Obsah (14)
§ 657§ 128§ 637§ 139§ 116§ 188§ 111§ 189§ 94§ 115§ 127§ 101§ 113§ 655KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-98
) 36. peatükis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole võimalik kokku leppida tarbijast tellija kahjuks nii, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks enne töö valmimist või enne selle vastuvõtmist. Vastav kokkulepe oleks
§ 657lg 1 alusel tühine.
Seda, et füüsilisest isikust hageja ei teinud tehingut enda majandus- või kutsetegevuses, tuleb eeldada. Kostja väide, et ta ei ole tõstukit kasutanud, ei ole asjakohane. Kasutuseeliste hüvitamise nõude lahendamiseks ei ole vaja tuvastada, kas kostja on tõstukit kasutanud. Hageja kasutuseeliste nõude rahuldamiseks piisab sellest, et pärast töövõtulepingust taganemist ei tagastanud kostja tõstukit ning hoidis seda ilma õigusliku aluseta enda valduses. Kostjale oli antud töökorras tõstuk. Kostja on ise väitnud, et tõstuk läbis remonti ja seda sai kasutada. Kui tõstuk poleks olnud töökorras, siis poleks kostja seda endale ka soovinud (III kd, tl-d 89-90). Traktori seisukord ei olnud enne remontimist fikseeritud, siis on äärmiselt raske tagantjärele välja selgitada, millised remonditööd olid traktorile kostja poolt tehtud. Kumbki pool ei ole käesolevas asjas tuginenud sellele, et hageja peab andma kostjale traktori remontimise eest raha remonditööde turuväärtuse ulatuses. Traktori remondi hinnaks oli kokkulepitud eelarve 1600 eurot. Kostja on tuginenud väidetavale pooltevahelisele kokkuleppele, mille järgi arveldatakse remonditööd 20 eurot tunnis. Ebaselge ja tõendamata on kostja käsitlus tal väidetavalt tekkinud kahjust. Kostja väidab, et hageja pole väidetavalt kostjale kuuluvatest ruumidest traktorit ega tõstukit ära võtnud, millest lähtuvalt on kostjale tekkinud kahju, kuna ta ei saanud 10 ruutmeetri osas neid ruume kasutada, kostjal on tekkinud seoses nende ruumide ekspluatatsiooniga täiendavad kulud ning ta ei ole saanud 10 ruutmeetri suurust osa ruumidest välja üürida, millest lähtuvalt on talle tekkinud kahju. Kostja ei ole väidetavaid ekspluatatsioonikulusid välja toonud ega sidunud hageja käitumisega. Pigem viitavad kostja seisukohad saamata jäänud (üüri)tulu nõudele
§ 128lg 4 mõttes. Kostja ei ole tõendanud, et kõnealused ruumid kuuluvad kostjale. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oli võimalus sõlmida 4
(15)nende ruumide suhtes kasutusleping ja teenida selle kaudu kasumit, kuid hageja käitumise tõttu ei saanud seda teha. Kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja hageja käitumise vahel. Hageja ei ole traktorit ega tõstukit väidetavalt kostjale kuuluvatesse ruumidesse asetanud ega hoidnud seal. Hageja on nõudnud korduvalt enda asju tagasi, ent kostja on keeldunud nende tagastamisest. Kostja oli ise hageja traktorit ja tõstukit transportinud enda territooriumile. Kuigi hageja soovis ja soovib endiselt enda asju tagasi, ei ole kostja nõus neid tagastama ega võimalda väidetavat kahju vältida. Hageja ei ole rikkunud tasu maksmise kohustust, sest kostja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud
§ 637lg 3 ja lg 4 alusel.
Lisaks on hageja võimaliku kostja tasunõude 800 euro ulatuses tasaarvestanud. Tasunõude väidetav rikkumine ei ole põhjuslikus seoses väidetavalt kostja saamata jäänud üürituluga, sest sellest ei sõltu, kus hageja asjad asuvad. Kostja asetas ise traktorit ja tõstukit väidetavalt endale kuuluvatesse ruumidesse ega andnud hagejale tagasi vaatamata hageja korduvatele nõuetele. Kostja ei ole väidetava kahju vältimiseks asju kuhugi mujale viinud ega nõustunud hagejale ka tagastama. Tellija tasu maksmise kohustuse kaitse-eesmärgiks ei ole kaitsta töövõtja võimalikku õigust saada üüritulu. Kui kostja soovib hageja tahte vastaselt hageja asju kinni pidada väidetava tasu laekumise tagamiseks (käesoleval juhul täiesti õigusvastaselt), siis see ei anna kostjale täiendavat alust nõuda sellise tegevusega iseendale põhjustatud väidetavat kahju hüvitamist hagejalt. Kostja on ise väidetava kahju endale põhjustanud ning see ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Kui kostja lubaks hagejal asju ära võtta, siis jääks ära ka väidetav kostja kahju. Kostja väidetav kahjunõue on
§ 139ja 140 alusel välistatud, kuna selle põhjustas kostja ise.
Hagejal oli ja on ka endiselt olemas oluliselt suuremas ulatuses kahjunõue ja kasutuseeliste nõue kostja vastu kui kostja võimalik tasunõue, kuid kostja keeldub endiselt asju tagastamast. Hagejale ei olnud väidetav kahju ettenähtav, et tasu maksmise kohustuse väidetaval rikkumisel tekib kostjale üüritasu kaotuse näol kahju. Kostja ei ole tõendanud, et hageja traktor ja tõstuk võtavad 10 ruutmeetrit kostja väidetavatest ruumidest ning sellise pinna üür oleks 84 eurot nädalas. Kostja ei ole tõendanud laopinna turuväärtust. Praegusel juhul ei ole kostja mitte ainult nõus olnud hageja traktorit ja tõstukit kinni hoidma väidetavalt enda ruumides, vaid ise justnimelt seda soovinud ning kategooriliselt keeldunud hagejale neid asju tagastamast vaatamata hageja (korduvatele) nõudmistele. Hageja ei ole sellest kuidagi rikastunud, vaid hageja kaotab iga päevaga tõstuki kasutuseeliseid. Hageja oli nõus tõstuki väidetava remondi eest arve tasuma, et saada tõstuk tagasi, kuid kostja keeldus sellestki täiesti alusetult ja põhjendamatult ning pahatahtlikult. Kui kohus peaks tuvastama, et kostjal on rahaline nõue hageja vastu, siis tasaarvestab hageja sellise kostja rahalise nõude enda rahaliste nõuetega. Hagejal on kostja vastu mitmed kahju hüvitamise nõuded ja ka tõstuki kasutuseeliste nõue, millest osa on käesolevas asjas menetluses. Kui kostjal peaks olema rahaline nõue hageja vastu, siis tasaarvestab hageja sellise kostja rahalise nõude esmalt traktori remondist tuleneva asendustehingu järgse kahju hüvitamise nõudega summas 3670 eurot, mis ei ole käesolevas asjas nõude esemeks ning juhul kui sellest ei peaks piisama, siis ka kasutuseeliste nõudega. Hageja soovib tasaarvestuse teostada esmalt selle osaga kasutuseeliste nõudest, mis tal on olemas, ent ei ole käesolevas asjas hagi esemeks (vähemalt summas 5400 eurot) ning alles selle nõude ebapiisavuse korral teostada tasaarvestus hagi esemeks oleva kasutuseeliste nõudega (summas 12 600 eurot) (III kd, tl-d 1-3). 3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiselt. Hagi on tõendamata ja esitatud tuginedes vääradele asjaoludele. Hageja on hagis vääralt ja ebaõigelt esitanud asja aluseks olevad faktilised asjaolud. Pooled ei ole kordagi kokku leppinud tööde teostamise lõpptähtaega. Kostja pidi teostama remonttööd hageja traktorile, mis oli väga halvas korras ja ei liikunud ega töötanud. Traktori puksiirile tõmbamisel ei liikunud isegi traktori rattad. Hageja soovis ise olla vahetult töö tegemise juures, sest tundis traktori ja selle ehituse/remontimise vastu huvi. Pooled leppisid kokku töö hinnas 25 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled ei teadnud töödega alustamisel eeldatavate tööde mahtu. Sellest lähtuvalt ei lepitud poolte vahel kokku kindlat tööde summat, vaid tööd teostati tunnihinna alusel. Samuti ei lepitud kokku tööde teostamise lõpptähtaega. Hageja esitatud väide kokkulepitud hinna osas ei vasta turul kehtivatele hindadele. Tööde teostamise aega oli võimatu ette ennustada, sest hageja soovis ise tööde teostamise juures olla. Sellest lähtuvalt ei tehtud remonti sel ajal, kui hageja viibis puhkusel (umbes kolm nädalat). Tööde 5
(15)teostamise eeldatavat aega ei olnud võimalik hinnata, sest sellise seisnud traktori puhul ei oleks keegi osanud öelda, kaua tööde teostamine võib aega võtta. Pooled leppisid kokku, et lisaks tunnihinnale jääb kahveltõstuk oma hinna väärtuses remonttööde teostamise kulude katteks. Kahveltõstuki väärtuseks lugesid pooled 1600 eurot. Seda ületavas osas pidi hageja tasuma tunnihinna alusel. Kahveltõstukit kostja tööde teostamise ajal ei kasutanud. Kahveltõstuk toimetati kostjale väga halvas seisukorras; sisuliselt oli see kasutuskõlbmatu. Hageja väited, et kostja on kahjustanud kahveltõstukit, on alusetud. Kui kostja oli jõudnud ära parandada traktori esimese silla ja mootori, hakkas hageja esitama kostjale erinevaid etteheiteid. Pooled leppisid pärast seda kokku, et edaspidine töö toimub hinnaga 20 eurot tunnis. Sellele järgnevalt parandas kostja ära traktori siduri, kuid vaatamata tööde edenemisele otsustas hageja pöörduda enda alusetu ja tõendamata hagiga kohtusse. Remonttööde kasutamise ajal ei kasutanud kostja traktorit ja kahveltõstukit. Nende kasutamine oli võimatu, sest need ei olnud sõidukorras. Kui hageja soovib saada traktorit tagasi, peab hageja hüvitama kostjale tehtud remontööde väärtuse vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kui hageja ei soovi seda teha, siis tuleb välja selgitada tehtud remonttööde tegelik turuväärtus. Kahveltõstuki tagasinõudmine on alusetu, kuna hageja andis selle osalise tasuna traktorile tehtud remonttööde katteks. Kahveltõstuk anti kostja omandisse. Hageja lepingust taganemine ei muutnud kahveltõstuki viibimist kostja käes automaatselt ebaseaduslikuks. Mittekorras oleva kahveltõstuki rendile andmine on problemaatiline ja võib olla ohtlik. Ei ole eluliselt usutav, et sellist kahveltõstukit oleks võimalik rentida. Kui hageja soovib kahveltõstukit tagasi, siis peab hageja hüvitama kostjale kahveltõstuki remontööde maksumuse. Hageja poolt õigusabi kasutamine ei olnud vajalik, sest poolte vahel ei ole tekkinud sellist keerulist olukorda, kus hagejal oli vaja kasutada õigusnõustaja teenuseid (I kd, tl-d 73-75). Hageja on 17.05.2017 arvele omakäeliselt peale kirjutanud: „Tõstuki remondi arve Akita OÜ nr. 10406128 150 eur“. Hagejal puudusid pretensioonid tehtud tööde osas. Hageja palus arve teha osaliselt endale kuuluva äriühingu Akita OÜ nimele. Kostja ei olnud nõus sellega, et hageja tasub arve osaliselt. Kostja soovis arve täies ulatuses tasumist. Hageja on arve aluseks olevale tehtud tööde aktile omakäeliselt teinud küsimärgi kirje „Kliendiga läbirääkimis tunnid Kokku: 8h“ juurde. Teiste summade juurde pole hageja midagi