Obsah (5)

§ 6185§ 172§ 667§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parret, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-3863 Tsiviilasi Aa

§ 6185

järgi juurdepääsu seadmise määrust muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. XX kinnistul paikneva juurdepääsu tasu määramise kohta märkis kohus, et arvestada tuleb kolme tegurit: maamaksu suurus, teehoolduse tasu ja tasu puudutatud isiku omandipõhiõiguse riive eest. 3 Maamaksu suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta, et avalduses esitatud juurdepääsu nõue hõlmab kahte servituuti, esimene on mahasõidutee, mida kasutavad juurdepääsuna lisaks avaldajale ja puudutatud isikule veel kaks majapidamist. Avaldajate poolt saab tee kasutus servituuti I puudutavas osas olema väheoluline. Servituut I on ajalooline juurdepääsutee ja seda kasutavad ka teised omanikud. Servituut II on kraaviala, mis ühendab avaldajate omandis olevat kinnistut servituudiga I ning kitsendusi ega kasutuseelise kaotust puudutatud isikule sellega seoses ei kaasne. Avaldajate maa maksustamise hind ruutmeetri kohta 0,0236 eurot aastas (140 eurot/ 5922 m2). Servituut I maamaksukohustuse suurus on 0,82 eurot (0,0236 eurot x 34,8 m2), mis jaguneb kasutajate vahel neljaks ehk avaldajatele jääva osa suuruseks on 0,21 eurot. Maamaksukohustus servituut II puudutavas osas kujuneb tariifist lähtuvalt 0,69 eurot (0,0236 x 29,4 m2). Servituut II osa kasutavad üksnes avaldajad, seega jääb see täies ulatuses avaldajate kanda. Maamaksukohustust puudutavas osas on tasunõue põhjendatud 0,90 eurot aasta kohta. Teehoolduse tasu osas tuleb arvestada, et Taga teed kasutavad juurdepääsuteena lisaks avaldajatele veel kolme kinnisasja omanikud. Kastre vald on kohtule teada andnud, et kohalik omavalitsus on kogu aeg ehk viie aasta jooksul hoidnud korras Taga teed ehk suvisel ajal kaks korda hooaja jooksul teed hööveldanud ja teeääri niitnud. Lisaks on vald ühe korra tee peale vedanud purustatud kruusa. Talvel teostatakse Taga teel lumelükkamist. Seega ei ole puudutatud isik senini pidanud teehooldusesse panustama. Samas ei ole teada, kas kohalik omavalitsus tee hooldamist jätkab. Omandiõiguse riive puhul arvestab kohus nii seda, et puudutatud isik kinnistul ei ela, kui ka seda, et avaldajad planeerivad kinnistule rajada suvekodu, seega on juurdepääsu kasutamine hooajaline, mitte aastaringselt vajalik. Iga-aastaselt tasutav hüvitis summas 12 eurot katab ära nii maamaksu proportsionaalse osa, võimalikud teehooldusega seotud kulud kui ka omandiõiguse riive. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on läbi viidud avaldajate huvides. Samas ei ole avaldajad saavutanud enne kohtusse pöördumist XX kinnistu omanikuga juurdepääsu kohta servituudi seadmiseks kokkulepet. Avaldajad on seega olnud sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Seetõttu on menetluskulud põhjendatud ja õiglane jätta

