← Eesti

2-22-16655/21

Obsah (4)§ 101§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16655 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1

(9)6. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja Y kohustatud punktis 4 nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Q arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  3. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab isaga. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.
  4. Hageja igakuised vajadused on järgmistest: eluasemekulud (sh kommunaalkulud) 100 eurot, toidukulud 250-300 eurot, riided (sh jalanõud) 150-200 eurot, transpordikulud 68 eurot, regulaarsed psühholoogi seansid 130 eurot (tund), keeleõpe 100 eurot, tervishoid (sh ravimid, vitamiinid, kreemid, hügieenitarbed) 50 eurot, taskuraha 200 eurot (50 eurot nädalas), sidekulud (internet ja telefon) 38 eurot, meelelahutus 150-200 eurot (kino, teater, raamatud, kontserdid, restoranid), tähtpäevad 100 (sünnipäev, jõulud, aastavahetus, munadepühad, sõprade sünnipäevad sünnipäevad). Lisaks tuleb arvestada suuremate ühekordsete kuludega ja selleks vajaliku reservi kogumisega (erakorralised kulud, mööbel, sisustus, prillid, arvuti, telefon).
  5. Kostja ei maksa alates 14.06.2022 hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga kalendrikuu eest ette, vähemalt summas, mis vastab kehtiva perekonnaseaduse järgi arvutatavale elatissummale. Alates 01.06.2022 kuni hagi esitamiseni on kostja maksnud hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot.
  6. Kostja on kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks elatist 225.64 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust, nõuab hageja tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist. Hageja palub mõista välja kostjalt elatis 2

(9)tagasiulatuvalt alates 01.06.2022 kuni 05.11.2022, s.o hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani. Elatisvõla arvutamisel tuleb võtta arvesse, et

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 209.20 + 43.44 - 30 + 0 = 225.64 eurot. Alates 01.06.2022 kuni 31.10.2022 on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks kokku 5 × 225.64 = 1 128.20 eurot. Novembris 2022 on elatise suuruseks 225.64 : 30 = 7.52 eurot päevas. Alates 01.11.2022 kuni 05.11.2022 on kokku 5 kalendripäeva. Seega oli novembris 2022 kostja kohustatud maksma elatist 5 × 7.52 = 37.60 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli alates 01.06.2022 kuni 06.11.2022 kostja kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks 1 128.20 + 37.60 = 1 165.80 eurot. Arvestades, et nimetatud perioodil maksis kostja elatist kokku 150.00 eurot, on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 1 173.32 - 150 = 1 015.80 eurot. 5. Hageja palub: mõista välja kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2022 kuni 05.11.2022 eest kokku summas 1 015.80 eurot ning igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 225.64 eurot kuus.

Elatise summat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi (

§ 101

lg 3) ja brutotöötasu muutmise võrra (

§ 101lg 4).

Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Q arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud kostja kanda.

  1. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja pangakonto väljavõttest on näha, et ta kulutab palju raha meelelahutusele ja restoranides toidu tellimisele, samuti juveeli- ja riidepoodide külastustele. Kostja saab ka riigilt abi. Hageja ei saa nõustuda sellega, et kostja maksab hagejale elatist vähem kui seaduses sätestatud miinimumtasu. KOSTJA VASTUS
  2. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja sõnade kohaselt elab laps juulist 2022.a. Norras. Laps viidi Norrasse ilma kostja teadmata.
  3. Kostja pole hagihoiatust saanud. Kostja hageja viidatud sõnumeid saanud ei ole, seega on hageja esindaja poolt tõendamata, mida on hageja teinud, et saada elatist alates 01.06.2022.a.
  4. Kostja ootas kohtuotsust, mille kohaselt tal ei ole enam hooldusõigust lapse üle. Peale nimetatud otsust septembris
  5. a hakkas kostja lapsele elatist maksma, vastavalt oma majandusele võimekusele 150 eurot kuus. Kostja tasus lapsele elatist 18.10.2022 summas 150 eurot (märkega oktoober 2022.a. eest), 08.11.2022 150 eurot (märkega November 2022.a.), 12.12.2022 summas 150 eurot (märkega detsember 2022.a. eest, 09.01.2023.a. summas 100 eurot (märkega jaanuar 2023.a.). Kokku: 550 eurot. Kostja on teinud hagejale tähtpäevadeks kingitusi ja teeb seda ka edaspidi.
  6. Kostja sõnul laekub tema eelmise kuu töötasu järgneva kalendrikuu 8.-
  7. kuupäevani, seega ei ole kostjal võimalik lapsele elatist tasuda jooksva kalendrikuu lõpus, järgmiseks kalendrikuuks ette. Elatise ülekande päeva on arvestades eelnevat, võimalik prognoosida hiljemalt
  8. kuupäevaks.
  9. Kostja sõnade kohaselt kasvatab ta üksinda last, Ct (isikukood xxxxxxxxxxx), kelle isa W (isikukood xxxxxxxxxxx). W ei ole oma lapse ülalpidamises kunagi osalenud, tema kohta on seoses elatise mittetasumisega algatatud kriminaalasi nr. xxxxxxxx KaRS § 169 3