lisanud, mis viitab tööde aktsepteerimisele. Hageja küsis kas kostja nõuab hageja käest raha tema nõustamise eest. Kostja vastas, et nõustamine kuulub samuti kostja töötunni sisse. Tehtud tööde akti kohaselt on kostja teinud järgmised tööd, mis on arve esitamise aluseks: Enne kõige lahti võtmist panime traktori käima et aru saada mis seisus mootor on. Kokku: 4 h. Kliendiga läbirääkimis tunnid Kokku: 8 h. Kõik tunnid kokku: 106,5 h x 20 eur = 2130 eurot. Kuluvahendid(paber, leotusvahendid, küte, gaasid) Kokku: 150 eurot. Transport RussaluAlansi. Kokku: 96 eurot. Esisilla demontaaž ja montaaž: Õlide vahetus. Rataste eemaldamine. Vasaku ja parema külgülekande eemaldamine. Esirataste paigaldus. Vasaku ja parema käändtelje kronsteini eemaldamine ja paigaldus. Vasaku käändtelje puksi vahetus. Parema käändtelje puksi (mis oli kronsteini pesast lahti tuld ja pesa ära rikkunud) vahetus. Parema käändtelje kronsteinis puksi pesa taastamine ja uusele puksile peale keevitamine ning mõõtu treimine. Parema ja vasaku esisilla nurga eemaldamine. Mõlemal esisilla nurgal käändtelje tapi välja lõikamine, puhastamine ja uute tappide keevitamine. Vasaku tapi mõõtu lihvimine(ei tea kas olid transpordi kahjustused või tootmispraak, tapp oli mõõdust väljas 4-5 kümnendikku). Mõlemast esisilla nurgast pooltelje tugipuksi (peale sissepressimist mõõtu lihvimine ja simmerlingide vahetus. ja Parema pooltelje lukusti kokku panek. kokku: 28 h. Mootori demontaaž ja montaaž: Tuulekoja plekkide eemaldus ja pesu. Generaatori ja starteri eemaldamine. Kütuse torustiku eemaldamine. Õlitsentrifuugi eemaldamine, puhatamine ja paigaldamine. Kütuse käsipumba vahetus. Karteripõhja eemaldamine, pesu, paigaldamine uute tihenditega. Klapikambri kaante eemaldamine, paigaldus. Plokikaante eemaldamine, pesu, klappide pidavuse kontroll, paigaldamine. Hülsside eemaldamine, pesu, paigaldamine. Kepsude ja kolbide eemaldamine ja paigaldamine, kolvirõngaste vahetamine. Nookurvarraste torude tihendite eemaldamine ja uute paigaldamine. Väljalaske kollektori eemaldamine, keevitamine, paigaldamine. Sisselaske kollektori eemaldamine, paigaldamine. Puuduolevate kollektori tikkpoltide keermete üle keermestamine ja poltide paigaldus. Uuele summutile kinnituse valmistamine. Õlijahuti eemaldamine, pesemine nii seest kui väljast. kokku: 28,5 h. Roolivõimendil sisendvõllil tihendi vahetus, roolikardaaniristidele vahepukside treimine. Kokku: 6
(15)3 h. Siduri vahetus: hammasvöö vahetus, mõlema siduriketta vahetus, käigukasti siduri survelaageri vahetud, sidurivõlli laagrite ja simmerlingi vahetus. Kokku: 15 h. Käigukasti, käigukangi asjus juurdlemine, tagumistes külgülekannetes õlivahetus, jõuvõtuvõlli simmerlingi vahetus. Kokku: 7 h. Enne garaaži ajamist traktori pesemine suuremast nõgi kihist puhatmaks, et oleks üldse võimalik aru saada mis ümber mootori toimub. Kabiini lahti keeramine/lõikamine, turvakaare eemaldamine. Tagumiste rataste eemaldamine. Roolikardaani eemaldamine. Esisilla kardaani eemaldamine(muidu ei saa karteripõhja alt ära). Kokku: 13 h. Hageja ja kostja sõlmisid
- aasta sügisel suulise töövõtulepingu hageja valduses olnud traktori T40 parandamiseks ja remontimiseks. Poolte vahel ei lepitud kordagi kokku remonttööde tasu lõppsummat ega tööde teostamise lõpptähtaega. Kostja pidi teostama remonttööd hageja traktorile, mis oli väga halvas korras ja ei liikunud ega töötanud, millest lähtuvalt ei saanud hageja tööde mahtu ja summat täpselt hinnata. Hageja ei ole tõendanud, et kahveltõstuk kuulub hagejale. M. A. käis 20.09.2016 Turbas kahveltõstukit üle vaatamas. Samal päeval helistas ta hagejale ja loetles talle, mis oli kahveltõstukil puudu. Eeltoodule järgnevalt tegi hageja pakkumise, et tal seisab traktor T40 isa talus ja et ta tahaks seda korda teha ning uuris M. A.lt, kas kostja oleks nõus traktorit remontima. Lepiti seejuures kokku päev ja kellaaeg, millal traktori juures kokku saadakse ja vaadatakse, mis seisukorras traktor esmapilgul paistab.
- aasta oktoobri alguses käis M. A. koos kostja seadusliku esindaja A. S. talus, kus traktor seisis, seda üle vaatamas. Kohal olid kostja töötaja M. A., A. S. ja hageja. Traktor oli seisnud ühe koha peal hageja sõnul 1-2 aastat puutumatult. Hageja rääkis, et mootoril ei töötanud vahepeal üks silinder ja käigukastis jäi aegajalt sisse kaks käiku korraga. Ka esisillas pidi midagi kehvasti olema, sest kui rattad ühele poole välja keerata, siis pidi rool üldse kinni jääma ja ei pidanud muidu lahti saama, kui pidi tagurpidi tükk aega sõitma ja ragistama. Mootor oli väljast ühtlase paksu nõekihi all. Traktoril puudus aku ning masinat ei olnud võimalik koha peal käivitada ega liigutada. Üks tagumine rehv oli katki. Rohkem M. A. ja A. S. kohapeal öelda ei osanud, sest polnud võimalik kohe traktori seisukorra kohta hinnangut anda. Hageja ei ole tõendanud, et traktor kuulub hagejale. M. A. ja A. S. rääkisid hagejale, et kuna midagi selget selle traktoriga pole ja remondile kuluvat aega ei saa öelda, siis nad ei paku remondile mingisugust tervikhinda, vaid teostavad remonti tunnihinna alusel. Tunnihinnas sai kokku lepitud suusõnaliselt seal samas hoovi peal 25 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Töö teostamise alguse ajaks lepiti kokku