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

1. Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud terves ulatuses avaldajate kanda. Avaldajate kinnisasi külgneb avaliku teega (riigile kuulva maanteega), millelt on võimalik otse X kinnistule juurdepääs rajada. Sel juhul ei ole AÕS § 156 lg 1 (määruskaebuses ekslikult § 165) eeldused täidetud ja puudutatud isiku kinnistu koormamine lubatav. Juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused ei ole AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud, kui avaldajate kinnistul on juurdepääs avalikult kasutatavale teele seeläbi, et puudutatud isiku kinnisasja läbiv tee on kantud kohaliku omavalitsuse määruse alusel määratud avalikuks kasutamiseks, kuivõrd EhS § 92 lg 5 järgi on avalikuks kasutamiseks määratud eratee avalikult kasutatav ning seda võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Kastre vald edastas kohtule seisukoha, et vaidlusaluse tee näol on tegemist kohaliku teega EhS § 97 lg 2 tähenduses ja seeläbi avalikus kasutuses oleva teega (EhS § 94). Ka Transpordiamet selgitas, et tegemist on avaliku teega, kuivõrd Taga tee on määratud avalikult kasutatavaks teeks Haaslava Vallavolikogu
2. jaanuari 2004 määrusega nr
3. XX kinnisasja tagastamisel tehtud kohaliku omavalitsuse maade tagastamise
4. aprilli 1995 korralduse nr 261 p-s 5.3 on märgitud, et XX kinnisasja omanik ei tohi teha takistusi kinnisasjal asuvate üldkasutatavate teede kasutamiseks. Tegemist oli maa tagastamise tingimusega. 4 Samuti on kohus menetluses tuvastanud, et vaidlusaluse tee osas täidab omaniku kohustusi KOV (lumekoristus, hooldustööd, kraavide rajamine jne). Arusaamatu on kohtu järeldus, et Haaslava Vallavolikogu on küll määranud tee avalikuks teeks
5. jaanuari 2004 määrusega nr 3, kuid haldusakt on antud enne valla haldusterritooriumil maareformi läbiviimist. Haldusterritooriumil maareformi läbiviimisega ei muutu kohaliku omavalitsuse senised aktid kehtetuks. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juurdepääs X kinnisasjale tuleb rajada üle XX kinnisasja, tuleb maakohtu lahend tühistada osas, millega jäeti tee korrashoiu kohustus XX kinnisasja omanikule. Kuna juurdepääsust saab kasu üksnes juurdepääsuõiguse omaja, siis eeldatakse, et tema rajab juurdepääsu ja hoiab seda korras. Nimetatud põhimõte tuleneb ka AÕS § 179 lg-st
6. Puudutatud isikul ei ole võimalik tagada avaldajatele tee alaline korrashoid, kuivõrd puudutatud isik ise kinnistul ega selle vahetus ümbruses ei ela. Praegu peab maakohtu lahendi järgi puudutatud isik (kes on juba eakas härra) minema ekstra XX kinnisasjale tegema lumetõrjet avaldajate jaoks või tellima selleks eraldi teenuse. See on ebamõistlik ja ebaproportsionaalselt koormava kohustus. Hüvitis 12 eurot ei ole piisav omandiõiguse riive eest ega korrashoiu kohustuse täitmiseks. Arusaamatu on, kuidas jõudis kohus järelduseni, et juurdepääsu eest iga-aastaselt tasutav hüvitis summas 12 eurot katab ära nii maamaksu proportsionaalse osa, võimalikud teehooldusega seotud kulud kui ka omandiõiguse riive. Maakohus on ignoreerinud Riigikohtu selgitusi (nt lahendi nr 2-19-20416 p-s 15.5), et kui koormatava kinnisasja omanik taotleb kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist, tuleb kohtul välja selgitada kinnisasja väärtus ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta ning see, kui palju juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja väärtust vähendab. Juurdepääsutasuna juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omanikule tagatavad perioodilised maksed peaksid suurendama kinnisasja väärtuse juurdepääsutee määramise eelsele tasemele. Nimetatud lahendis selgitas Riigikohus, et iga-aastase juurdepääsutasu makse suurus tuleb määrata perpetuiteedi alusel koormatava kinnisasja väärtuse vähenemise (rahavoo nüüdisväärtuse) ja diskontomäära korrutisena. Riigikohus on märkinud, et seda saab väljendada järgmise valemina: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Eeldades konservatiivselt, et juurdepääsuõiguse tõttu väheneb kinnisasja väärtus 1%, siis on iga-aastaseks juurdepääsutasuks minimaalse hektari hinnaga 641,70 eurot ning keskmise hektari hinnaga 885,698 eurot. Maakohus jättis arvestamata puudutatud isiku vastuväite, et avaldajate väide juurdepääsutee kasutamise ajutise iseloomu kohta ei vasta tõele. Avaldajate e-kirjast tuleb välja, et tegemist on tulevase kodu ehitamiseks mõeldud kinnistuga, mis tähendab, et juurdepääsuteed hakatakse kasutama igapäevaselt. Maakohus on ebaõigesti lahendanud menetluskulude jaotuse.