(9)kohaselt. Laps C on täielikult ema ülalpidamisel, ainukeseks toetuseks lapsetoetus 60 eurot kuus, aastast 2023.a 80 eurot kuus. Käesoleval juhul osutuks teine laps elatise hageja kasuks väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks ei võimalda ka tegelikkuses saadavad rahalised vahendid tasuda elatist hageja poolt soovitud ulatuses.
  1. Kostjale on teada, et hageja isa peres on kokku 4 last (koos hagejaga) ja nad saavad Norrast nii lapsetoetust kui ka suurperetoetust, mida ei ole käesoleva nõude esitamisel arvestatud.
  2. Kostjale kuulub kinnisvara, asukohaga xxx ja sõiduauto Honda Accord. Sisetulek on 1 235,63 eurot (neto). Kohustused ja igakused vältimatud kulud 1 kuu jooksul: • Eluasemelaen 224,97 eurot; • Väikelaen auto finantseerimiseks 75,79 eurot; • Väikelaen (remont + vannitoa remont + hambaproteesimine) 227,55 eurot; • Juriidiline kindlustus (tööalane) 7,95 eurot; • Eluaseme kindlustuskaitse 14 eurot; • Toitumine 427,70 eurot; • Kütus autole 148 eurot; • Hageja riietus 39,60 eurot; • Kommunaalid keskmiselt 112,30 eurot; • Elekter keskmiselt 31 eurot; • Gaas keskmiselt 9,10 eurot; • Tele 2 teleteenused 32,42 eurot; C Aksijonova igakuised kulud kokku: 570,61 eurot, millest: • Kommunaalid 112,30:2=56,15 eurot; • Elekter 31:2 = 15,50 eurot; • Gaas 9,10:2= 4,55 eurot; • Teleteenused 32,42:2=16,21 eurot; • Toit 200 eurot; • Meditsiinitarbed ja vitamiinid 43,75 eurot; • Riided - 85,75 eurot; • Meelelahutus (kino, raamatud, mänguasjad) – 31 eurot; • Eesti keele arendav ring 43 eurot; • Iluuisutamine 3 x kuus 75 eurot. Tegelikkuses ka ½ eluasemelaenu tagasimakse summast 224,97:2=113,99 eurot, sest ilma selle laenuta poleks Cl kodu ja korteri üürimise kulu oleks summa ½ Cle suurem summa. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kostja esitas 29.03.2023 taotluse tõendite kogumiseks ning palus kontrollida hageja esindaja sissetulekuid ja tema abikaasa sissetulekuid Norra ja Eesti pankadest. Kohus märgib, et taotlus on esitatud hilinemisega. Kohus määras juba 20.03.2023 määrusega asjas kohtulahendi kuulutamise aja ning eelmenetlus oli selle seisuga lõppenud. Taotlus on ka alusetu, kuivõrd lapse isa sissetulekust ei olene kostja ülalpidamiskohustus ning 4
(9)hoopis kostja on viidanud oma raskele majanduslikule olukorrale. Liiati ei oma kostja ülalpidamiskohustusele mõju hageja isa abikaasa majanduslik seisukord. 15. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja elab koos isaga; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse isale; • kostja ülalpidamisel on alaealine laps C (dtl 139).
  2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2022 kuni 05.11.2022 eest summas 1 015.80 eurot ning igakuise elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud muutuvas summas.