- aasta kevad, hagejale selgitati, et viidatud tööd tehakse teise töö kõrvalt ja igapäevaselt tema traktoriga ei tegeleta. Hageja oli sellega nõus, sest tal enda sõnul kiiret ei olnud. Konkreetset lõpptähtaega ei olnud kokku lepitud. Samuti avaldas hageja soovi olla ise parandustööde teostamise juures, sest oli ka traktori ehitusest huvitatud. Kostja oli huvitatud hageja käes olevast kahveltõstukist. Kostja tegi hagejale pakkumise, et kahveltõstuk läheb remonditööde maksumuse osaliseks katteks tasuna kostjale ja et selle väärtus arvatakse töö kuludest maha. Suusõnaliselt sai kokku lepitud kahveltõstuki hind 1600 eurot. Traktorit pidi hakatama remontima tunnihinna alusel 25 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Töömaht ei olnud teada, mistõttu öeldi seda kostja poolt hagejale korduvalt ka samal päeval, kui traktorit esimest korda üle vaadati. Pooled leppisid suusõnaliselt kokku, et hakatakse traktorit remontima ning remondi hinnast 1600 eurot pidi katma kahveltõstuk. Traktori seisukord pärast remonti pidi olema nö „keera võtit ja sõida“. Kostja transportis kahveltõstuki oma kuludega enda garaaži. Samal päeval, 13.10.2016 transportis kostja traktori kostja territooriumile, et saaks remondiga alustada, kui tekib vaba aeg. Tööde teostamisega alustati
- aasta kevadel. Selles osas hagejal pretensioone ei olnud. Hageja käis ise tööde teostamist vaatamas koha peal praktiliselt üle päeva ning tõi ka varuosad, mida kostja oli palunud; varuosad, mida saada polnud, valmistas kostja ise. Hageja tegutsemisest ja käitumisest ei olnud kordagi aru saada, et hagejale tööde teostamise aeg ei sobinud. Hageja oli ise avaldanud eelnevalt soovi tuua varuosad. Kui remondi hind hakkas lähenema 1400 eurole (koos käibemaksuga), teavitas kostja hagejat juba tehtud remondi maksumusest. Seejärel hakkas hageja rääkima, et sellises tunnihinnas pole pooled küll kokkulepet teinud. Kostja oli juba palju tööd ära teinud ja traktori remonditööd olid pooleli. Seetõttu otsustati hagejale vastu tulla ja lepiti hagejaga kokku uues hinnas, milleks oli 20 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei keeldunud sellest kordagi ega esitanud ettepanekuid või vastuväiteid. Kostja arvestas tagasiulatuvalt ümber juba tehtud töötundide maksumuse ja arvestas 20 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks alates töödega alustamisest, muutes hinna hagejale tunduvalt soodsamaks, kui selles oldi esialgu kokku lepitud. Kostja jätkas seejärel remondiga. Pärast uue hinna kokkuleppimist käis hageja ise peaaegu iga päev kostja garaažis 7
(15)ning tõi vajalikud varuosad. Suusõnaliselt lepiti kokku, et siduri vahetus koos hammasvöö vahetusega võtab aega 8 tundi kahe mehega, see tähendab, et kokku 16 tundi. Hageja ütles, et tuleb ise teiseks meheks, millega kostja oli nõus, kuid reaalselt oli hageja abis 4 tundi ning ülejäänud töö tegi M. A. üksi. Hageja võttis ise maha traktorilt kabiini ja kogu seal oleva mehhanismi (hoovad, jagaja, istme, paagi, jne). Ühelgi päeval ei rääkinud hageja midagi, et talle ikkagi ei sobi kostja kokkulepe temaga, vaid hageja lasi kostjal remonti edasi teostada. Kuna kostja jätkas remonditöödega, siis kasvasid remondikulud. Hageja päris aeg-ajalt, milles remondi hind seisneb. Kui kostja oli töödega jõudnud staadiumi, kus kostja poolt selleks hetkeks alustatud tööd said tehtud, andis kostja hagejale uuesti teada, mis summas oli selleks hetkeks remonti teostanud. Kostja andis hagejale teada, et kostja ei teosta käigukasti remonti, sest kostjal tekkis kahtlus, et hageja ei pruugi kostjale tasuda juba tolleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tööde maksumust. Hageja kostjale teostatud tööde eest raha ei maksnud. Hageja hakkas alusetult selgitama, et kostja olevat taganenud kokkuleppest remontida traktor T40 vahetuskaubana kahveltõstuki vastu. See ei vasta aga tõele. Kahveltõstuk oli arvestatud vaid osaliselt teostatud remontööde maksumuse katteks, sest kahveltõstuki väärtus ei saanud katta kogu teostatud remonditööde väärtust (töövahendid, varuosad, töötunnid jne). Hageja väitis, et pole olnud tunnihinna kokkulepet ja et kostja on selle ise välja mõelnud. Hageja hakkas väitma, et ei tea, mis seisukorras on tema traktor. Hageja on ise enamuse ajast traktori remondi kõrval olnud ning näinud, et on paigaldatud kõik tema toodud varuosad. Samuti nägi hageja pealt, milliseid töid tegi kostja ja milliseid varuosi valmistas traktori jaoks kostja iseseisvalt. Kostja on hagejale näidanud, et traktori mootor töötab ja traktor liigub. Traktor sõidaks, kui hageja ei oleks kabiini koos mehhanismidega maha võtnud ja endaga kaasa viinud. Kostja ei oleks parima tahtmise juures saanud töid lõpetada. Hageja viis ise mitmed traktori osad kostja juurest 18.05.2017 ära. Pooled leppisid kokku päeva, millal hageja tuleb traktorile järgi. Kostja teavitas hagejat, et ei anna hagejale enne traktorit üle, kui hageja on tasunud 18.05.2017 arve summas, mis on kulunud traktori remondile. Traktori remonditööde kogusummast lahutati 1600 eurot, mis oli tõstuki kokkulepitud väärtuseks, mis arvestati maha tehtud tööde maksumusest. Kokkuleppe kohaselt pidi tõstuk remonttööde maksumuse osaliseks katteks kostjale jääma. Hageja ütles päev enne kokkulepitud traktorile järele tulemise päeva telefoni teel, et ta ei kavatse midagi maksta, vaid tuleb politseiga traktorile järgi ja et hageja on kokkuleppest taganenud. Kokkulepitud päevaks sai hagejale tehtud kostja poolt kaks arvet, sest kostja ei teadnud, kas hageja kavatseb tõstuki jätta kostjale või mitte: ühel arvel remondi täissumma ja tõstuki remondi summa (kui hageja soovib kahveltõstuki kaasa võtta); teisel arvel oli remondi täissummast lahutatud kahveltõstuki väärtus 1600 eurot (kui hageja otsustab jätta kahveltõstuki kostjale). Kostja andis sellega hagejale kaks võimalust, kuidas teostatud remonditööde eest tasuda. Hageja viis ära kostja garaažist kõik traktorile kuuluvad detailid 18.05.2017, kuid kostja ruumidesse jäid seisma traktor ja tõstuk. Kostja ei ole takistanud hagejal traktorit ega kahveltõstukit võtta/ära viia, kui hageja tasub teostatud remonttööde eest. Kostja on hagejale korduvalt esitanud töötundide arvestused, arve ja akti. Samuti selgitanud tehtud tööd ja tunniarvestuse lahti. Hageja on kinnitanud nende kirjade ja aktide kättesaamist, kuid on otsitud ja alusetutel põhjustel pahatahtlikult keeldunud tehtud tööde eest tasumast. 