← Eesti

2-22-16242/18

Obsah (4)§ 101§ 2172§ 102§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16242 Tsiviilasi X hagi Y ja C vastu ela

redaktsiooni kohaselt on oluliselt muutunud lastele makstava elatise põhimõtted. Uue

redaktsiooni kohaselt on lapse igakuise elatise summa 213,44 eurot kuus. Lisaks eeltoodule on hageja ülalpeetavate hulka lisandunud kolmas laps Q (xxxxxxxxxxx), kes vajab samuti hoolt ja ülalpidamist ning kelle huvid oleksid vähem kaitstud olukorras, kui hageja peab ka edaspidi tasuma kostjate elatist senises määras.

  1. Hageja sissetulekud on
  2. aastal Soomes elades ja töötades keskmiselt 2018,52 eurot. Soomes elamine on oluliselt kallim kui Eestis.
  3. Kostjatele makstavaid toetusi tuleb elatise suuruse arvutamisel arvestada. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjate seaduslikule esindajale laekub lapsetoetus 60 eurot. Hageja taotleb lapsetoetust arvesse võtta 30 euro ulatuses lapse kohta (60 eurot : 2). Seega kuulub kostjatele tasumisele kuuluv elatis vähendamisele 30 euro võrra lapse kohta.
  4. Hageja palub: vähendada Harju Maakohtu 30.09.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 219-116180 väljamõistetud elatise suurust ning mõista Xlt välja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis muutuva suurusega summas 250 eurot arvates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni määrates kindlaks, et igakuine elatis ei või olla võiksem kui

§ 101

lg-te 3-5 alusel arvestatav summa; - C (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis muutuva suurusega summas 250 eurot arvates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni määrates kindlaks, et igakuine elatis ei või olla võiksem kui

§ 101lg-te 3-5 alusel arvestatav summa.

  1. Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja
  2. a netopalk oli 29533,65 miinus maksud 5798,81 = 23734,84 :12 = 1977,90 eurot kuus.
  3. a netopalk oli 34363,73€ miinus maksud 7216,38€ = 27147,35 :12 = 2262,28 eurot kuus.
  4. Hageja kolmanda lapse kulud eurot: • Haiglakulud 200€, dokumendid 18€ + pass/ID-kaart 25€, vanker/käru (kasutatud) 300€ + sisekummid 24€, turvahäll (kasutatud) 120€, mähkimislaud 75 €, mähkimisalus 20€, voodi 60€ + voodirattad 20€ + madrats 20€ + madratsikate 10€, tekid 30€ + linad 20€, magamiskott vankrisse 25€, söögitool (kasutatud) 30€, lamamistool (kasutatud) 20€, kandelina (kasutatud) 25€, kõhukott (kasutatud) 30€, imetamispadi (kasutatud) 25€, mänguaedik (kasutatud) 50€, vann + pott 15€, käterätid 15€, lutid, lutipudelid, lusikad, taldrikud, söögipõlled 35€, rinnapump (kasutatud) 40€, riided (body’d, sipupüksid, kombed, talveriided, sokid, mütsid, kindad jne.) u 50€ 2

(15)kuus, mähkmed u. 45€ kuus, niisked salvrätid 10€ kuus, söök (püreed, pudrud, puuviljad, piimatooted, mahlad jne.) 150€ kuus, ravimid, vitamiinid, pesemis- ja hügieenitarbed 10€ kuus, raamatud, mänguasjad 20€ kuus, lasteaiatasu alates 01.06.2023 u. 240€ kuus.
  1. Pere elamiskulud: • Üür 850€ kuus • Elekter 20€ kuus • Vesi 50€ kuus • Kodukindlustus12€ kuus • Kommunaalkulud 932€ kuus, millest hageja osa on 50% ehk 466€. Lisaks on hageja sunnitud igakuiselt kandma järgnevad kulud: • 250- ajatatud tulumaks • 450- kütus, töölkäimisele.
  2. Seonduvalt kostjate tõenditega toob hageja välja järgmise: a. lasteaiatasu 71,25 € b. huviringid (arvestades seda, et need ei toimu igakuiselt ja võimalik on saada tulumaksutagastust): i. kunstiring 10,66 € kuus. ii. MyDance 9,68 € kuus. iii. Roboo15,52 € kuus. iv. Inglise keel 11,94 € kuus v. dotE tantsuõpe 34,01 € kuus. vi. Ujumisõpe 29,66 € kuus. vii. Animakool 19,3 € kuus. c. Hoidja 120,41 €. d. Toit 150 € e. Kommunaalkulud 80 € f.Riided, jalanõud 31€ (koos ujumistarvikutega on aasta keskmine kulu 34,41 € kuus). g. Rattad, mänguasjad (sh lakke riputatavad võimlemisrõngad jne), raamatud, meisterdamisvahendid jne 40,11€ h. Kodutekstiilid (kardinad, käterätid, voodipesu jne) 5 € i. puhkus ja vaba aeg (reisid, osalustasud, teatri-/kontserdipiletid jne) 6,12 € kuus, j. reiside puhul ei ole siiski tegu laste tegelike vajadustega, kuid reaalne ja aktsepteeritav kulu reisidele on aasta jooksul 42,57 € kuus, k. Ravimid, vitamiinid 10 € l. Üritused lasteaias 10 € m. Hügieenitarbed (hambapasta, šampoon, seep, pesugeel jms) 10 € n. Transport (nt takso arsti juurde) 10 € - Eestis ja Tallinnas on tasuta ühistransport, pealegi asub laste perearstikabinet kodust 900 meetri kaugusel. Põhjendatud kulud kokku 560,12 € miinus 80€ lastetoetus, on lapse reaalne kulu 478,14 € kuus, millest kumbki lapsevanem kannab pool, ehk siis 239,07 € kuus, lapse kohta. Seega katab seaduses kehtestatud viisil kalkuleeritud elatisraha 520,26€ reaalselt tehtavad kulutused 478,14€ varuga.
  3. Hageja ja tema lapse kulud ja neid kinnitavad tõendid on järgmised: 3
(15)KOSTJATE VASTUS
  1. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole kohtu ette toonud, millised olid elatise väljamõistmist mõjutanud asjaolud 2019.a. võrreldes praeguse ajaga. Hagejal on sündinud lisaks kostjatele veel üks laps, kuid ainuüksi nimetatud asjaolu ei pruugi väljamõistetud elatise suurust mõjutada.
  2. Hageja on kohut eksitanud, väites, et tema keskmine sissetulek ühes kuus on 2018,52 eurot ning viidanud lisatud soomekeelsele maksuotsusele. Esiteks –2018,52 eurot on maksuotsuse kohaselt maksutagastus (veropalautus – maksutagastus eesti k.). Vaidlusaluse tõendi kohaselt on ilmne, et hageja kuu keskmine sissetulek on märkimisväärselt suurem kui ta väidab. Seetõttu ei pruugi tõele vastata ka Hageja väide, et tema kolmas laps jääb väljamõistetud elatise suuruse tõttu materiaalselt halvemasse olukorda. 4
(15)
  1. On ilmne, et arvestades elukalliduse tõusust lähtuvat indekseerimist oleks alates 01.04.2023 hagis nõutav 250-eurone elatis alla miinimumi. Hagis ei ole põhjendatud, miks peaks elatise vähendamisel igakuise elatise välja mõistma muutumatu suurusena, mis ilmselgelt jääb alla seaduses ettenähtud miinimumi ja ei kata kindlasti laste vajadusi. Väljamõistetud elatise suurus vastab hetkel laste reaalsetele kuludele. Eeldades, et hageja panus kõigi 3 lapse ülalpidamisse on võrdses suuruses, siis on Hageja kulu lastele igakuiselt 3 x 411 = 1233 €, mis on hageja sissetulekuid arvestades reaalselt võimalik tasuda, ilma, et hageja
  2. laps ja ta ise jääksid materiaalselt halvemasse olukorda. Hagi ei ole põhjendatud.
  3. Hageja on esitanud dokumendid palgaarvestuse kohta, mille kohaselt on tema netotulu palga näol 2022.a. olnud 27 146,35 € (palk 34363,73, maksuvaba 10155,
  4. kinnipeetud maks 7216,38 € ; arvutuskäik: 34363,73 - 10155,39 = 24 208,34 € ; 24 208,34 – 7216,38 =16 991,96 € ; 16991,96 + 10 155,39 = 27 147,35 €). Sellele lisandub, arvestades hagile lisatud maksuotsust, maksutagastus summas 2018,52 € (väljamakse augustis 2022), kokku aasta tulu 29 164,87 €, seega kuu netosissetulek on 2430,40 €. Hageja ei ole kolmanda lapse puhul arvestanud kulude katmiseks Soomes makstavat lapsetoetust, mille määr ühe lapse kohta on igakuiselt 94.88 €, detsembris 2022 maksti lapsetoetust topeltsuuruses. Nimetatud lapsetoetus on maksuvaba.
  5. Hageja kolmanda lapse kulude kokku 1252 € puhul ei ole märgitud, millise perioodi kuludega on tegemist. Arvestades spetsifikatsiooni (nt haigla, käru, mööbel, mänguaedik jms) on eelduslikult tegemist ühekordsete kuludega pikema perioodi jooksul. Hageja on märkinud lapse kuluna alates 01.06.2023.a. lasteaiatasu suuruses 240 €, mille kohta tõendeid esitatud ei ole. Kostjad ei sea kahtluse alla, et laps võib lasteaeda minna, kuid teadmata ja tõendamata on lasteaia tasu suurus ja lasteaia alguse aeg.