§ 172

lg 1 ls 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Puudutatud isik ei ole kunagi takistanud mingilgi viisil Taga tee kasutamist. Avaldajatel puudus mistahes sisuline õiguskaitsevajadus ja nagu nähtub kohaliku omavalitsuse ja Transpordi ameti tagasisidest, ka õiguslik põhjendus. Puudutatud isikul polnud valikut, kas osaleda kohtumenetluses. Seega on puudutatud isikule tekkinud menetluskulud olukorras, kus ta ei ole kunagi takistanud oma tee kasutamist, tema kinnisasjale seati kitsendus ja avaldus rahuldati avaldajate huvides. Sellises olukorras menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda on selgelt ebaõiglane. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD

1. Avaldajad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tervikuna puudutatud isiku (määruskaebuse esitaja) kanda. 5 Avaldajad olid veendunud, et X kinnistule puudub otse juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldajate teadmine tulenes Kastre Vallavalitsuse
2. novembri 2020 väljastatud projekteerimistingimuste p-dest 1.4 ja 1.
3. Teabe õigsust lubas eeldada mh teeregister. Avaldajate arvates võib vaielda maakohtu hinnanguga, et Taga tee ei ole avalik tee. Avaldajatel puudub võimalus kujundada arvamus puudutatud isiku väidete kohta, et arhiividokumentide järgi on Taga tee puhul tegemist kohaliku teega EhS § 97 lg 2 tähenduses, kuna neid dokumente ei ole määruskaebusele lisatud. Asjakohane on puudutatud isiku märkus, et maakohus ei ole selgitanud, kas või kuidas mõjutab toimunud maareform haldusakti kehtivust. Juhul kui Taga tee on tõepoolest avalikult kasutatav tee, muutub ainetuks nii avaldus kui selle rahuldamisega kaasnev tasu juurdepääse talumise ja tee korrashoiu aspektist. Puudub vaidlus selles osas, et puudutatud isik ei ole mistahes kulusid teehoolduseks seni teinud ning seda pole temalt ka oodatud. Kastre vald on avaldanud, et on hooldanud Taga teed viimased viis aastat. Võib eeldada, et tee korrashoiu kohustust ja kulusid sellega puudutatud isikul ei teki. Avaldajate hinnangul pole absoluutset teadmist, et vald korrashoiu kohustuse täitmist tähtajatult jätkab, mistõttu tuleb muuhulgas lahendada tee hoolduse küsimus. Juurdepääsu tasu kohta on maakohus teinud kaalutletud ja proportsionaalse otsuse, tasu on määratud õigesti võttes arvesse servituudi ala ning selle potentsiaalset mõju puudutatud isikule ega ole alusetult jaatanud avaldajate arvamust juurdepääsu tasu osas. Avaldajad ei nõustu puudutud isiku seisukohaga jätta menetluskulud nende kanda. Kohtusse pöördumine ei olnud avaldajate esmane valik, vaid oli põhjustatud sellest, et puudutatud isik ei olnud koostööaldis kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks andes ebamääraseid signaale kokkuleppe sõlmimise võimalikkuse osas. Puudutatud isiku muutlik meel tingis vajaduse pöörduda lepingulise esindaja poole ja seejärel kohtusse. Kompromissi sõlmimine luhtus ainuüksi seetõttu, et puudutatud isik keeldus enda menetluskulusid kandmast, üritades jätta need avaldajate kanda. Kui kohus leiab, et maakohtu lahend tuleb selle põhisisus tühistada, siis tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada fakti, et mõlemad menetlusosalised pidasid kohtumenetlust heas usus. Asjaolu, et puudutatud isiku kinnistul olev tee kuulub kohalike teede hulka ei teadnud ei Kastre vald projekteerimistingimusi väljastades, ei avaldajad ega puudutatud isik. On põhjendamatu jätta menetluskulud tervikuna avaldajate kanda olukorras, kus nad pöördusid kohtusse oma eeldatavalt kahjustatud huvide kaitseks ning seda heas usus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asjas tuleb teha uus määrus, millega jätta avaldajate avaldus juurdepääsu määramiseks rahuldamata (

§ 667lg 2 esimene lause, § 659, § 657 lg 1 p 2).

Maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb

§ 173lg 3 esimese lause järgi muuta menetluskulude jaotust.

