) § 423 lg 2 p 2 alusel. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Hageja on 05.12.2023 esitanud kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja on surnud ning hageja ei soovi käesoleva menetluse jätkumist ja seeläbi on ära langenud asja lahendamiseks vajalik õigusvaidlus.
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hageja ei soovi menetluse jätkumist ja seega õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu puudub perspektiiv käesolevas asjas menetluse jätkamiseks, siis kohus jätab hagi läbi vaatamata
5. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (
lg 1).
järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulud 6.
lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hageja poolt kantud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 180 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus tasutud riigilõivude tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt ning
lg 1 p 3 alusel tuleb hagejale tagastada täiendavalt hagimenetluses tasutud riigilõiv 180 eurot, kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et kostja on surnud ja ära on langenud asja lahendamiseks vajalik õigusvaidlus. TMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata 2-22-128535 eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Eeltoodu alusel ei tagasta kohus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot. Hagejale tagastatav hagimenetluses tasutud riigilõiv 180 eurot tuleb kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS (vastavalt hageja taotlusele, vt ka
/ allkirjastatud digitaalselt / Kadri Mälberg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.