  6. Hageja on elamiskulude arvestuse rajanud valedele alustele – eluasemekulust on hageja kanda 1/3 juhul, kui eluruumi kasutab 3 isikut. Kütuse kulu on seotud tööpaiga kaugusega elukohast, sellekohaseid andmeid esitatud ei ole. Soome maksusüsteem näeb ette hüvitise transpordi kasutamise eest tööle käimiseks, seega ei saa seda kulu arvestada täies ulatuses.
  7. Kostjate ema ei saa üksikvanema toetust.
  8. Hageja on vaidlustanud kulu lapsehoidjale kui põhjendamatu kulu. Kostjad on 5-aastased ja käivad lasteaias. Paraku esineb olukordi, kus üks või ka mõlemad lapsed on sageli haiged ning lasteaeda minna ei saa. Nt eelmisel sügis-talve perioodil oli kogu pere järgemööda pidevalt haiged alates
  9. oktoobrist 2021 (
  10. COVIDi põdemine oktoobris, sealt edasi haigestuti kordamööda erinevatesse viirustesse, sh märtsikuus oldi
  11. korda COVIDis jne) kuni aprillini
  12. Sel sügistalvelgi on samuti lapsed mitmeid kordi viirustesse nakatunud ning lasteaed on väga range lapsi koju saatma väiksemagi nohu või köhatuse puhul, rääkimata palavikust vm tõsisematest nähtudest. Üldreegel on 2 nädalat lasteaias, 1 nädal kodus (kui jäävad korraga haigeks). Vahel ka 1 nädal lasteaias, 2 nädalat kodus (kui lapsed kordamööda haiged). Reeglina lapsed üle 2 nädala lasteaias ilma haigestumata vastu ei pea. Kostjate emal ei ole võimalik alati töölt koju jääda, lapsi üksi koju jätta ei saa, seega on kulu lapsehoidjale paratamatu. Paraku kasvatab Kostjaid ema üksinda. 5
(15)Hageja väiteil on kulu laste reisimisele põhjendamatu. Kostjate ema sellega ei nõustu, reisimine avardab laste silmaringi, annab neile korvamatuid emotsioone ja mälestusi, tugevdab tervist. Kindlasti on võimalik lapsi üles kasvatada tagades neile vaid elementaarsete baasvajaduste rahuldamise, kuid kostjate ema soovib, et lapsed areneksid terveteks, arukateks ja intelligentseteks inimesteks, paraku ei ole seda võimalik saavutada ilma kulutusi tegema. Kostjate ema ja Hageja varaline seis peaks võimaldama lastele sisukat puhkust, tervise edendamist, kultuurilisi elamusi jne. Kostjate ema on lapsed sageli võtnud töölähetustesse kaasa, seda kahel eesmärgil. Esmalt, lastele lähetuse ajaks hoidja palkamine ja teenuse eest tasumine tuleb oluliselt kallim kui laste reisikulu. Teisalt on lastel võimalus näha maailma ja eri kultuure, saada positiivseid elamusi.
  1. Kostjate seadusliku esindaja netopalk on 1850 €, peretoetusi maksab SKA 2x60 €. Arvestades asjaolu, et alates jaanuarist on tõusnud lasteaia kohatasu, varem oli lasteaia kuutasu 71,25€ lapse kohta, siis nüüd on 98,65€ lapse kohta, siis on kulutused lapse kohta suurenenud 27,40 € võrra, kokku kahe lapse kohta 54,80 €.
  2. Y ja C on kaksikud, seega ei ole ühel lapsel võimalik kasutada teisest lapsest jäävaid asju ja riideid, oste ja kulutusi tehes tuleb paratamatult arvestada kahe lapsega korraga. Kostjate tegelikud vajadused ja kulutused on järgmised: • lasteaiatasu 98,65 € • kunstiring 20 € • MyDance 18,17 € • Robootika ring 23,38 € • inglise keel 22,4 € • dotE tantsuõpe 62,6 € • ujumisõpe 36,5 € • Animakool 35,75 € • hoidja 126,25 € • toit 150 € • kommunaalkulud 80 € • riided, jalanõud 31 € • rattad, mänguasjad (sh lakke riputatavad võimlemisrõngad jne), raamatud, meisterdamisvahendid jne 40,11 € • kodutekstiilid (kardinad, käterätid, voodipesu jne) 5 € • puhkus ja vaba aeg (reisid, osalustasud, teatri-/kontserdipiletid jne) 120,68 € sh piletid ja osalustasud min 166 € + lennupiletid (Pariis 199€, Brüssel 200,7€, Bergen 153,2€, Praha 218.42€, NYC 418,27€) + reisikindlustus 92,6€ • ravimid, vitamiinid 10 € • üritused lasteaias 10 € • hügieenitarbed (hambapasta, šampoon, seep, pesugeel jms) 10 € • transport (nt takso arsti juurde jms) 10 € Ühe kuu kulud ühe lapse kohta kokku 910,49 €, kahe lapse kulud ühes kuus kokku 1820,98 €. Kummagi lapse eest on peretoetus 80 €. Lähtudes mõlema vanema ülalpidamiskohustusest, on kummagi vanema osa lapse ülalpidamiskuludest (910,49 – peretoetus 80) : 2 = 415,24 €.
  3. Harju Maakohtu 07.03.2023.a. kohtumäärusega kohustas kohus pooli lisasid süstematiseerima ning esitama võõrkeelsete tõendite tõlked. 20.03.2023.a. on Hageja 6
(15)esitanud nummerdatud lisad, kuid kohtumäärus on osaliselt täitmata. Hageja poolt kohtule esitatud palgatõendite (palkkalaskelma) ja maksuotsuse (verotuspäätos) tõlget kohtule esitatud ei ole. Nimetatud tõendid ei ole kohtukõlbulikud ega seaduslikud. Seega ei ole Hageja tõendanud hagi alust – sissetulekute ebapiisavust 3 lapsele elatise tasumiseks ega ka elatise väljamõistmise otsuse ajal olnud varalise seisu muutust hagi esitamise ajaga võrreldes. Hagiavalduses ega täiendavalt esitatud menetlusdokumentides ei ole välja toodud Hageja
