← Eesti

3-23-1901/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-1901 X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise

) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
  2. märtsil 2023 Tartu Vanglale taotluse nr 6-23/761-1 (dtl 25), milles soovis
  3. mail 2023 pikaajalist kokkusaamist oma kolme vennaga. Vangla otsustas lubada kaebajale pikaajalise kokkusaamise maikuus. Kokkusaamine planeeriti vabale nädalavahetuse päevale ehk
  4. maile
  5. Planeeritud pikaajalist kokkusaamist ei toimunud.
  6. X esitas
  7. mail 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude (registreeritud
  8. mail 2023 nr-ga 1-13/109-1, dtl 7), milles taotles 500 euro suurust hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Kahjunõude kohaselt põhjustas vangla kaebajale hingelist valu, lõhkus tema peresidemed ning alandas väärikust sellega, et ei lubanud kaebaja alaealist venda (koos isaga)
  9. mail 2023 3-23-1901 pikaajalisele kokkusaamisele. Kaebaja palus kahjunõudes hüvitada ka tema isale tekkinud sõidukulud marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn.
  10. Tartu Vangla jättis
  11. juuli
  12. a otsusega nr 1-13/109-2 (dtl 9-10) kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla märkis otsuses, et kaebajale oli
  13. mail 2023 planeeritud pikaajaline kokkusaamine kolme vennaga, kellest kaks on täisealised ja üks alaealine. Kaebaja ei andnud teada, et vanemad vennad kokkusaamisel ei osale ning alaealist venda saadab kokkusaamisel tema isa. Kuna vanglale ei olnud teatatud, et alaealist venda saadab vanglasse isa, puudus isal ka luba vanglasse siseneda. Kaebaja alaealine vend ei saanud kaebajat vanglas pikaajalisel kokkusaamisel külastada, sest teda pidi vanglas saatma täisealine isik. Kuna vanglat ei olnud teavitatud, et venda tuleb saatma isa, ei olnud ka võimalik vanglal lisada kaebaja isa pikaajalisel kokkusaamisel alaealise venna saatjaks. Vanglasse ei lubata siseneda isikutel ilma ette teatamata. Vangla selgitas, et olukorra vältimiseks oleks kaebaja pidanud vanglale teada andma, et kaks vanemat venda ei tule kokkusaamisele ning alaealist venda saadab tema isa. Lisaks märkis vangla, et kaebajal ei ole võimalik nõuda kolmandatele isikutele (s.o kaebaja isa) tekkinud kahju hüvitamist ja selles osas jääb kahjunõue läbi vaatamata.
  14. X esitas
  15. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 1), milles palub Tartu Vanglalt
  16. mail 2023 ära jäänud pikaajalise kokkusaamise eest välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Tartu Halduskohus võttis
  17. septembri
  18. a määrusega X kaebuse menetlusse.
  19. Tartu Vangla esitas
  20. oktoobril 2023 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele (dtl 22-24), paludes jätta kaebus rahuldamata.
  21. Kohus määras
  22. oktoobri
  23. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  24. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. 7.
  25. Kaebajal pidi
  26. mail 2023 toimuma pikaajaline kokkusaamine kolme vennaga. Paar päeva enne kokkusaamise toimumist selgus, et kaks venda ei saa kokkusaamisele tulla. Kolmandat venda, kes on 17-aastane, oli nõus vanglasse kokkusaamisele saatma nende isa, kes on ka varasemalt korduvalt vanglas kokkusaamistel käinud. Vanglasse saabudes aga kaebaja venda kokkusaamisele ei lubatud, sest ta on alaealine ja tal polevat kaasas täiskasvanut saatjat, kuigi kohal oli ka isa. 7.
  27. Kaebaja leiab, et vangla rikkus kokkusaamise mittevõimaldamisega tema peresuhteid ja pereelu, millega põhjustas talle hingelist valu. Teda ei koheldud inimlikult ning vangla takistas lähedaste sidemete hoidmist perega. Samal seisukohal on Riigikohus
  28. oktoobri
  29. a otsuses asjas nr 3-19-2061 ja Tartu Halduskohus
  30. märtsi
  31. a otsuses asjas nr 3-21-
  32. Kaebaja palub mittevaralise kahju hüvitisena vanglalt välja mõista 500 eurot.
  33. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib järgmist. 8.