1. Määruskaebusest nähtub, et asjas vaieldakse eeskätt selle üle, kas oli täidetud avaldajate juurdepääsu nõude rahuldamise AÕS § 156 lg 1 järgne esmane eeldus juurdepääsu puudumise kohta avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele. Eelduse täidetuse väljaselgitamisel on keskseks küsimuseks kujunenud, kas Taga tee, mille kaudu avaldajad juurdepääsu nõuavad, on määratud kehtivas korras avalikult kasutavaks teeks. 6 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et avaldaja juurdepääsu nõude rahuldamise kõik eeldused on AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud ning juurdepääsu määramine on põhjendatud. AÕS § 156 lg 1 esimese lause kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale ei ole vajalikku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Maakohus viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale (vt Riigikohtu
2. märtsi 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-517, p 16-17, lisaks veel nt
3. mai
4. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20;
5. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15), mille kohaselt on juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu taotleja kinnisasjale, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreides kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Maakohus leidis, et avaldajatel puudub ligipääs avalikult kasutatavale teele, kuna Taga teed ei saa pidada avalikuks teeks. Taga tee avalikult kasutatavaks teeks määramise osas märkis maakohus, et Kastre Vallavalitsus ei ole teinud otsust Taga tee avalikult kasutatavaks määramise kohta ja konstateerib, et Haaslava Vallavolikogu
6. jaanuari 2004 määrus nr 3 (edaspidi määrus nr 3) on antud enne valla haldusterritooriumil maareformi läbiviimist. Sellega osutas maakohus, et Taga tee suhtes puudub kehtiv haldusakt, millega oleks vaidlusalune tee määratud avalikult kasutatavaks. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu. Haaslava Vallavolikogu kinnitas määrusega nr 3 Haaslava valla kohalike maanteede nimekirja, mis hõlmas muuhulgas Kriimani külas asuvat Taga teed (määruse lisa nr 1 kaardil tee nr 50, teeregistris nr 1850050, pikkus 535 m). Nimetatud määruse vastuvõtmise ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) § 4 lg 1 sätestas, et kohalik maantee on avalikult kasutatav tee. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-le 2 on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Selliseid asjaolusid, mille tõttu määruse nr 3 kehtivus oleks lõppenud, kohtumenetluses esitatud ei ole. Määruse nr 3 kehtivust ei lõpeta ka asjaolu, et see oli vastuvõetud enne maareformi läbiviimist. Seega ei ole Taga tee avalikuks kasutamiseks määramist ühegi aktiga tühistatud. See tähendab, et tegemist on kehtiva haldusaktiga, mille resolutiivosa on vastavalt HMS § 60 lg-le 2 kohustuslik igaühele. Järelikult on Taga tee määruse nr 3 alusel avalikult kasutatav tee.
7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 1 sätestab, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. AÕS § 155 lg 3 järgi määratakse eratee avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Määrusega nr 3 Taga tee kohalikuks maanteeks määramisega on puudutatud isiku kinnisasjale tekkinud AÕS § 155 lg-st 1 tulenev seadusjärgne kitsendus, mille tagajärjel on igaühel õigus seda teed kasutada (vt nt Riigikohtu
8. juuni 2017 otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-17, p 16). Kuivõrd avaldajatel on piiramata ligipääs avalikult kasutatavale teele, ei ole AÕS § 156 kohaldamise eeldused täidetud. Kuna AÕS § 156 lg 1 eeldus juurdepääsu puudumise kohta avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele ei olnud täidetud, siis puudub vajadus käsitleda puudutatud isiku väiteid alternatiivsete juurdepääsu võimaluste ja juurdepääsu tasu suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isiku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega jätab avalduse juurdepääsu määramiseks rahuldamata. 7
9. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega jätab avalduse rahuldamata, siis tuleb muuta ka maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust.

§ 172

lg 2 ja lg 7 teise lause alusel jäävad puudutatud isiku menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldajate kanda. Avaldajate endi ja Kastre valla menetluskulud jäävad nende endi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate seisukohaga, et avalduse rahuldamata jätmise korral ei pea nemad puudutatud isiku menetluskulusid hüvitama. Avaldajad on vastuseks puudutatud isiku esindajale 8. detsembril 2022 avaldanud (lk 108), et nad ei näe põhjust asuda vaidlustama valla poolt kehtestatud projekteerimise tingimusi, mis oleks tunduvalt raskem (kui üldse) saavutatav abinõu oma eesmärkide täitmiseks. Seega oli avaldajatel valik tekkinud probleemi lahendamiseks olemas, kuid avaldajad valisid viisi, milles neid ei saatnud edu, kuid mis tõi puudutatud isikule kaasa menetluskulud. Menetluse algatamisel juurdepääsu määramiseks ja puudutatud isiku nõusoleku asendamiseks pidid avaldajad arvestama ka avalduse rahuldamata jätmisel puudutatud isiku menetluskulude kandmise riskiga. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määratud menetluskulude jaotust, mille tõttu tuleb kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulud, siis toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus

§ 174lg-s 4 sätestatud korras mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ 8