  1. lapse igakuiseid kulusid. Ka seetõttu ei ole hagi tõendatud. Kuivõrd hagi on tõendamata, siis tuleb see jätta rahuldamata.
  2. Hageja on esitanud hulgaliselt kaupluste ostutšekke ja kviitungeid (tõendid on raskesti jälgitavad ning hagi tekstiga sidumata), mis peaksid tõenäoliselt olema seotud lapse kuludega. Tegelikku kuluarvestust hagis ega selle täiendustes esitatud ei ole. Hageja on tõenditena esitanud ekraani kuvatõmmised internetist kandelina ja kandekoti (tõend 15 ja 16) kohta, kuid neid ei ole võimalik siduda Hageja poolt tehtud kulutustega. Maneež, kandekott, kandelina on kasutusel lühikest aega ning on järelturul hõlpsasti realiseeritavad, mis teeb nende omahinnaks marginaalse summa. Eluaseme kindlustusmakse (tõend 03) ei ole lapse ülalpidamisega seonduv kulu. Ka Kostjate kodu on kindlustatud, kodukindlustuse kulu 129,37€/a, jagatuna kolme elaniku vahel 3,6€/kuus. Hageja
  3. lapse ema haigla arved (tõendid 24 ja 25) ei ole lapse ülalpidamisega seotud kulu. Eluasemekulude suurus hagis ei vasta esitatud eluasemekulude tõendile (tõend 01), tegelik kulu on väiksem. Hageja on hagiavalduses enda igakuise kuluna märkinud ka tulumaksu ajatamise summas 450 €, märkimata ajatamise perioodi. XXX Viidatud tulu, mida hageja maksegraafiku alusel tasub, on hageja saanud talle kuuluval kinnistul (reg osa xxxxxxxx) asuva metsa müügist. XXX kinnistu asub Otepää vallas ning on suurusega 27,53 ha, sellest metsamaad 11.83 ha. Hageja on perioodiliselt kinnistul asuvat metsa müünud ja saanud sellest arvestatavat tulu, mida tõendab ka igakuine ajatatud tulumaksu summa 450 €. Metsa müügist on hagejal võimalik saada vajadusel täiendavat sissetulekut, et ülal pidada lapsi.
  4. Hagejal ei ole laste hooldusõigust nende hariduse ja viibimiskoha küsimustes, seega on hageja etteheited laste reiside osas põhjendamatud. Kostjate ema on lähtunud pragmaatiliselt nii säästu printsiibist kui ka võimalusest/vajadusest soodustada laste arengut. Laste nii vaimse kui ka füüsilise tervise huvides on mõistlikum nad reisidele kaasa võtta. Emaga koos reisides pole Kostjad viibinud vaid konverentsikeskustes, vaid alati on leidunud kohapeal viise, kuidas lapsed saaksid tegeleda eakohaste tegevustega kohapealses linnaruumis usaldusväärsete inimeste käe all ja juhatusel. Näiteks käis Pariisi reisil kaasas laste tädi, kes külastas kostjatega näitusi ja mänguplatse Pariisi kesklinnas sel ajal, kui kostjate ema oli koosolekul. Kostjad on juba varasemalt välja toonud, et hoidja palkamine reiside ajaks on sageli kulukam kui laste kaasavõtmine. Näiteks, kui ema läheb 3 päevaks reisima, siis lapsi hoiaks hoidja 10€/h (3 x 24 x 10 = 720 €), mis tuleks kulukam võrreldes laste kaasavõtmisega. 7
(15)Hageja on vaidlustanud laste transpordikulu 10€ kuus. Tasuta ühistransport on vaid Tallinnas, väljaspool Tallinna tuleb transpordi eest tasuda. Samuti on mõeldamatu haigete laste arsti juurde viimine ühistranspordis või jalgsi. Paraku ei käi lapsed ainult perearsti juures, vaid kahjuks tuleb külastada ka erakorralise meditsiini osakonda, mis asub Mustamäel. Mõlemad lapsed on käesoleva vastuse koostamise ajal viirushaiguses, palavik 38,5 ja neil on sügelev lööve. Kahe kõrges palavikus 5-aastase lapsega perearsti juurde jalutada ei ole ilmselt võimalik ega mõistlik. Lapsed alustavad 2024/25 õppeaastal kooliteed. Kooliks ettevalmistamiseks on lapsed registreeritud XXX eelkooli, mille maksumus 1 lapse kohta on ettemaks 79 eurot, mis on ühtlasi ka osa septembrikuu tasust, teistel kuudel on kehtestatud kuutasu 149 eurot (välja arvatud detsember ja aprill, kui kuutasu on 89 eurot). Kokku seega 1 lapse kohta peerioodil september – aprill kuus keskmiselt 125,25 eurot. Laste kooliks ettevalmistamiseks on soetatud vajalikud raamatud, töövihikud, Regio kaardid kogusummas 375,59 eurot. Kooli alguseks tuleb soetada ka kooliks vajalik riietus (kesklinna koolidel on reeglina koolivorm), spordivarustus, koolikotid, õppevahendid, joonistus- ja käsitöötarbed, kirjutuslauad, toolid, valgustid jms. On ilmne, et kahe kooliteed alustava lapse puhul on tegemist suurte väljaminekutega, mille täpset suurust on hetkel raske prognoosida. Laste lasteaia tasu on menetluse jooksul suurenenud korduvalt, viimane märtsikuu arve oli lapse kohta 100,02 eurot. Kostjatele on samuti vormistatud isikut tõendavad dokumendid juulis 2022, kulu 25 eurot ja 27 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 24. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 25.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse 8

