hagejate vanemad on kokku leppinud, et lapsed elavad osa ajast isa juures. Kuna hagejad soovivad kostjalt elatist miinimummääras, ei tuvasta kohus hagejate põhjendatud kulutusi nende ülalpidamisele. Hagejate elatise miinimumsummad on

§ 101

lg 1 järgi järgmised: L N V (11.

1. a)206,16 eurot kuus; M V V (9.
2. a)175,24 eurot kuus; T L V (3.
3. a)196,16 eurot kuus. Elatise summa kokku on 577,56 eurot. 7 2-23-12132 Arvutuskäik: Baassumma 249,78 eurot. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 1685 * 0,03 = 50,55 eurot. 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot. Lasterikka pere toetust saab elatise nõudja. Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. laps L N V: eemaldatakse lapse (11.
4. a)elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 300,33 - (325/2)/3 = 246,16 laps M V V: eemaldatakse lapse (9.
5. a)elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 300,33 - (325/2)/3 = 246,16 laps T L V: eemaldatakse lapse (3.
6. a)elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 300,33 - (325/2)/3 = 246,16 Lapsetoetus Lapse L N V (11.
7. a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 246,16 - (80/2) = 206,16 eurot. Lapse M V V (9.
8. a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 246,16 - (80/2) = 206,16 eurot. Lapse T L V (3.
9. a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 246,16 - (100/2) = 196,16 eurot. Lapse jagatud elukoht Laps (11.
10. a)veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on 206,16 eurot. Laps (9.
11. a)veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on 206,16 eurot. Laps (3.
12. a)veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on 196,16 eurot. Elatist saavad lapsed samas peres Vanim laps (11.
13. a)saab elatise täismäära, elatis on 206,16 eurot. Lapse (9.
14. a)ja vanema lapse (11.
15. a)vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab 15% vähendatud määra. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 206,16 * 0,85 = 175,24 eurot. Elatis on 175,24 eurot. Lapse (3.
16. a)ja vanema lapse (9.
17. a)vanusevahe on suurem kui 3 aastat, mistõttu laps saab täismäära. Elatis on 196,16 eurot. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. 8 2-23-12132 Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, mille kohaselt kostja on ajavahemikul 01.03.2023-02.10.2023 maksnud hagejatele elatist kokku 2520 eurot, hagejate ema pangakontole on tehtud makseid selgitusega „lastele“ summas 400 eurot. Seega on kostja lastega seonduvateks kuludeks ajavahemikul 01.03.2023-02.10.2023 maksnud hagejate ema pangakontole 2920 eurot, so keskmiselt 7 kuu jooksul 417,14 eurot kuus, so keskmiselt 139,05 eurot igale hagejale. Lastega seonduvateks makseteks peab kohus ka järgmisi pangakontolt nähtuvaid makseid, kokku summas 528 eurot: 14.03.2023 selgitus „osteopat“ 50 eurot; 20.03.2023 selgitus „M osteopat“ 50 eurot; 29.03.2023 selgitus „ortoos 1“ 110 eurot; 29.03.2023 selgitus „ortoos 2, jalatsid“ 130 eurot; 02.04.2023 selgitus „L“ 100 eurot; 21.04.2023 selgitus „M keramika“ 22 eurot; 29.05.2023 selgitus „M keramika“ 22 eurot; 22.06.2023 selgitus “M keramika Mai June“ 44 eurot. Kostja on tõendanud xxxx OÜ 07.08.2023 arvega nr xxxx summas 12,48 eurot ja pangakonto väljavõttel 24.04.2023 xxxx OÜ-le tehtud maksega summas 51,75 eurot ja pangakonto väljavõttel 14.06.2023 xxxx OÜ-le tehtud maksega summas 172,86 eurot, tasumise lastele vajaliku terviseabivahendite eest kokku summas 237,09 eurot. Kostja on tõendanud pangakonto väljavõttel 29.07.2023 xxxx OÜ-le tehtud maksega summas 199 eurot; 02.03.2023, 11.04.2023, 12.05.2023 xxxx MTÜ-le tehtud maksetega kokku summas 375 eurot; 12.07.2023 maksega summas 57 euro ja 25.09.2023 maksekorraldusega xxxx summas 102 eurot, tasumise M V Vile vajalike teenuste ja huviringide eest kokku summas 733 eurot. Kostja on tõendanud esitatud ostukviitungitega, et lastele on 2023 augustis ostetud erinevaid riideid kokku summas 105,25 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on tasunud 2023 augustis M V Vi laagris viibimise kulu 200 eurot ja 2023 septembris on ostnud lastele vajalikke esemeid kooliks ja riideid kokku summas 126,51 eurot. Seega on tõendatud, et kostja on ajavahemikul 01.03.2023-02.10.2023 tasunud hagejate ema pangakontole seoses hagejate kuludega 2920 eurot ja tasunud hagejatele vajalike teenuste ja kaupade eest 1603,34 eurot. Kostja on maksnud hagejatele elatist ja on tasunud hagejate kulusid ajavahemikul 01.03.2023-02.10.2023 kokku summas 4523,34 eurot, so keskmiselt 7 kuu jooksul 646,19 eurot kuus, so keskmiselt 215,40 eurot igale hagejale. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja maksab laste ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid laste kulusid ning et kostja täidab laste suhtes ülalpidamiskohustust piisavalt. Samas ei ole pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja tasunud hagejatele elatist regulaarselt ja vastavalt

§ 100lg 4 iga kalendrikuu eest ette.

Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. 9 2-23-12132 Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hagejate nõuded osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejatele välja igakuise elatise alates 01.10.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 sätestatud miinimumsummas.

Hageja I T L V elatise miinimumsumma on 196,16 eurot kuus, hageja II M V V elatise miinimumsumma on 175,24 eurot kuus ja hageja III L N V elatise miinimumsumma on 206,16 eurot kuus. Kostjal on võimalik väljamõistetud elatise maksmisel arvestada alates 01.10.2023 juba tasutud elatisega. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Elatise suurus muutub, kui muutub PHS § 17 mõttes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurus. Elatise suurus muutub, kui elatise suurust on põhjendatud vähendada vastavalt

§ 101lg 6 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Elatise baassumma on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Baassummat korrigeeritakse eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra iga aasta

1. aprillil. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel. Keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta
2. aprillil. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõuded mõista välja elatis 2023 augustikuu ja septembrikuu eest, kuna kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 2023.a augustis ja septembris maksnud hagejatele elatist ja on tasunud hagejatele vajalikke kulutusi kokku vähemalt

§ 101lg 1 sätestatud miinimumsummas. Ts

MS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 10