  34. Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud, et alaealine laps tuleb üksinda kokkusaamisele. Siiski tuleb eristada otsust kokkusaamise toimumise lubamise kohta ja kokkusaamise korralduslikku poolt. Kuigi alaealine võib üksinda kokkusaamisele tulla, tuleb arvestada vanglasse sisenemisega kaasnevate protseduuride ja turvakontrolliga. Tagamaks 2

(6)3-23-1901 alaealise huvide ja õiguste kaitse, peab selliste toimingute juures olema täiskasvanust saatja. See ei tähenda, et ka saatjal tuleb pikaajalisele kokkusaamisele minna, vaid seda, et alaealise seaduslik esindaja või äärmisel juhul mõni teine lähedane isik annab lapse kokkusaamistoas kinnipeetavale üle. Kui kokkusaamist taotlev kinnipeetav ei avalda alaealist saatva täiskasvanu nime või ei teavita saatja isiku muutumisest, siis iseenesest ei keela vangla mitte kokkusaamist alaealisega, vaid nendib, et alaealise sisenemine vanglasse ja turvakontrolli läbimine ei ole võimalik. 8.
  1. Planeeritud pikaajalisele kokkusaamisele saabus vanglasse ainult üks kaebaja vendadest, kes oli alaealine (sündinud
  2. detsembril 2005). Tema saatjaks pikaajalise kokkusaamise ruumini tuli kaasa kaebaja isa. Viimasega ei olnud kaebaja kokkusaamist taotlenud ja tema osas ei olnud vanglasse sisenemiseks luba antud, mistõttu ei saanud vangla lubada isal vanglasse siseneda ja alaealist poega kokkusaamistoani saata. Vanglasse sisenemise alusdokumentidega ja sisenemisega seonduvat reguleerib justiitsministri
  3. septembri
  4. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) §
  5. Määruse nr 44 § 19 lg 5 esimese lause kohaselt siseneb kinnipeetavaga lühiajalisele või pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isik vanglasse, kui taotletud kokkusaamine on kantud kokkusaamiste graafikusse, isikut tõendava dokumendi alusel. Kuna kaebaja ei olnud taotlenud pikaajalist kokkusaamist oma isaga ning sellist kokkusaamist ei olnud kantud ka pikaajaliste kokkusaamiste graafikusse, ei olnud vanglal ka alust lubada kaebaja isal vanglasse siseneda. Kaebaja isal ei olnud ka ühtegi määruse nr 44 § 19 lg-s 1 nimetatud dokumenti, mille alusel saanuks vangla sisenemist lubada. 8.
  6. Tartu Vangla möönab, et arvestades kaebaja venna vanust (kokkusaamise toimumise ajal 17-aastane), oleks vangla saanud tekkinud olukorra lahendada paremini ja püüda leida võimalus kokkusaamise toimumiseks. Tartu Vangla vabandab ärajäänud kokkusaamise ja sellega kaasnenud üleelamiste ning ebameeldivuste pärast. Siiski, sõltumata hinnangust vangla tegevuse õiguspärasusele, ei ole alust kaebaja hüvitamisnõude rahuldamiseks ja rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Ainuüksi õigusvastase tegevuse tuvastamine ei anna veel alust kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Isikule peab olema tekkinud ka kahjulik tagajärg ja see peab täitma mõne riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 nimetatud koosseisu. 8.
  7. Vaidlust ei ole selles, et lähedase isikuga kokkusaamise ärajäämine riivab perekonnapõhiõigust. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Vangla on lubanud kaebajale kokkusaamisi vennaga rohkem kui õigusaktid minimaalselt ette näevad. Käesoleval aastal on kaebajal toimunud kokkusaamised jaanuaris, aprillis, juunis ja augustis. Lisaks olid kokkusaamised planeeritud ka juulis ja oktoobris, kuid kaebaja vend kokkusaamisele ei tulnud. Arvestades, et kaebajal on toimunud pikaajalised kokkusaamised 2-3-kuulise intervalliga ja lisaks sellisele suhtlemisvõimalusele on võimalik suhelda ka teistel viisidel, ei saa ühe pikaajalise kokkusaamise ärajäämist pidada sedavõrd intensiivseks, et see õigustaks rahalise hüvitise maksmist. Ei ole eluliselt usutav, et ühe pikaajalise kokkusaamise ärajäämine võiks põhjustada kaebajale selliseid hingelisi üleelamisi või kannatusi, mis õigustaksid rahalise hüvitise maksmist. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt
  9. mail 2023 alaealise vennaga pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamise eest mittevaralise kahju hüvitist 500 eurot. Kaebusest nähtuvalt tekitas kokkusaamise ärajäämine kaebajale hingelist valu, lõhkus tema peresidemeid ja alandas kaebaja väärikust.