(15)elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. 30.09.2019 tegi Harju Maakohus tagaseljaotsuse tsiviilasjas 2-19-116180 (I kd, tlk 7-8), millega mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 373,30 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 69 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 11.06.2019 kuni täisealiseks saamiseni; b. kostjate eest makstav riiklik toetus laekub kostja seaduslikule esindajale; c. kostjad elavad ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel; d. hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, Q (xxxxxxxxxxx; I kd, tlk 15 – rahvastikuregistri väljavõte), kes elab koos hagejaga.
  2. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 30.09.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-116180 väljamõistetud elatise suurust ning mõista Xlt välja: a. Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis muutuva suurusega summas 250 eurot arvates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni määrates kindlaks, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui

§ 101lg-te 3-5 alusel arvestatav summa; b.

C (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis muutuva suurusega summas 250 eurot arvates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni määrates kindlaks, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui

§ 101lg-te 3-5 alusel arvestatav summa.

Kostjad vaidlevad hagile vastu ning leiavad, et elatise vähendamiseks alus puudub.

  1. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud ning et hagejal on veel üks alaealine laps, kes jääb senise elatise kontekstis kostjatega võrreldes vähemkindlustatuks. Hageja leiab, et kostjate kulud ei ole sedavõrd suured, et õigustaks väljamõistetud elatise suurust ning arvestada tuleb ka kostjatele makstava lapsetoetusega. Kohus leiab, et eeltoodud väited annavad hagejale õiguse TsMS § 459 nimetatud elatise muutmise hagi esitamiseks. Elatise väljamõistmise ajal ei olnud hagejal kolmandat last ning asja materjalidest ei nähtu, et elatise suuruse määramisel oleks arvestatud lapsetoetusega. Ka kulude suuruse vaidlustamine annab õiguse elatise muutmise hagi esitamiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest 28.10.
  2. a. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 459 lg-ga
  3. 9

(15)TsMS § 459 nimetatud elatise muutmise hagi esitamiseks ei anna iseenesest õigust õigusliku olukorra muutumine (

§ 2172

lg 2), kuivõrd hagejalt ei ole kostjate kasuks välja mõistetud elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus (

§ 2172lg 1).

