Obsah (12)

§ 168§ 163§ 162§ 657§ 651§ 456§ 639§ 174§ 122§ 150§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. november 2023 Tsiviilasja number

) § 162 lg 4 alusel sõltumata lahendist kostjate kanda. Hageja üritas enne kohtusse pöördumist pikalt kostjatega kaasomandi lõpetamises kokku leppida, kuid edutult. Kostjad ei teinud enne kohtumenetlust kaasomandi lõpetamiseks ettepanekuid. Hageja pakkus, et kaasomandi võib lõpetada selle reaalosadeks jagamise teel. Kostjad ei olnud nõus. Hageja pidi hagiga kohtusse pöörduma. Sellises olukorras ei anna kostjate vastuhagi rahuldamine alust jätta menetluskulusid hageja kanda. See ei ole õiglane. Menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 4 ja 5 alusel kostjate kanda.

Kostjad nõustusid kohtumenetluses kaasomandi lõpetamisega ja täitsid sellega hageja nõude. 3

§ 163lg 2 ei kohaldu.

Kostjad ei pakkunud menetluses kompromissi. Seda tegid hageja ja kohus. Kostjad olid kompromissiga nõus alles pärast aastaid kestnud kohtueelseid läbirääkimisi ja aastast kohtumenetlust. Hagejal olid selleks ajaks kulud tekkinud. MAAKOHTU LAHEND

1. Maakohus jättis
2. veebruari
3. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi kinnisasjale ja jagas kinnisasja järgmiselt: ▪ X kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) katastriüksus numbriga XXXXXXXXXXXXXX jääb olemasolevates piirides hageja ainuomandisse ja sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega "X"; ▪ X kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) katastriüksus numbriga XXXXXXXXXXXXXX jääb olemasolevates piirides kostjate ühisomandisse ja sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega "XX". Maakohus mõistis kostjatelt ühiselt hageja kasuks välja 8000 eurot selle eest, et kostjad saavad kaasomandi jagamisel reaalosa, mille väärtus ületab neile kuuluva mõttelise osa väärtuse. Maakohus kohustas hagejat andma tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, jagamise teel tekkivate uute kinnisasjade moodustamiseks ning jagamiseks vajalike omandiõiguse muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Maakohus kohustas hagejat täitma tahteavalduse andmise kohustused tingimusel, et kostjad tasuvad hagejale hüvitise 8000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega. Poolte kaasomand kinnisasjale tuleb lõpetada selliselt, et kinnisasi jagatakse olemasolevatest katastriüksustest lähtuvalt reaalosadeks. Kinnisasja reaalosadeks jagamine on võimalik. Selline kaasomandi jagamise viis arvestab enim mõlema poole õigustatud huve. Kinnisasja reaalosadeks jagamisel tekkivate maaüksuste suurused on poolte kaasomandi osade suurustega proportsionaalsed. Kinnisasja reaalosadeks jagamisel jääks kostjatele aga reaalosa, mille väärtus ületab kostjate osa kinnisasja kui terviku väärtusest. Selle kompenseerimiseks tuleb mõista kostjatelt hageja kasuks välja hüvitis 8000 eurot. Menetluskulud jäävad

§ 162

lg 1 alusel hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise tõttu hageja kanda. Menetluskulude kostjate kanda jätmine põhjusel, et kostjad ei nõustunud ühegi kaasomandi jagamise viisiga, ei ole põhjendatud. Kostjad ei vastuta varasemalt asja kokkuleppel lahendamata jäämise eest. Hageja püüdis nõuda kostjatelt kaasomandi kohtuvälisel lõpetamisel leppetrahvi. Välistatud ei ole, et hageja ei kasutanud läbirääkimistel oma õigusi heauskselt. Hageja taganes eelistungil arutatud kompromissist ja nõudis hüvitisena oluliselt suuremat summat. Kulud jääksid hageja kanda ka

§ 163

lg 2 alusel, kuna kostjad nõustusid juba novembris 2022 peetud istungil kompromissiga, mis oli sarnane lõpplahendiga. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostjate kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjatelt välja või jätta 4 menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotust. Hageja ei vaidlusta menetluskulude kindlaksmääramist, s.o et maakohus määras kostjate menetluskulude suuruseks 3594 eurot. Menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 4 alusel sõltumata lahendist kostjate kanda.

