← Eesti

2-23-7543/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jäätma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-7543 Tsiviilasi T. N. hagi A. N. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. N. (isikukood XXX) Kostja A. N. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. oktoober 2023 RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada T. N. hagi A. N. vastu abielulahutuse nõudes.
  4. Lahutada T. N. (isikukood XXX, sündinud XXX) ja A. N. (isikukood XXX, sündinud XXX) abielu, mis on registreeritud XXX.
  5. Jätta T. N. perekonnanimeks pärast abielulahutust N.
  6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
  7. Toimetada kohtuotsus kätte T. N. ja avalikult kätte A. N. Lahend loetakse A. N. avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast otsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1

(3)Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD
  1. T. N. (hageja) esitas
  2. mail 2023 hagi A. N. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja nõuab hagis XXX sõlmitud abielu lahutamist. Poolte sisuline kooselu lõppes 10 aastat tagasi. Kolm aastat tagasi kolis kostja elama eraldi aadressile. Abielu jätkamine ei ole võimalik lahku kasvamise tõttu.
  3. Kohus proovis kostjale toimetada kätte hagiavaldust, asja menetlusse võtmise määrust ja kutseid 15.06.23 ja 22.08.23 istungitele järgmiselt. 01.06.2023 on dokumendid edastatud kostja e-posti aadressile XXX. 07.06.2023 on dokumendid saadetud kostja aadressile XXX. 28.06.2023 helistas kohtuistungi sekretär kostjale telefoninumbrile XXX – number ei olnud kättesaadav. 28.06.2023 tegi kohus kostja elu-/viibimiskoha ja muude kontaktandmete kohta päringud XXX. XXX andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta puudusid. Kuna kohtul ei õnnestunud dokumente kostjale kätte toimetada, määras kohus XXX. a määrusega, et kostjale tuleb hagiavaldus, asja menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse
  4. oktoobri
  5. a kohtuistungile toimetada kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat avaldatud teates ka kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jäämise tagajärgedest. Kostjale on hagiavaldus, asja menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse
  6. oktoobri
  7. a istungile kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
  8. septembril
  10. Kostja
  11. oktoobri
  12. a istungile ei ilmunud.
  14. oktoobri
  15. a istungil selgitas hageja, et kostja ei pea oma lubadusi, kostja on kostja õe sõnul teadlik, et abielulahutuse asi on menetluses. Kooselu taastamine ei ole võimalik. Kostjal on tekkinud maksuvõlad, mida nõutakse juba ka hageja käest ja hageja ei taha kostja muredega tegeleda. Perekonnanimeks soovib hageja, et jääb N.
  16. Hageja esitas
  17. oktoobri
  18. a istungil kohtule taotluse asja sisuliseks lahendamiseks ja kohus rahuldas hageja taotluse. Kohus määras istungil, et lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 alusel sisuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  19. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
  20. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid abielu XXX. Hageja on kohtule selgitanud, et abielulised suhted lõppesid kostjaga sisuliselt 10 aastat tagasi, kolm aastat tagasi kolis kostja elama eraldi aadressile. Abielu jätkamine ei ole võimalik lahku kasvamise tõttu, mistõttu soovib hageja abielu lahutada. Kuna abikaasade abielusuhted on lõppenud vähemalt 3 aastat tagasi (alates sellest ajast elavad pooled eraldi, sisuliselt on hageja väitel abielusuhted lõppenud 10 aastat tagasi), asjas nähtub, et pooled ei suhtle omavahel mitte mingil viisil ning poolte lepitamine pole võimalik, on kohtu arvates poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 2
(3)
  1. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on kohtule nii avalduses kui ka kohtuistungil kinnitanud, et soovib jätta endale perekonnanimeks N. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagejale perekonnanime N.
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagiavaldust, menetlusse võtmise määrust ja kohtukutseid kostjale isiklikult kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil, peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Margit Jäätma kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.