29. Kostjad leiavad, et elatise vähendamiseks alus puudub, kuivõrd kostjate kulud on liialt suured ning vastavad juba väljamõistetud elatise suurusele. Hageja leiab, et kostjate kulud ei ole sedavõrd suured, et õigustaksid hagi rahuldamatajätmist. Kohus analüüsib alljärgnevalt kostjate kulusid. Kostjad on esile toonud, et nende igakuised kulud on vähemalt 910,49 eurot kuus lapse kohta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul soovivad kostjad elatist miinimummäära ületavas summas, lasub neil kohustus kulude suurust tõendada.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Lastele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Arvestades kostjate poolt esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et kostjate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Kohtu Kohtu kommentaar hinnang Eluasemekulud Esile toodud suurus 80 80 Põhjendatud, hageja ei vaidlustanud kulu suurust. Lasteaed Toidukulu Transpordikulud 98,65 150 10 100,02 150 10 Tõendid II kd, tlk 126-127. Kulu on vajalik. Põhjendatud, hageja ei vaidlustanud. Põhjendatud. Kostjad on veenvalt põhistanud kulu vajalikkust. Kulu ei ole ülemäärane. 10

(15)Huvitegevus 218,80 130,77 Lapsehoidja 126,25 120,41 Riided ja jalatsid Tervishoid Hügieen Üritused lasteaias Puhkus ja vaba aeg 31 10 10 10 120,68 34,41 10 10 10 60 Kodutekstiilid (kardinad, käterätid, voodipesu jne) Rattad, mänguasjad (sh lakke riputatavad võimlemisrõngad jne), raamatud, meisterdamisvahe ndid Eelkool 5 5 40,11 20 125,25 125,25 Kokku: 910,49 865,86 Kostjad on esile toonud huviringide koosseisu ja maksumuse ühes kuus: kunstiring 20 €, MyDance 18,17 €, robootika ring 23,38 €, inglise keel 22,4 €, dotE tantsuõpe 62,6 €, ujumisõpe 36,5 €, animakool 35,75 €. Hageja on esile toonud, et ringid ei toimu 12 kuu vältel ning kostjate emal on võimalik saada huvitegevusega seotud kuludelt tulumaksutagastust. Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhistanud, et huvitegevusega seotud kulu on kokku 130,77 eurot järgnevalt: kunstiring 10,66 € kuus, MyDance 9,68 € kuus, Roboo 15,52 € kuus, inglise keel 11,94 € kuus , dotE tantsuõpe 34,01 € kuus, ujumisõpe 29,66 € kuus, animakool 19,3 € kuus. Tõend II kd, tlk 11-
  1. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kostjad on veenvalt põhistanud kulu vajalikkust. Põhjendatud, hageja ei vaidlustanud. Põhjendatud, hageja ei vaidlustanud. Põhjendatud, hageja ei vaidlustanud. Põhjendatud, hageja ei vaidlustanud. Kostjad on esile toonud, et piletid ja osalustasud moodustavad 166 € + lennupiletid (Pariis 199€, Brüssel 200,7€, Bergen 153,2€, Praha 218.42€, NYC 418,27€) + reisikindlustus 92,6€. Kohtule ei ole põhistatud, et mitmeid kordi aastas välisreisil käimine on kostjate tavapärane elulaad, liiati ei ole põhistatud, et selline elukorraldus vastaks vanemate majanduslikule võimekusele. Kohus nõustub hagejaga, et viidatud kulu ei saa täies ulatuses põhjendatuks lugeda. Kohus loeb puhkusereisidega seotud kulu põhjendatuks 50 euro ulatuses kuus. Teatri- ja kontserdipiletid on põhjendatud 10 euro ulatuses. Tõend II kd, tlk 43-
  2. Kohus leiab, et tegemist on vajalike kuludega. Vastava kulu tekkimine on üldteada asjaolu. Kulu ei ole ülemäärane. Tegemist on vajalike kuludega. Kohus nõustub siiski ka hagejaga ning leiab, et osade kulukomponentide puhul on tegemist ühekordsete kuludega. Tsirkusepood.ee arve on ettevõtte OÜ Zizi&Yoyo arve ning seda ei ole võimalik kostjatega seostada. Siiski on ilmne, et vastavad kulud tekivad ning kohus hindab kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Tõendid II kd, tlk 120-
  3. Tegemist on vajalike kuludega. Eeltoodu alusel loeb kohus kummagi kostja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 865,86 eurot kuus (

§ 99). 30.

Osa kostjate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsele riikliku lapsetoetuse maksmise 11

(15)fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (

§ 101lg 5).

Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.

  1. a 60 eurot ja on alates 01.01.2023 80 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Kummagi kostja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 865,86 eurot kuus ning vastavast summast kummalegi kostjale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleks hagejal kanda tema kulusid
  2. a jooksul 402,93 euro (865,86 /2 - 30) ulatuses ja
  3. a 392,93 euro (865,86 /2 - 40) ulatuses.
  4. Järgnevalt tuvastab kohus hageja majandusliku seisukorra. Hageja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda, kuna seab hageja kolmanda lapse majanduslikult halvemasse seisu kui kostjad.
  5. Hageja
  6. a netopalk oli hageja väitel keskmiselt 2262,28 eurot kuus. Kostjad on esile toonud, et hageja kuu netosissetulek on 2430,40 eurot. Hageja ei ole oma sissetulekute osas esitanud kohtule eestikeelseid tõendeid, mistõttu ei ole kohtul võimalik sissetuleku suurust täpselt tuvastada. Kohus lähtub poolte poolt esiletoodust. Hageja ei ole esile toonud, et talle kuuluks kinnisvara või sõidukeid. Kostjad on esile toonud ja tõendanud, et hagejale kuulub kinnistu asukohaga Valga maakond, Otepää vald, xxx küla, XXX (registriosa nr xxxxxxxx). Äriregistrist nähtub, et hageja on Mittetulundusühing XXX (rk xxxxxxxx) üks kolmest juhatuse liikmest ja tegelikust kasusaajast. Samuti on hageja YYY (rk xxxxxxxx) ja ZZZ (rk xxxxxxxx) juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja. Sõidukite registrist nähtub, et hagejale kuulub sõiduauto MG BGT (reg nr XXXXXX). Hageja suhtes on käimas täitemenetlused, kus kostjad on elatisenõudes sissenõudjateks. Nõuded on suuremas osas täidetud. Samas on hageja vara (kinnistu, sõiduk ja osalused äriühingutes) täitemenetluste raames arestitud. Hageja igakuised keskmised kulud on väidetavalt järgmised: • eluasemekulud 932 eurot, millest hageja osa on 50% ehk 466 eurot; • ajatatud tulumaks 250 eurot; • kütus töölkäimisele 450 eurot. Kohus märgib, et hageja on vääralt lähtunud eeldusest, et tema igakuine eluasemekulu on 466 eurot. Kostjad on õigesti märkinud, et viidatud kulu tuleb jagada kolme inimese vahel, sest selline on eluaseme kasutajate arv. Hageja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Seega on hageja eluasemekulu suurus 310,67 eurot (932 / 3) kuus. Tulumaksukohustuse kohta ei ole tõendeid esitatud, mistõttu kohus sellega ei arvesta. Kütusekulu kohta samuti tõendid puuduvad ning sellises ulatuses kütusekulu ei ole eluliselt usutav, hageja ei ole vaatamata vastaspoole etteheidetele kulu olemasolu ja vajalikkust ka põhistanud. Veelgi enam, hageja ei ole esile toonud, et talle kuuluks või tema kasutuses üldse mõni sõiduk oleks. Hageja ei ole selgitanud, miks peab ta õigeks kütuse eest kõrge tasu maksmist olukorras, kus tal on kostjate ülalpidamiskohustus kohaselt täitmata. Hageja huvi kasutada tööle sõitmiseks sõiduautot ei kaalu üles kostjate huvi saada kohast ülalpidamist. Seega kohus viidatud kuluga ei arvesta. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja on töövõimeline ja -ealine. 12