21.11.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles on avaldanud, et hageja taganeb lepingust ja nõuab kahju hüvitamist. Kostja on seisukohal, et lepingust on taganetud alusetult. Taganemine on toimunud ilma mõjuva põhjuseta. Kostja ei ole lepingut rikkunud, hageja on töövõtulepingu üles öelnud. Kostjal on seetõttu õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on teinud hagejale tööd väärtuses 3031,20 eurot (sealhulgas käibemaks). Kostja nõuab tasu sissenõutavaks muutumisest 19.05.2017 alates hagejalt viivise tasumist määraga 8% aastas, kokku 871,68 eurot 21.12.2020 seisuga. Kostjale on tekkinud traktori ja kahveltõstuki enda ruumides hoidmisega täiendav kulu. Hageja ei ole kostja ruumidest võtnud ära traktorit ja tõstukit, millest lähtuvalt on kostjale tekkinud kahju, sest ta ei ole saanud vastavas osas ruume kasutada. Kostjal ei ole olnud võimalik kasutada 10 ruutmeetrit ruumide pinda. Kostja oli sunnitud hoidma hageja masinaid. Kostja nõuab hagejalt üüri 84 eurot nädalas tasumist. Hageja võlgneb kostjale ruumide kasutamise eest 21.12.2020 seisuga 1313 päeva eest 15 756 eurot. Hageja ei ole masinate alust ruumi saanud kasutada enda tegevuseks ja seda välja üürida, millest lähtuvalt on talle tekkinud kahju. Hageja ei ole enda kohustusi tasunud, masinaid ära viinud ega võimaldanud kostjal kasutada kostja ruume ega võimaldanud kostjal neid välja üürida. 8
(15)Hageja on süüdi kahju tekitamises. Kui hageja oleks arve tasunud ja masinad kostja ruumidest ära võtnud, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud ning kostja saaks kasutada enda kinnisasja täies ulatuses enda majandustegevuses või need välja üürida vastavas ulatuses. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, mis võimaldaks hagejal jätta masinad kostja ruumidesse. Hageja ei võinud jätta masinaid ilma vastava kokkuleppeta kostja ruumidesse ja sellega hõivata ebaseaduslikult kostja ruume. Kui hageja ei oleks jätnud masinaid kostja ruumidesse või oleks viinud need ruumidest minema peale ülesütlemist, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud. Hageja kasutas kostja ruume oma masinate hoidmiseks. Sellega hageja rikastus alusetult, sest on säästnud üürilt (ei pidanud tasuma masinate hoiu- või ruumide üüritasu) ja ei võimaldanud kostjal tulu teenida masinatega hõivatud ruumide pinnal (nt võtta rohkem tööd, anda see pind üürile vms). Kostja kasutuseeliseks saab olla kasu, mida ta võis saada seetõttu, et ei pidanud rentima inventari teistelt isikutelt. Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga. Hariliku väärtuse tõendamiskoormus on hagejal. Kostja hageja arvel rikastunud – kahveltõstuk ei ole olnud kasutuskõlblik. Samuti oli kõnealune kahveltõstuk üle antud tasuna teostatud tööde eest ja seega kasutuseelist ei ole võimalik nõuda. Kostja on seni kasutanud teist kahveltõstukit, mitte väidetavalt hagejale kuuluvat kahveltõstukit. Sellest lähtuvalt ei ole tal olnud ka vajadust hagis viidatud kahveltõstukit kasutada. Hagis viidatud kahveltõstuki ja kostja kasutuses oleva kahveltõstuki külje kulumised on selgelt eristatavad ehk et kostja kasutuses on teine kahveltõstuk ja tal ei ole olnud vajadust kasutada hageja kahveltõstukit, sest tema kasutuses on olnud seni teine samalaadne kahveltõstuk. Kahveltõstuki omandiõigus läks kostjale üle alates 18.05.2017, st alates 17.05.2017 arve sissenõutavaks muutumisest (II kd, tl-d 105-116). II. Kohtuotsuse põhjendav osa 4. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka võlaõigusseaduse (
) § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine
§ 116mõttes.
5.
§ 188
lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on saatnud lepingust taganemise avalduse kostjale 21.11.2017 elektronkirjaga e-postiaadressile xxxx ning kostja on selle kätte saanud. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt on täidetud lepingust taganemise üks formaalsetest eeldustest, milleks on taganemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele. 6.
§ 116
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingust taganemise materiaalse eeldusena peab kohus välja selgitama, kas kostja rikkus pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust oluliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega kostja võttis endale kohustuse remontida traktorit T40 AM ning hageja võttis endale kohustuse remontimise eest tasuda. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled vaidlevad selle üle, millistel tingimustel leping sõlmiti. Hageja on avaldanud, et kostja võttis endale kohustuse remontida traktor selliselt, et see oleks töökorras (nn „keera võtit ja sõida“). Hageja avaldas vande alla antud seletuses järgmist: „Kokkulepe oli selline, et M. A. saab tõstuki, remondib ära traktori T40 selliselt, et keeran võtit ja sõidan“ (III kd, tl 50). M. A. on 10.04.2017 e-kirjas hagejale kirjutanud järgmist: „Oled ise korduvalt öelnud et soovid traktorit nii et keera võtit ja sõida, kahjuks vähema vaevaga ei ole võimalik seda traktorit töökorda saada. Sügisel jäi muidugi ka jutt nii et kevadeks on traktor korras, aga tegelikult jäi see natukene venima kuna juba selleks ajaks ettevõetud tööd võtsid planeeritust kauem aega“ (I kd, tl 6 pöördel). Hageja ja M. A. vaheline e-kirjavahetuse sisu ning traktoril tehtud tööde iseloomu arvestades on usutav, et poolte eesmärgiks oli remonttööde tegemisega saada traktor töökorda. Kohus 9
(15)leiab tõendeid koosmõjus hinnates, et pooled sõlmisid lepingu traktori remonttööde tegemiseks, mille tulemusel pidi traktor tööde lõppemisel olema töökorras. Hageja avaldas, et pooled leppisid kokku tööde tähtajas 2016.a lõpp ning muutsid kokkulepitud tähtaega hiljem selliselt, et tööde teostamise tähtpäev oli 21.03.