18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)kostja ainuülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes hagi rahuldamise korral muutuks majanduslikult vähekindlustatumaks kui hageja; (iii) kostja täidab ülalpidamiskohustus temale jõukohases ulatuses; (
  3. iv)hageja isale maksab Norra Kuningriik nii lapsetoetust kui ka suurperetoetust, mida ei ole nõude esitamisel arvesse võetud; (
  4. v)tagasiulatuv nõue on tõendamata, kuna hageja ei ole enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud. 19. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vähemalt 1 486 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu 5

(9)tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja ei ole vaidlustanud hageja kulude suurust. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 1 486 eurot kuus.
  5. Kostja on märkinud, et tema sissetulek ei ole hagi rahuldamiseks piisav. 27.02.2023 määruses on kohus palunud kostjal esitada täielik ülevaade ja tõendid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, sissetulekud, vältimatud kulud, kohustused) ning oma pangakontode 12 kuu väljavõtted. Kostja on kohtunõude jätnud osaliselt täitmata. Kostja ei ole esitanud kogumishoiuse väljavõtet ning esitatud konto väljavõttelt nähtub, et kogumishoiusele on kostja teinud regulaarseid ning kohati märkimisväärseid sissemakseid ning samuti teeb sealt oma põhikontole regulaarselt erinevas summas väljamakseid. Põhjendusi, miks nimetatud kontoga seonduvalt väljavõtet esitatud ei ole, pole esitatud. Samuti on kostja jätnud märkimata, et saab oma teise lapsega seonduvalt riigilt elatisabi 100 eurot kuus. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx (dtl 315-316) ja sõiduauto Honda Accord (dtl 317). Sisetulek on keskmiselt 1 235,63 eurot (neto) töötasu näol ning lisaks elatisabi 100 eurot kuus ja lapsetoetus 80 eurot kuus. Kohustused ja igakused vältimatud kulud 1 kuu jooksul: • Eluasemelaen 224,97 eurot (dtl 318-320); • Väikelaen auto finantseerimiseks 75,79 eurot (dtl 321); • Väikelaen (remont + vannitoa remont + hambaproteesimine) 227,55 eurot (dtl 322); • Juriidiline kindlustus (tööalane) 7,95 eurot; • Eluaseme kindlustuskaitse 14 eurot; • Toitumine 227,70 eurot; • Kütus autole 148 eurot; • Kommunaalid keskmiselt 112,30 eurot; • Elekter keskmiselt 31 eurot; • Gaas keskmiselt 9,10 eurot; • Tele 2 teleteenused 32,42 eurot. KOKKU: 1 110,78 eurot. Hageja ei ole kostja kulusid ja nende tõendatust sisuliselt vaidlustanud. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada ülaltoodud kuludega, kuivõrd muus osas on need seotud hagejaga (väidetav riidekulu), kelle ülalpidamisega seonduvat käesoleval juhul analüüsitakse. Ülejäänud osas on need seotud kostja teise lapsega, kellega seonduvat käsitleb kohus allpool. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste 6
(9)rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea. Samuti on kostja oma majandusliku seisukorra kohta andnud mittetäieliku ülevaate ning kohus saab sellest järeldada, et kostja majanduslik seisukord on parem kui ta seda kohtule näidata püüab. Lisaks rõhutab kohus, et sõiduauto omamisega seonduvalt tekib kostjale igakuiselt 223,79 euro suurune kulu, mis aga ei ole vältimatult vajalik, kuivõrd kostja elukese (elukoht, lapse lasteaed, töökoht) on Tallinnas, kus on tasuta ning hästitoimiv ühistransport. Kostja huvi mugavalt liigelda ei kaalu üles hageja huvi saada seadusele vastavat ülalpidamist.
  1. Kostja märgib, et kostja ainuülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes hagi rahuldamise korral muutuks majanduslikult vähekindlustatumaks kui hageja. C igakuised kulud kokku 570,61 eurot (millele lisandub ka pool eluasemelaenust). Kohus märgib, et kostja saab lapse ülalpidamiseks riigilt elatisabi. Lisaks on enamik C kuludest juba hõlmatud kostja enda kulude loetelus, st lapse kulu on pool kostja enda kuludest. Hageja on õigesti märkinud, et C ülalpidamiskohustus on ka tema isal, mitte ainult kostjal üksinda. Olukorras, kus kostja teeb C ülalpidamiseks igakuiselt kulutusi väidetavalt 570,61 euro ulatuses, on asjakohatu tugineda vastuväitele, mille kohaselt hagi rahuldamise korral muutuks C majanduslikult vähekindlustatumaks kui hageja. Hetkel teeb kostja Cle kulutusi enam kui kaks korda suuremas summas kui on hageja nõue. Eeltoodu rikub laste võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus jätab vastuväite tähelepanuta.
  2. Kostja märgib, et hageja isale maksab Norra Kuningriik nii lapsetoetust kui ka suurperetoetust, mida ei ole nõude esitamisel arvesse võetud. Kohus märgib, et nimetatud väide on tõendamata. Hageja esindaja on möönnud, et Norra Kuningriik temale toetust maksab, kuid summas, mis ei ole märkimisväärne ning sedagi ei tasuta hageja eest. Kostja ei ole nimetatut ümber lükanud.
  3. Hageja esitas hagiavalduse 06.11.
  4. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 06.11.2022 kuni täisealiseks saamiseni. Seadusjärgne miinimumelatis on: a. perioodi 06.11.2022 – 31.12.2022 eest 225,64 eurot kuus, b. perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus, c. alates 01.04.
  5. a 260,33 eurot kuus, sealjuures on arvestatud ka lapsetoetustega (