(15)Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et hageja majanduslik seisukord on kostjatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea. 33. Hageja on esile toonud, et tema kolmas laps on senise kostjate elatismäära edasise kehtimise korral majanduslikult vähemkindlustatum kui kostjad. Hageja on esile toonud, et tema kolmanda lapse kulud on järgmised: • Haiglakulud 200 eurot • Dokumendid 18 eurot + pass/ID-kaart 25 eurot • Vanker/käru (kasutatud) 300 eurot + sisekummid 24 eurot • Turvahäll (kasutatud) 120 eurot • Mähkimislaud 75 eurot • Mähkimisalus 20 eurot • Voodi 60 eurot + voodirattad 20 eurot + madrats 20 eurot + madratsikate 10 eurot • Tekid 30 eurot + linad 20 eurot • Magamiskott vankrisse 25 eurot • Söögitool (kasutatud) 30 eurot • Lamamistool (kasutatud) 20 eurot • Kandelina (kasutatud) 25 eurot • Kõhukott (kasutatud) 30 eurot • Imetamispadi (kasutatud) 25 eurot • Mänguaedik (kasutatud) 50 eurot • Vann + pott 15 eurot • Käterätid 15 eurot • Lutid, lutipudelid, lusikad, taldrikud, söögipõlled 35 eurot • Rinnapump (kasutatud) 40 eurot. Kohus leiab, et kõik ülalviidatud kulud on ühekordsed kulud, mille kasutusiga jaotub lapse vanusest tulenevaid vajadusi arvestades umbes kahe aasta peale. Kohus nõustub kostjatega, et (sünnitusega seotud) haiglakuludel pole seost lapse igakuiste vältimatute vajadustega. Kohus nõustub kostjatega ka selles osas, et viidatud tarvikud on kasutusvajaduse möödumisel võimalik võõrandada (ka hageja perekond on ise vastavad tarvikud suuresti kasutatult soetanud) ja hinnanguliselt vähemalt poolt soetusmaksumusest tagasi saada. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus tarvikute igakuiseks arvestuslikuks kuluks ca 30 eurot kuus. Hageja kolmanda lapse igakuised põhjendatud kulud on seega 831,80 eurot, mis kujuneb järgmiselt: • Eluasemekulud 310,67 eurot • Tarvikud 30 eurot • Riided 56,13 eurot • Mähkmed 45 eurot • Niisked salvrätid 10 eurot • Söök (püreed, pudrud, puuviljad, piimatooted, mahlad jne) 150 eurot • Ravimid, vitamiinid, pesemis- ja hügieenitarbed 10 eurot • Lasteaed 200 eurot • Raamatud, mänguasjad 20 eurot. 13
(15)Lasteaiatasu alates 01.06.
  1. a 240 eurot kuus on küll tõendamata, kuid siiski on ilmne, et vastav kuluartikkel hageja perel lisandumas on. Kohus arvestab kuluga menetlusökonoomilistel kaalutlustel ning loeb suuruseks 200 eurot kuus, lähtudes sealjuures isiklikust kogemusest (lasteaia kulu koos toiduga ca 150 eurot kuus) ja ka kostjate esitatud lasteaia arvetest (ilma soodustusteta ca 175 eurot kuus) ning võimalikust elukalliduse vahest Tallinnas ja Helsingis. Kostjad on esile toonud, et Soomes makstakse lapsetoetust 94.88 eurot kuus (maksuvaba). Hageja ei ole eeltoodut vaidlustanud. Arvestades nimetatud toetuse lapse kuludest maha (831,80 - 94.88 = 736,92), tuleb kummalgi vanemal kanda lapse kulusid 368,46 euro ulatuses (736,92/2). Arvestades hageja tõendatud kulusid, tema varalist seisu ja sissetulekut, on kohus seisukohal, et hageja kolmas laps ei jää senise kostjate kasuks väljamõistetud elatise suuruse edasikehtimisel majanduslikult vähemkindlustatuks. Hageja majanduslik seisund on piisavalt hea, et kõigile oma ülalpeetavatele kulupõhist ülalpidamist võimaldada.
  2. Hageja on ka viidanud, et kostjate ema majanduslik olukord on oluliselt parem võrreldes esitatuga, kuid hageja ei ole selgitanud, kuidas mõjutab see tema elatise tasumise kohustust. Kohus leiab, et hageja väide on irrelevantne. Alates 01.04.2022 on elatise baasmäär 209,20 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 46,44 eurot, kokku 255,64 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (perioodil kuni 31.12.
  3. a 30 eurot ning alates 01.01.
  4. a 40 eurot – PHS § 17 lg 3) ning seejärel on elatise suuruseks perioodil kuni 31.12.
  5. a 225,64 eurot (255,64 - 30) ning alates 01.01.
  6. a 215,64 eurot (255,64 40). Alates 01.04.2023.a on elatise miinimummäär 260,33 eurot kuus. Kehtiv elatisemäär on 373,30 eurot kuus kummagi kostja kohta. Hageja taotles kummagi kostja elatise vähendamist 250 euroni kuus. Kohus on leidnud, et pärast lapsetoetuse mahaarvamist tuleks hagejal kanda kostja kulusid
  7. a jooksul 402,93 euro (865,86 /2 30) ulatuses ja
  8. a 392,93 euro (865,86 /2 - 40) ulatuses. Seega nähtub, et elatise vähendamiseks puudub alus, kuivõrd kostjate kulud on isegi suuremad kui kehtiv elatisemäär eeldab. Kostjad ei ole nõudnud elatise suurendamist. Seega jääb kehtima senine määr. Kokkuvõttes puuduvad tõendatud asjaolud, mis annaks aluse senisest madalama või kõrgema elatise väljamõistmiseks.
  9. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.
  10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 14
(15)
  1. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.
  2. a otsusega nr 2-
  3. 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.