Hageja on püüdnud vähemalt

1. aastast kostjatega läbi rääkida ja kaasomandi lõpetamises kokku leppida. Kostja I kinnitas
2. novembri
3. a istungil, et kostjad soovisid enda omandis oleva kaasomandi osa varem müüa. Hageja esitas hagiavalduses kaasomandi lõpetamise viisina seega variandi, mida soovis hageja ja mida olid kostjad varem tahtnud. Kostjad ei teinud
4. aastast jõupingutusi, et kaasomand mõistlikult lõpetada. Hageja tegi kõik ettepanekud. Hageja pakkus kostjatele muuhulgas, et jagada kaasomand kinnisasja reaalosadeks jagamise teel. Kostjad ei olnud millegagi nõus. Hagejal ei olnud võimalik kaasomandit muul viisil lõpetada, kui pöörduda kohtu poole. Kostjate poolt vastuhagi esitamine ei muuda seda. Kostjad pidid vastuhagi esitama, et hagi jääks rahuldamata. Hageja ei nõudnud kostjatelt leppetrahve. Tegemist oli kompromissi pakkumise, mitte nõudega. Leppetrahv oli ette nähtud juhuks, kui teine pool rikub kokkulepet. Hageja ühte kompromissi pakkumist ei saa käsitleda hageja pahatahtlikkusena, mis annaks aluse jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja pahauskne käitumine ei ole tõendatud. Menetluskulud tuleks jätta

§ 168lg 4 ja lg 5 alusel kostjate kanda.

Kostjad nõustusid alles kohtumenetluses kaasomandi lõpetamisega ja täitsid sellega hageja nõude. Kostjad ei olnud

1. novembri
2. a istungil nõus tasuma hagejale 8000 euro suurust hüvitist, kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks. Kostjad muutsid meelt alles pärast hageja poolt kompromissi pakkumise saamist. Menetluskulude jaotamisel ei ole põhjendatud lähtuda

§ 163lõikest 2.

Kostjad ei teinud kompromissi pakkumisi. Neid tegid hageja ja kohus. Hageja oli

1. novembri
2. a istungil peaaegu kõikide kohtu pakutud kompromissidega nõus. Kostjad ei olnud. Kostjad pakkusid arvestatavat kompromissi alles pärast aastaid kestnud kohtueelseid läbirääkimisi ja enam kui aasta kestnud kohtumenetlust. Hagejal olid olulised kulud juba tekkinud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama

§ 162lõiget 1.

Kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides. Hagi eesmärk saavutati, s.o kaasomand jagati. Menetluskulud tuleks jätta

§ 163lg 1 alusel vähemalt poolte endi kanda.

Menetluskuludelt viivise väljamõistmine on hageja suhtes ebaõiglane (

§ 162lg 4).

6. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas

§ 162lõiget 1 õigesti.

Hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise korral ei saa jätta menetluskulusid kostjate ega poolte endi kanda. Kohtueelselt läbirääkimiste pidamine ning nende ebaõnnestumise põhjused ei ole olulised. See, kas hageja tegi kostjatele enne kohtusse pöördumist ettepaneku vastuhagis nimetatud viisil kaasomandi lõpetamiseks, ei ole asjakohane. Hagejal oli võimalik hagis esitada kaasomandi lõpetamise alternatiivse viisina kinnisasja reaalosadeks jagamine. Hageja ei teinud seda. Hageja võttis sellega riski, et hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei rahuldanud pärast hagi esitamist hageja nõuet. Kostjad ei nõustunud pärast hagi esitamist ühegi hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga, vaid esitasid vastuhagi kaasomandi muul viisil lõpetamiseks. 5

§ 162lg 4 eeldused ei ole täidetud.

Selle sätte kohaldamist õigustavad erandlikud asjaolud puuduvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotamist ning kostjate menetluskulude hagejalt koos viivisega väljamõistmist. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust üksnes selles osas. Maakohtu otsus on

§ 456lg 2 p 1 alusel ülejäänud osas jõustunud.

8. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel põhjendamatult

§ 162lõiget 1.

Säte kohaldub hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korra. Maakohtu otsuse põhjendustest ei saa aga järeldada, et maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Hageja esitas kostjate vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja soovis kaasomandi lõpetada nii, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjatele nende omandi kaotamise eest hüvitise, või nii, et kinnisasi müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kostjad esitasid vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Kostjad soovisid kaasomandi lõpetada nii, et kinnisasi jagatakse reaalosadeks lähtuvalt kinnisasja koosseisu kuuluva kahe katastriüksuse piiridest. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi. Maakohus tegi seega vähemalt osaliselt otsuse, mille vastu oli pooltel ühine huvi. Maakohus ei lõpetanud kaasomandit viisil, mida soovis hageja, ega ka viisil mida soovid vastuhagis kostjad. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi nii, et jagas kinnisasja kostjate poolt vastuhagis taotletud viisil reaalosadeks. Samas mõistis maakohus kostjatelt hageja kasuks välja hüvitise 8000 eurot selle eest, et kostjad saavad kaasomandi jagamisel reaalosa, mille väärtus ületab kostjatele kuuluvale mõttelisele osale vastava osa kinnisasja väärtusest. Kostjad ei taotlenud seda vastuhagis. Kostjad nõustusid alles menetluse kestel tasuma hagejale kinnisasja reaalosadeks jagamise korral hüvitise 8020 eurot. Kostjad nõustusid algselt maksma hüvitist ühe aasta jooksul (tl 59 pöördel), hiljem ühe kuu jooksul (tl 73). Maakohus kohustas hagejat andma tahteavaldusi ja asendas need kohtuotsusega. Maakohus seadis hageja tahteavalduste andmise kohustuse sõltuvusse kostjate hüvitise tasumise kohustuste täitmisega. Kostjad ei esitanud vastuhagis sellist taotlust. Maakohus lõpetas kaasomandi seega poolte huve kaaludes ega rahuldanud täielikult hagi ega vastuhagi. 9. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kaasomandi lõpetamine oli poolte ühine huvi. Mõlemad kandsid seetõttu menetluskulusid. Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi ja esitasid pakutud kompromissidele eri ajal eri 6 vastuväiteid. Menetluskulusid ei ole käesolevas asjas võimalik jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tuleb jätta

§ 163lg 1 alusel seega poolte endi kanda.

10.

§ 163lg 2 kohaldamine ei ole põhjendatud.

Asja materjalidest nähtuvalt üritas hageja enne kohtusse pöördumist kostjatega kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele saada, kuid see ei õnnestunud (tl 34, 35). Hageja oli seega sunnitud kaasomandi lõpetamiseks kohtusse pöörduma. Pooled pidasid

1. novembri
2. a istungil kompromissiläbirääkimisi. Mõlemad esitasid erinevaid seisukohti ja vastuväiteid. Kompromissi tingimused jäid istungi lõpus osaliselt lahtiseks, kuivõrd need sõltusid Maanteeametile esitatava päringu vastusest. Hageja suurendas pärast
3. novembri
4. a istungit soovitava hüvitise nõuet. Kompromiss jäi seetõttu sõlmimata. Kompromissi sõlmimine oleks andnud kokkuhoidu ligikaudu 3 tundi 30 minutit kummagi poole esindaja põhjendatud ajakulu osas. Ajakulu, mida oleks saanud kompromissi sõlmimisega kokku hoida, oli väike võrreldes kogu menetluse ajakuluga. Sellises olukorras ei ole õiglane jätta

§ 163lg 2 alusel kõiki menetluskulusid üksnes hageja kanda.

11.

§ 162lg 4 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Selle sätte alusel ei saa jätta menetluskulusid tervikuna ühe poole kanda. 12.

§ 168lg 4 ja 5 ei kohaldu.

Kostjad ei rahuldanud pärast hagi esitamist hageja nõuet, vaid vaidlesid sellele vastu. 13. Apellatsioonkaebuse ühe alternatiivse taotluse rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 639, § 162 lg 1, § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

14. Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg 1 ja 3 järgi apellatsiooniastmes kantud menetluskulude suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 420 eurot, lepingulise esindaja kulu 3104 eurot ja prognoositavad lepingulise esindaja kulud 416 eurot, kokku 3940 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 160 eurot (käibemaksuta). 14.1. Riigilõiv on 100 euro ulatuses põhjendatud. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse hind on maakohtule esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse ulatust arvestades

§ 122lg 2 ja 4, § 132 lg 4 p 4 ja § 137 lg 1 järgi 0 eurot.

Hageja peab RLS lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuse eest riigilõivu seega 100 eurot. Hageja tasus riigilõivu 420 eurot. Hagejal on

§ 150lg 1 p 1 alusel õigus taotleda 320 euro ulatuses riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu kostjatelt hageja kasuks välja mõistmine ei ole põhjendatud ulatuses, milles hagejal on õigus riigilõiv tagasi taotleda. 14.2. Ringkonnakohus lähtub hageja esindajakulude kindlaksmääramisel

§ 174

lg 1 ja 3 järgi sellest, et kulud oleks kantud apellatsioonimenetluses, ning

§ 175lg 1 järgi kulude vajalikkusest ja põhjendatusest.

Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud 6 tunni ulatuses. Hageja esitas

1. jaanuaril 2023 vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväite. Hageja esitas apellatsioonkaebuse
2. märtsil
3. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväite esitamine ei ole apellatsioonkaebuse esitamist ettevalmistav ega ka apellatsioonimenetluses tehtud toiming. Sellele kulunud aega ei saa apellatsioonimenetluses kantud kulude kindlaksmääramisel arvestada. Hageja ei esitanud ringkonnakohtu menetluses kostjate menetluskulude kohta vastuväiteid. Hageja ei ole ringkonnakohtu otsusega tutvunud. Toimingute, mida ei ole 7 apellatsioonimenetluses tehtud, ajakulu ei saa ka arvestada. Apellatsioonastmes ei olnud vaidlus õiguslikult keeruline. Menetlustoimingud ei olnud mahukad. Hageja kordas hilisemates menetlusdokumentides varem esitatud seisukohti (tl-d 75–76, 89–91, hageja
4. novembri
5. a menetlusdokument). See võttis vähem aega, kui uute seisukohtade väljatöötamine. Hageja esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) on vajalik ja põhjendatud. See ei ületa olulisest esindaja keskmist tunnitasu sarnastes vaidlustes. Hageja esindajakulu on 960 (6 tundi × 160). Arvestades hageja kinnitust ja

§ 174lõiget 10, tuleb esindajakulu hüvitada käibemaksuga, s.o kokku 1152 eurot.

15. Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on kokku 1252 (100 + 1152) eurot. Ringkonnakohus mõistab selle solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 8