  10. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju 3
(6)3-23-1901 ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja tugineb praegusel juhul eelkõige oma väärikuse alandamisele ning eraelu puutumatuse riivele.
  1. Vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestatakse pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu vangla sisekorraeeskirjas (VSkE). VSkE § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt esitab pikaajalise kokkusaamise taotluse kinnipeetav vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist. VSkE § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul.
  2. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas
  3. märtsil 2023 Tartu Vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks (dtl 25). Taotluses märkis kaebaja pikaajalisele kokkusaamisele tulevate isikutena oma kolm venda, kellest üks oli alaealine. Kuigi kaebaja soovis taotluse kohaselt pikaajalist kokkusaamist
  4. mail 2023, siis asja materjalidest nähtuvalt lepiti vanglaga kokku kokkusaamise toimumine
  5. mail
  6. Vangla rahuldas seega kaebaja taotluse
  7. a maikuus kolme vennaga pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks.
  8. Kohus nõustub vastustajaga selles, et eristada tuleb taotluse alusel kokkusaamiseks loa andmist ja kokkusaamise korralduslikku poolt. Kinnipeetavale ja temaga kokku saavale isikule võidakse küll anda kokkusaamise luba, kuid kui kokkusaaja ei vasta kinnipidamisasutusse kokkusaamisele tulles vanglasse sisenemise tingimustele (nt puudub isikut tõendav dokument, kokkusaamisele tulnud isik on alkoholijoobes vm), ei saa ta kinnipidamisasutusse siseneda vaatamata sellele, et tal on olemas eelnevalt antud luba kokkusaamiseks. Praegusel juhul lubas vastustaja kaebajaga pikaajalisele kokkusaamisele kolm venda, kellest üks oli alaealine. Seevastu
  9. mail 2023 selgus, et vanglasse saabus kokkusaamisele vaid alaealine vend koos isaga. Kohus nõustub vastustajaga selles, et isegi kui alaealist isikut on võimalik lubada pikaajalisele kokkusaamisele üksinda, tuleb arvestada kinnipidamisasutusse sisenemise protseduuridega ja turvakontrolliga ning kokkusaaja võimaliku läbiotsimisega. Seega on oluline, et alaealist isikut, kes kinnipidamisasutusse kokkusaamisele tuleb, saadaks täiskasvanud saatja (lapsevanem või muu lähedane isik), kes saab tagada, et alaealise huvid ja õigused oleks kaitstud.
  10. VSkE § 44 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetavate taotluste põhjal koostatakse igakuine kokkusaamiste graafik. Määruse nr 44 § 19 lg 5 kohaselt siseneb kinnipeetavaga lühiajalisele või pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isik vanglasse, kui taotletud kokkusaamine on kantud kokkusaamiste graafikusse, isikut tõendava dokumendi alusel. Eelnevast nähtub, et kokkusaamise eesmärgil saavad isikud vanglasse siseneda juhul, kui nendega kokkusaamine on kantud kokkusaamiste graafikusse. Kohus mõistab, et kui kinnipidamisasutus otsustab pikaajalise kokkusaamise loa andmise üle, siis samaaegselt tehakse ka otsus graafikusse märgitava isiku vanglasse lubamise kohta. Otsustus puudutab kindlat isikut. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei taotlenud pikaajalist kokkusaamist oma isaga, kes
  11. mail 2023 kaebaja alaealise vennaga vanglasse kokkusaamisele saabus. Vastustaja kinnitusel ei olnud kaebaja isal ka ühtegi muud määruse nr 44 §-s 19 nimetatud vanglasse sisenemise alusdokumenti. 4
(6)3-23-1901 Kohus rõhutab, et vangla on oma olemuselt kinnine asutus, kus toimub vangistuse täideviimine ning isiku kinnipidamisasutusse sisenemine pikaajalise kokkusaamise eesmärgil peab olema ette planeeritud, et vangla saaks eelnevalt veenduda selles, et konkreetse isiku kokkusaamine kinnipeetavaga on lubatav. Kohtu hinnangul toimis vastustaja seega õiguspäraselt, kui ei lubanud vanglasse siseneda kaebaja isal, kelle saabumisest alaealise saatjana polnud vanglale eelnevalt teatatud. Kaebaja toob kaebuses välja, et ta sai paar päeva enne kokkusaamise toimumist teada, et kaks vanemat venda ei saa kokkusaamisele tulla. Seega oli kaebajal veel aega, et vanglat muudatusest teavitada ning uurida, kas kahe vanema venna asemel saaks kokkusaamisele tulla kaebaja isa. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud.
  1. Vastustaja on oma
  2. oktoobri
  3. a vastuses kaebusele möönnud, et vangla oleks saanud kaaluda seda, kas arvestades kaebaja venna vanust (17-aastane), oleks olnud võimalik teda ikkagi vanglasse kokkusaamisele lubada (s.o siseneda vanglasse ja läbida turvakontroll). Tartu Vangla on vastuses kaebusele seetõttu ka kaebaja ees vabandanud. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole vajadust tõsikindlalt tuvastada seda, kas vastustaja käitus, arvestades kaebaja venna vanust, tema vanglasse sisenemise ja kokkusaamisele jõudmise takistamisel õigusvastaselt või mitte. Isegi kui leida, et vanglale saab ette heita vangla süül kokkusaamise ärajäämist, ei ole kohtu hinnangul kaebajale tekkinud sellist mittevaralist kahju, mis tuleks RVastS § 9 lg 1 alusel rahaliselt hüvitada. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (vt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Olukorras, kus vastustaja
  6. oktoobri
  7. a vastusest nähtuvalt on Tartu Vangla võimaldanud käesoleval aastal kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi alaealise vennaga rohkem kui VSkE §-s 45 sätestatud miinimum, ei saa ühe pikaajalise kokkusaamise ärajäämine alandada kaebaja väärikust või lõhkuda kuigivõrd tema peresidemeid. Kaebaja võis küll tunda kokkusaamise ärajäämise tõttu nördimust, kuid toimunu ei kvalifitseeru väärikust alandavaks kohtlemiseks. Vastustaja kinnitusel on kaebaja oma noorema vennaga kohtunud pikaajalistel kokkusaamistel
  8. jaanuar 2023 kuni
  9. veebruar 2023,
  10. aprill 2023 kuni
  11. aprill 2023,
  12. juuni 2023 kuni
  13. juuni 2023 ja
  14. august 2023 kuni
  15. august
  16. Lisaks olid vennaga kokkusaamised planeeritud ka
  17. juuli 2023 kuni
  18. juuli 2023 ja
  19. oktoober 2023 kuni
  20. oktoober 2023, kuid vend ei tulnud kokkusaamistele (vt dtl 23-24). Seega on kaebaja oma noorema vennaga kohtunud pikaajalistel kokkusaamistel enam kui üks kord poole aasta jooksul ning seega on
  21. mail 2023 ära jäänud üks kokkusaamine sisuliselt olnud kompenseeritud teiste pikaajaliste kokkusaamistega. Peresidemete säilitamiseks on kinnipeetaval võimalik lisaks kokkusaamistele suhelda ka kirja ja telefoni teel.
  22. Nagu eelpool juba märgitud, on vastustaja kaebaja ees vabandanud ja eeltoodut arvesse võttes puudub kohtu hinnangul käesolevas asjas alus vastustajalt kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmiseks.
  23. Kohus märgib, et kaebaja viidatud otsused haldusasjades (nr 3-19-2061 ja nr 3-21-1939) ei ole tehtud käesolev vaidlusega analoogsetel asjaoludel. Neis haldusasjades oli tegemist olukorraga, kus kinnipeetavast kaebajale ei võimaldatud pikaajalist kokkusaamist oma lapsega üle ühe aasta. Pealegi ei ole Tartu Halduskohtu
  24. märtsi
  25. a otsus asjas nr 3-21-1939 käesoleval ajal veel ka jõustunud.
  26. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata. MENETLUSKULUD 5
(6)3-23-1901 19.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 20 eurot, mis jääb kaebaja enda kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.