1-21-7332/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-7332 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Marge Lilleväljale mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Marge määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond Lilleväli (ik 48410250017), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega tunnistati Marge Lilleväli süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, KarS § 1572 lg 1 ning KarS § 344 lg 1 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti M. Lilleväljale 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata, kui M. Lilleväli ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
9. Tartu Maakohtu
10. mai
11. a määrusega jäeti kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne M. Lillevälja karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja talle määrati täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Ettekande kohaselt rikkus M. Lilleväli registreerimiskohustust ja vahetas ilma kriminaalhooldusametniku loata elukohta.
12. Tartu Maakohtu
13. detsembri
14. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pikendati M. Lilleväljale määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o
15. septembrini
16. Ettekande kohaselt rikkus M. Lilleväli neljal korral registreerimiskohustust ja vahetas mitmeid kordi elu- ja töökohti, saamata selleks kriminaalhooldusametniku luba.
17. Tartu Maakohtu
18. veebruari
19. a määrusega jäeti erakorraline ettekanne M. Lillevälja karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati talle määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni
20. jaanuarini
21. Ettekande kohaselt rikkus M. Lilleväli korduvalt registreerimiskohustust ja lahkus luba saamata Eesti Vabariigi territooriumilt.
22. Viru Maakohtu
23. novembri
24. a määrusega pöörati M. Lillevälja karistus täitmisele. Tegemist on neljanda erakorralise ettekandega, mis M. Lillevälja suhtes esitatud on. M. Lilleväli ei ilmunud viiel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma põhjuseta. Ta ei ole teinud kasvõi minimaalseid pingutusi katseaja edukaks läbimiseks. Kriminaalhooldus M. Lillevälja suhtes on ebaõnnestunud ja tema suhtumisest kontrollnõuete täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Kohus on talle varasemalt määranud täiendava kohustuse ja kahel korral katseaega pikendanud, kuid M. Lillevälja rikkumised on korduvad ja ulatuslikud. Arvestades tema senist käitumist, puudub kohtul veendumus, et edaspidi suhtub M. Lilleväli täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundlikult ega hoia neist kõrvale. M. Lilleväli rikkus tahtlikult talle pandud kontrollnõudeid. Määruskaebus
25. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Lilleväli, kes taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
26. Määruskaebuses ei vaidlustata M. Lillevälja toime pandud käitumiskontrolli tingimuste rikkumisi. M. Lilleväli selgitab, et rikkus kohtu määratud elukohas elamise kohustust ja registreerimiskohustust, sest elas ema korteris Kohtla-Järvel, kuid ema surma järel päris korteri vend, kes käskis tal endale uus elukoht leida. M. Lilleväli sai elamispinna Kloogale, kuid elukohavahetust ei saanud korteriomaniku tõttu registreerida. Registreerimiskohustust rikkus ta seetõttu, et tal oli raskusi leida piletiraha, et minna teise Eesti otsa registreerima ja tal ei olnud kõneaega, et teatada kriminaalhooldajale takistustest. M. Lilleväljal on 2 alaealist last, kes elavad asenduskodus ja kelle jaoks soovib M. Lilleväli olemas olla. M. Lilleväli leiab, et tema katseaega võiks pikendada või määrata talle ühiskondlikult kasuliku töö tunde. Ringkonnakohtu järeldused
27. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult M. Lillevälja karistuse täitmisele.
28. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele, kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.
29. M. Lillevälja kriminaalhooldus algas
30. detsembril 2021, kuid juba
31. jaanuaril 2022 rikkus ta registreerimiskohustust ja ei ilmunud kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda. Samuti rikkus M. Lilleväli registreerimiskohustust ka 10.,
32. ja
33. jaanuaril 2022, mille tõttu esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ning Tartu Maakohus määras talle
34. mai 2
35. a määrusega täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Siiski ei mõjutanud see M. Lillevälja piisavalt, sest ta jätkas registreerimiskohustuse rikkumist ning vahetas mitmeid kordi luba saamata elu- ja töökohti. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on M. Lillevälja elustiil ebastabiilne ja ta ei võta kriminaalhooldust tõsiselt. Arvukate registreerimiskohustuste rikkumiste ja ka loata Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumise tõttu on kohus kahel korral M. Lillevälja katseaega pikendanud. Kuid ka kohtu hoiatus selle kohta, et edasiste rikkumiste esinemisel pööratakse suure tõenäosusega M. Lillevälja karistus täitmisele, ei suunanud M. Lillevälja kriminaalhoolduse kohustusi täitma. Käesolev erakorraline ettekanne, mis on juba neljas, esitati järjekordselt registreerimiskohustuse ja kohtu määratud elukohas elamise kohustuse rikkumise tõttu.
36. Eelnevast tulenevalt on ilmselge, et M. Lillevälja kriminaalhooldus on täielikult ebaõnnestunud. M. Lilleväli on korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline alluma kriminaalhooldusele ja täitma talle määratud kohustusi. M. Lilleväli suhtub kriminaalhooldusesse vastutustundetult ning teda ei ole mõjutanud isegi mitmed erakorralised ettekanded ja katseaja pikendamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Lilleväli rikkus registreerimiskohustust ilma mõjuva põhjuseta ja tema lubadused edaspidi kohustusi täita ei ole usutavad. M. Lillevälja selgitused tema rikkumisi ei vabanda.
37. M. Lilleväljale anti võimalus kanda mõistetud vangistust tingimisi vabaduses, olles allutatud kriminaalhooldusele. Seda võimalust aga M. Lilleväli ei hinnanud, vaid rikkus korduvalt mitmeid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Seetõttu ei ole põhjendatud ka talle täiendavaid kohustusi määrata või katseaega kolmandat korda pikendada. M. Lilleväli peab kandma karistust vanglas, sest teisiti ei ole võimalik tema puhul karistuse eesmärke saavutada.
38. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
39. novembri
40. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3