Obsah (8)

§ 407§ 646§ 651§ 657§ 456§ 656§ 641§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. detsember 2023 Tsiviilasja number

) § 444 lg 3 alusel otsuse tagaseljaotsusega rahuldatud osas kirjeldava ja põhjendava osata ning käsitles sisuliselt üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.12.2021 lepingu nr XXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 7437,13 eurot, mis sisaldas lepingutasu 354,15 eurot. Tegelik laenusumma oli 7082,98 eurot. Kuna kostja rikkus laenu tagasimakse kohustust, saatis hageja kostjale 09.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu üles 24.12.

1. Maakohus asus seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu 2 taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõttest nähtuv. Hageja on kohtule kinnitanud, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ja riiklikest registritest tehtud päringutest. Kohtule esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal oli piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Eelneva tõttu kohus leidis, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 kohaselt ei olnud hagejal õigust kostjalt intressi nõuda. VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi ei võlgne kostja hagejale ka muid tasusid. Hageja on andnud kostjale laenu 7082,98 eurot, kohustusega tasuda igakuiselt
2. kuupäevaks tagasimakse, mis koosnes intressist, põhiosast ja haldustasust. Kostja on teinud tagasimakseid 1277,64 eurot, sest hageja sõnul tekkis võlgnevus alates
3. osamaksest. Põhinõude suuruseks on seega 5805,34 eurot (7082,98 – 1277,64). Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2023 otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata põhivõla 1252,92 eurot, intressi 416,58 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 809,98 eurot ja edasiulatuva viivise nõuded, ning menetluskulude jaotuse osas. K. Kõivult tuleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks täiendavalt välja mõista põhivõlg 1252,92 eurot, intress 416,58 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 809,98 eurot ja viivis alates
6. augustist 2023 kuni põhinõude 7058,26 eurot täitmiseni 17,90% aastas. Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, jättes hageja osade väidete ja tõendite seisukoha võtmata. Hageja on hagiavalduses selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist ning lisanud hagiavaldusele tõendina laenutaotluse, maksehäireraporti, krediidiregistri väljavõtte, sissetuleku analüüsi ja konto väljavõtte. Konto väljavõtte (lisa 9) alusel oli tehtud analüüs (lisa 8). Hageja lisab täiendavad selgitused ja tõendi krediidivõimelisuse hindamise osas. Laen võeti vastavalt hagiavalduse lisale 1 osaliselt teiste laenude refinantseerimiseks. Hageja selgitas konto väljavõtte alusel välja, et kostja keskmine igakuine sissetulek on 945,58 eurot ja igakuised kohustused 664,70 eurot (Bondora, TF Pank, Placet Group, Ühisraha, BBF, LHV). Kuna Placet Group, Ühisraha ja BBF laenud refinantseeriti, siis jäid kostja igakuisteks kohustusteks pärast lepingu sõlmimist 454,93 eurot, mis on 48,1% sissetulekust, ning kostjale jääb kätte pärast kohustuste täitmist 490,65 eurot, s.o 51,9% sissetulekust. Seega on hageja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei hinda ja peab lähtuma hagis esitatud asjaoludest. Olukorras, kus kohus hakkas sisuliselt tõendeid hindama, tulnuks kohtul anda hagejale tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks, tõendamaks vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist, kui kohtu arvates ei olnud need asjaolud piisavalt tõendatud. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Tartu Maakohtu 12.10.2023 otsus (tagaseljaotsus) 3 tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 646

; § 656 lg 1 p 5, lg 2 ja § 657 lg 1 p 3, lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, kuivõrd kaebuses on alternatiivselt palutud saata asi uueks läbi vaatamiseks Tartu Maakohtule. 6. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 09.12.2021 lepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva põhivõla 5805,34 eurot.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Nimetatu tagab menetlusosalistele, et juhul kui nad esimese astme kohtuotsuse vaidlustavad, on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega ning nende õiguslik positsioon ei ole apellatsioonimenetluses kaebust esitades halvem, kui maakohtu lahendi järgselt. Tagaseljaotsuse puhul kehtib aga

§ 657

lg 2, mis sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 456

lg 3 järgi jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui maakohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt, ei ole nõude rahuldamata jätmise osas oma olemuselt enam tegemist tagaseljaotsuse, vaid sisulise, apellatsioonimenetluses vaidlustatava lahendiga. Ringkonnakohus saadab asja

§ 657lg 2 alusel täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

7.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt tähendab tagaseljaotsus kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi ta tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust

§ 407

lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt edasi menetleda. Hagi aluseks oleva tehingu tühisuse korral on kohtul õigus jätta hagi lg 6 järgi rahuldamata või jätta hagi läbi vaatamata § 423 lg 2 p-de 1 või 2 järgi (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, § 407 komm. 3.3.7.c, lk 834).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Vaidlustatud otsuses on maakohus lühidalt käsitlenud hageja poolt kostjale krediidi võimaldamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, asudes seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mistõttu on leping osaliselt tühine kokkuleppelise intressi osas. 4 Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus, leides, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on jätnud hageja poolt hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta toodu tähelepanuta. Hagiavalduse p-s 1.4 on kirjas, et hageja esitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta tõendina laenutaotluse (lisa 5), maksehäireraporti (lisa 6), krediidiregistri väljavõtte (lisa 7), sissetuleku analüüsi (lisa 8) ja konto väljavõtte (lisa 9). Seega hagiavaldusest nähtuvalt oli kostja konto väljavõte laenu taotlemisel hagejale esitatud ning maakohtu vastupidine väide ei ole õige. Põhjendatud on ka hageja seisukoht, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuna juhul, kui maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist piisavalt selgitanud, oleks kohtul tulnud hagejale kõigepealt anda täiendav tähtaeg selgituste ja tõendite esitamiseks ning teha asjas sisuline otsus. 8. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks (

§ 656lg 1 p 5).

Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha ise uut otsust, vaid

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). Kuna ringkonnakohtul ei ole asjas võimalik teha ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

Ringkonnakohus saadab asja

§ 657

lg 2 alusel täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. 9. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja