Obsah (11)

§187§ 444§ 173§ 162§ 165§ 174§ 138§ 144§ 175§ 133§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7603 Tsiviilasi Krediidikaitse

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 24.05.2023 Harju Maakohtule hagi TRTRMNSI OÜ (likvideerimisel, kostja I) ja M J (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on Credit Invest OÜ ja kostja I vahel 09.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxx ning 09.12.
2. sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 11 606,67 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000,00 eurot, intress 906,67 euro ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 700 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja täiendav viivis 0,2% põhinõude (10 000,00 eurot) tasumata osalt päevas alates 25.05.
3. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 8393,33 eurot. Kostjale I on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 30.05.2023 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 30.05.
4. Kostjale II on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 30.05.2023 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 22.06.
5. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
6. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

2 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 165

lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 20 000 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1 050 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõiv summas 1 050 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 419,98 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 2 tundi ja 20 minutit. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot (käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga) mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tundi ja 20 minutit on vajalik ja põhjendatud. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 392 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 442 eurot (riigilõiv 1050 eurot + õigusabikulud 392 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

3 /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4