§ 101lg 5; perioodil kuni 31.12.2022.

a toetuse suurus 60 eurot ning alates 01.01.

  1. a toetuse suurus 80 eurot – PHS § 17 lg 3).
  2. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi edasiulatuva nõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise: a. alates 06.11.2022 – 31.12.2022 summas 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)); b. alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)); c. alates 01.04.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 7

(9)25. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2022 kuni 05.11.2022 eest summas 1 015.80 eurot. Kostja on tõendanud, et ta on nimetatud perioodil hagejale elatist tasunud 150 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu, kuna hageja ei ole sellises ulatuses kostjalt elatise tasumist nõudnud.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 225,64 eurot kuus. Kohus on ülal lapse kulusid analüüsinud ning leidis selle pinnalt, et lapse elatisnõue on

  1. a osas põhjendatud summas 225,64 eurot kuus. Tagasiulatuva nõude periood on võrdlemisi pikk (5 kuud ja 5 päeva). Hageja on hagi esitamisega märkimisväärse aja viivitanud ning ega esitanud seda kohtusse mõistliku aja jooksul pärast kostja poolse kohustuse rikkumise ilmnemist. Hageja nõuab elatist seadusjärgses määras, mistõttu ei saaks nõue olla üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama – kuid siiski on objektiivselt tegu üsna suure summaga, arvestades sealjuures ka kostja majandusliku seisukorraga. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist, kuid tagasiulatuva elatise väljamõistmine mõjuks kostja majanduslikule seisukorrale siiski rusuvalt ja paneks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (arvestades sealjuures ka asjaolu, et alates 01.04.2023 on elatise miinimummäär märkimisväärselt tõusnud). Kuigi hageja on viidanud, et ta esitas kostjale hagihoiatuse, ei ole hageja oma väiteid tõendanud, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja on seadusjärgses määras elatise tasumist kostjalt järjepidevalt nõudnud. Seetõttu jätab kohus tagasiulatuva elatisnõude rahuldamata.
  2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. Kostja viited maksekuupäeva osas ei ole asjakohased, kostjal on võimalik oma kulutuste tegemine ajastada kohtuotsusest tuleneva tasumise korraga. 8

(9)
  1. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  2. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.