- Tunnistaja M. A. on andnud järgmised ütlused: „Kokku sai lepitud, et me alustame traktori remondiga 2016-
- a talvel ja traktor saab valmis
- a kevadel“ (III kd, tl 42). Hageja avaldas vande alla antud seletuses järgmist: „Tähtajaks oli, et sama aasta jõuludeks on traktor remonditud. [---] Olukord oli selline, et veebruaris või märtsis, kuna asi ei toiminud, hakkasin saatma meile, et ei oleks vaid suusõnaline kokkulepe“ (III kd, tl 50). Hageja, M. A. ja A. S. vahelisest e-kirjavahetusest ei nähtu teavet tööde lõpetamise tähtaja kohta, välja arvatud hageja 31.07.2017 e-kiri, milles hageja andis kostjale täiendava tähtaja traktori tööde lõpetamiseks kuni 15.08.2017 (I kd, tl-d 6-9). Kostja juhatuse liige ei andnud vande all seletusi, millest nähtub kokkulepitud tööde teostamise tähtaeg (III kd, tl-d 47-48). Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagi aluses välja toodud tööde teostamise tähtaeg 21.03.2017 tundub usutav, kuivõrd tunnistaja M. A. on kinnitanud, et tööd pidid valmis saama 2017.a kevadel. Seda, et 2017.a alguses lepiti kokku tööde teostamise tähtajas, kinnitavad hageja antud seletused. Kohus leiab tõendeid koosmõjus hinnates, et pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtpäevas 21.03.
- Hageja on avaldanud, et pooled leppisid kokku tasu suuruses 1600 eurot, mille tasumise kohustuse täitmiseks pidi hageja andma kostjale üle kahveltõstuki valduse ja omandi. Kostja on avaldanud, et pooled leppisid kokku tööde tegemises tunnitasuga 25 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ning millise hinna on kostja langetanud 20 euroni tunnis, millele lisandub käibemaks. Samuti on kostja avaldanud, et pooled leppisid kokku selles, et tasunõue 1600 euro ulatuses täidetakse kahveltõstuki üleandmisega. Eeltoodust nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et pooled leppisid kokku tasunõude 1600 eurot täitmises kahveltõstuki kostjale üleandmisega. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid kokku kõigi tööde kogumaksumuses 1600 eurot või tööde eest tasumises tunnipõhise arvestuse alusel. Hageja tugineb sellele, et pooled leppisid kokku kõigi tööde maksumuses 1600 eurot, st traktor tuli selle tasu eest saada töökorda. Kostja väidab, et pooled leppisid kokku tasu maksmises tunnitasu alusel. Hageja on andnud vande all järgmise seletuse: „Tõstuk oli ainuke tasu, milles oli kokku lepitud [---] Kokkuleppeks oli, et tasuks on tõstuk. Kui ma hakkasin hiljem seal kohapeal käima, hakati rääkima mulle mingitest tunnihindadest. Ma ei avaldanud mingit nõustumist tunnihinna kohta“ (III kd, tl 50). Tunnistaja M. A. andis järgmised ütlused: „Kuna ta soovis traktorit remontida ja meile pakkus huvi tõstuks, siis pakkusime välja, et võime selle tõstuki ära osta, mille hinnas leppisime kokku, 1600 eurot. Traktori remondis leppisime kokku tunnihinna, 25 eurot tund + käibemaks“ (III kd, tl-d 41). Kostja seaduslik esindaja A. S. andis vande all järgmise seletuse: „Ütlesime A. P.ile, et me ei võta seda tööd ette muidu, kui tunnihinnaga 25 eurot + käibemaks. Meie arutasime asja ja mina ütlesin, et alla selle tunnihinna asja ette ei võta. [---] Kuna me ei olnud A. P.ile tõstuki eest 2000 eurot maksma, siis sai pakutud välja 1600 eurot kahveltõstuki hinnaks. Pakkusime, et maksame kohe A. P.le raha ära kahveltõstuki eest. Kuna A. P. arvas, et pole mõtet tõsta raha ühest taskust teise, et võtame selle remondikuludest maha. Seega sai seal kokku lepitud, et me transpordime mõlemad, nii T40, kui kahveltõstuki enda territooriumile ja alustame kokku lepitud hindadega remonditöid, 25 eurot tund pluss käibemaks“ (III kd, tl 47). Kohus leiab, et hageja vande all antud seletused ning kostja vande all antud seletused ja tunnistaja ütlused on omavahelises vastuolus tasukokkuleppe sisu osas. Kohtu hinnangul ei ole vande all antud seletuste ja tunnistaja ütluste sisu põhjal võimalik lugeda ühe või teise poole tõendeid usaldusväärsemateks. Kohus arvestab seejuures, et kumbki pooltest on huvitatud asja lahendamisest enda kasuks, mida tuleb seletuste usaldusväärsuse hindamisel arvestada. Samuti arvestab kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel, et tunnistaja on perekondlikult seotud kostja seadusliku esindajaga. Kohus hindab poolte seletusi ja tunnistaja ütlusi koos hageja ja 10
(15)M. A. vahel peetud e-kirjavahetusega. M. A. on 10.04.2017 e-kirjas hagejale märkinud järgmist: „Vaatasin oma asjad üle. Kui me käisime sügisel traktorit üle vaatamas siis sai kokkulepitud tõstuki hind 1600 eurot. Traktori remonditunni hinne sai siis öeldud 25eur/1h millel lisandub käibemaks, sellega olid sa siis nõus. [---] Kuna töömaht traktoriga on päris suur siis sulle vastu tulles olen nõus tunnihinna langetama 20eur/1h+KM peale“ M. A. on märkinud e-kirjas tehtud tööde mahu tundides (I kd, tl 6 pöördel). E-kirjavahetusest nähtuvalt on hageja 17.04.2017 kirjutanud: „Palun kirjuta lahti mida need tunnid sisaldavad“ (I kd, tl 7). M. A. on 17.04.2017 e-kirjas hagejale teatanud lisandunud töötundidest (I kd, tl 7). Hageja on 18.04.2017 M. A.le saadetud e-kirjas kirjutanud „Mille remont! töö sisu“ (I kd, tl 7 pöördel). Hageja on avaldanud, et kostja keeldus 10.05.2017 remonttööde jätkamisest. Kohus järeldab sellest, et poolte vahel ei olnud 2017.a aprillis veel õigusvaidlusi, mida tuleb arvestada tõendite hindamisel. Seetõttu on usutav, et M. A. ei ole e-kirjavahetuses remonditunni hindele viitamisega soovinud luua õigusnäivust, vaid on viidanud asjaolule, millest e-kirja adressaat pidi teadlik olema. Hageja ja M. A. vahel peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole hageja esitanud ekirjades vastuväiteid ega üllatust sellele, et M. A. on pidanud tööde arvestust tundides ning viidanud remonditunni hindele. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks jätnud e-kirjas M. A. tähelepanu juhtimata sellele, et M. A. viitab olematule tasukokkuleppele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et poolte vande all antud seletusi, tunnistaja ütlusi ning hageja ja M. A. e-kirjavahetust kogumis hinnates tuleb pidada usaldusväärsemaks kostja seadusliku esindaja seletusi ja tunnistaja ütlusi. Kostja seadusliku esindaja seletuste, tunnistaja ütluste ning hageja ja M. A. e-kirjavahetusega on tõendatud, et pooled leppisid kokku töö eest tasu maksmises tunnitasu alusel tunnitasu suurusega 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti on tunnistaja ütluste ning hageja ja M. A. ekirjavahetusega on tõendatud, et kostja on hinda alandanud selliselt, et tunnitasu suurus on 20 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Traktor ei olnud töökorras 14.07.2017 seisuga, mida tõendab asjatundja R. P. 22.07.2017 koostatud akt nr 607/2017 (I kd, tl-d 12-24). Aktis märgitud asjatundja tähelepanekutest ja aktis sisalduvatest fotodest nähtuvalt ei olnud traktor komplektne, st sellelt olid eemaldatud erinevad osad ning seda ei olnud võimalik käivitada. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled leppisid kokku lepingu tähtpäevas 31.03.2017. Kuivõrd tööd olid pärast kokkulepitud tähtaja möödumist tegemata, rikkus kostja lepingut. Hageja on andnud kostjale tööde tegemiseks täiendava tähtaja kuni 15.08.2017. Täiendava tähtaja andmine on tõendatud hageja 31.07.2017 e-kirjaga, mis on saadetud e-postiaadressile xxxx (I kd, tl 9). Pooled ei vaidle selle üle, et traktori remonttööd on lõpetamata (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja lepingurikkumine on
§ 116lg 1 ja lg 2 p 5 järgi oluline.
Kostja on asunud seisukohale, et tööde tegemisest keeldumiseks esines alus, sest hageja ei tasunud tehtud tööde eest.
§ 637
lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
§ 637
lg 4 ls 2 sätestab, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus tuvastas eelnevalt, et tööd ei olnud valmis. Seega ei ole kostja tasunõue hageja vastu muutunud
§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks.
Kohus on seisukohal, et pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub poolte kokkulepe tööde ositi üleandmise kohta
§ 637lg 4 ls 2 mõistes.
Isegi kui pooled oleksid sõlminud
§ 637
lg-s 3 või lg 4 lauses 2 sätestatust kõrvalekalduvaid kokkuleppeid tasu sissenõutavaks muutumise kohta, oleksid sellised kokkulepped
657 lg-st 1 tulenevalt tühised, kui need kalduvad seaduses sätestatust kõrvale tarbija kahjuks. Kohus on seisukohal, et hageja on olnud töövõtulepingu sõlmimisel tarbija, kuivõrd kumbki pooltest ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt hageja füüsilise isikuna tegutses majandus- või kutsetegevuses. Eeltoodut arvestades on kostjal puudunud lepingust tulenev alus nõuda hagejalt tasu maksmist enne, kui tööd on lõpetatud. Seetõttu on kostjal puudunud
§ 111lg 1 järgi õigus keelduda tööde tegemisest.
Kostja on ise avaldanud, et ta andis hagejale teada, et kostja ei teosta käigukasti remonti, sest kostjal tekkis kahtlus, et hageja ei pruugi kostjale tasuda juba tolleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tööde maksumust. Kostja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on remonttööde lõpetamine takistatud hageja tõttu. Sealjuures ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt on 11
(15)kostja hagejalt nõudnud traktorilt äravõetud detailide tagastamist, et kostja saaks tööd lõpetada. Seetõttu leiab kohus, et asjakohatud on kostja väited, et ta ei saanudki parima tahtmise juures töid lõpetada. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hagejapoolseks töövõtulepingust taganemiseks esinesid nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Töövõtuleping on taganemise tulemusel lõppenud 21.11.2017. 7.
§ 189
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
§ 189
lg 2 p 1 sätestab, et tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises.
§ 189
lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Hageja nõuab kostjalt, et kostja tagastaks temale üleantud traktori ja kahveltõstuki. Kuivõrd pooltevaheline leping on taganemise tõttu lõppenud, rahuldab kohus hagiavalduse lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes ning kohustab kostjat andma hageja valdusse järgmised asjad: traktor T40 AM, tähisega raamil „261669 1982“ ja diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuk, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ ja „ТРАНС 238873“.
- Hageja nõuab kostjalt kasutuseelise hüvitamist, mille kostja on saanud kahveltõstuki kasutamisest. Hageja nõuab kostjalt kasutuseelise hüvitamist ajavahemiku 30.08.2016 kuni 27.06.2018 (21 kuud) eest summas 7350 eurot ning ajavahemiku 01.06.2018 kuni 01.09.2019 (15 kuud) eest summas 5250 eurot. Hageja on leidnud, et asja kasutustasu väärtus on 500 eurot kuus. Hageja on nõudeid kohtulikult maksma panna soovinud osaliselt. Pooled vaidlevad selle üle, millal sai kostja kahveltõstuki valduse. Hageja on avaldanud, et kostja sai valduse 30.08.
- Kostja ei ole sellega nõustunud. Tunnistaja M. A. andis järgmised ütlused: „13.10.2016 läksime oma puksiirautoga Russalusse traktorile järgi. [---] Tõstukil käisin järgi samal päeval pärast seda, kui traktori olin viinud ära ja meie kokkulepped olid saavutatud. [---]. Tõstuk viidi ära 13.10.2016“ (III kd, tl-d 41, 45). Pooled ei ole rohkem tõendeid esitanud tõstuki kostjale üleandmise aja kohta. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud kahveltõstuki kostja valdusesse võtmine 13.10.
- Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kahveltõstuki üleandmisega seonduvate viljade väljaandmist alates 13.10.2016.
§ 189
lg 1 järgi lepingu tagasitäitmise eesmärgiks on taastada lepingu sõlmimisele eelnev olukord. Seetõttu peab
§ 189
lg-s 1 sätestatud viljade ja muu kasu väljaandmisel arvestama lepingu eesmärki ning seda, millise kohustuse täitmiseks on lepingu alusel midagi üle antud. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled leppisid kokku kahveltõstuki üleandmises eesmärgiga maksta tasu töövõtulepingu täitmise eest. Seetõttu ei antud kahveltõstukit kostjale üle
§ 189
lg 2 p 1 mõistes kahveltõstuki kasutamiseks ning kostja ei pea
§ 189
lg 1 ja lg 2 p 1 järgi hüvitama hagejale kasutuseeliseid, mis ta on saanud võimalusest kasutada kahveltõstukit. Kohtu hinnangul tuleb kahveltõstuki üleandmisest kostja saadud vilja suurus välja selgitada
§ 189
lg 1 ls 3 ja lg 3 järgi, arvestades seda, et tõstuk on üle antud raha tasumise kohustuse 1600 eurot täitmiseks. Kuivõrd
§ 94
lg 1 järgne intressimäär ajavahemikus 13.10.2016 kuni 01.09.2019 oli 0%, puudub kostjal kohustus tasuda hagejale intressi tasu maksmise kohustuse täitmiseks üleantud kahveltõstuki väärtuselt. Isegi kui eeldada, et hagejal oleks õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist, mida kostja on saanud kahveltõstuki kostja valdusse andmisest, ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuk, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ kasutustasu väärtust 12
(15)tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 ja § 65 mõistes. Hageja esitatud pakkumised kahveltõstukite kasutusse andmiseks kajastavad kahveltõstukite pakkumishinda. Samuti on kuulutustest nähtuvalt kahveltõstukid kostja valdusse antud tõstukist erinevad nii margilt kui ka vanuselt (I kd, tl-d 40-42). Kostja on hageja väidetud kasutustasu väärtusele vastu vaielnud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja esitatud tõendid ei tõenda diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuk, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ kasutustasu väärtust. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hagiavalduse kasutuseeliste 12 600 eurot hüvitamise nõudes. 9. Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 3000 eurot. Kohtule esitatud õigusabi arvetes nr 20146530, 20146736, 20147122, 20147543, 20148395, 20148754, 20150798 (I kd, tl-d 28-34) nähtub, et hagejale osutati advokaadi poolt kohtueelset õigusabi 17,75 tunni ulatuses. Arvete nr 20146530, 20146736, 20147122, 20147543, 20148395, 20148754 spetsifikatsioonidest (I kd, tl-d 28-33 pöördel) nähtuvalt on õigusteenus osutatud kostjaga peetava õigusvaidlusega seonduvalt. Arve 20150798 spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve koostatud seonduvalt kliendiga peetud nõupidamise ja hagimaterjali analüüsiga (I kd, tl 34). Seega on õigusteenus osutatud seonduvalt hagiavalduse esitamise ettevalmistamisega kohtule.
§ 128
lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused
§ 115lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
Varasemalt on kohtupraktikas leitud, et kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks üürilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest)
§ 115lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule Ts
MS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka
§ 127
lõigetega 2 ja 3 (vt RKTKo 3-2-1-5-13 p 50, RKTKo 3-2-1-138-10 p-d 26-30).
§ 101
lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
§ 127
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevalt on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses töövõtulepingu kostja poolse rikkumise osas pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kohus leiab, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud ei oleks hagejal tekkinud, kui kostja oleks töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus leiab, et arvel 20150798 märgitud kulud kuuluvad hagimenetluse kulude alla, mistõttu ei ole hageja nõue 240 euro tasumiseks põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul kohtumenetluse eelsed õigusabikulud kogusummas 3410,40 eurot asja keerukust arvestades ebamõistlikult suured. Asja keerukust ja tehtud toiminguid arvestades on kohtueelsed õigusabikulud maksimaalselt põhjendatud 15 tunni ulatuses tunnitasuga 192 eurot (sh käibemaks), mis moodustab põhjendatud kohtueelsed kulutused õigusabile summas 2880 eurot. Põhjendatud on registripäringute kulu 2 eurot (I kd, tl 28 pöördel). Asjatundja arvamuse saamise kulu 100 eurot (Raja Haldus OÜ 22.07.2017 arve nr 345) on põhjustatud kostja rikkumisest ning on hagejale tekkinud kahjuks samadel põhjendustel, mis õigusabikuludki. Kulu suurus on mõistlik. Eeltoodut arvestades on hagejal kostja vastu kahjuhüvitise tasumise nõue 2982 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse kahjuhüvitise 2982 eurot tasumise nõudes. Kohus jätab hageja 3000 euro tasumise nõude 18 euro ulatuses rahuldamata. 10.
§ 113
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 13
(15)Hageja nõuab põhinõudelt 10 350 eurot ajavahemiku 28.06.2018 kuni 27.09.2019 eest ning põhinõudelt 15 600 eurot ajavahemiku 28.09.2019 kuni otsuse tegemiseni
§ 113lg 1 ls 2 määras viivise tasumist.
11.01.2023 seisuga on viivisenõude suurus hageja avaldatud asjaoludel 5158,31 eurot. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on kostja vastu 2982 euro tasumise nõue. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ajavahemiku 28.06.2018 kuni 11.01.2023 eest summas 1085,90 eurot (põhinõudelt 2982 eurot
§ 113lg 1 ls 2 sätestatud määras arvestatud viivis 1569 päeva eest).
Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1085,90 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 4072,41 eurot tasumise nõudes. 11. Kohus rahuldas hagiavalduse kahjuhüvitise 2982 eurot tasumise nõudes. Kostja on esitanud hagile tasaarvestuse vastuväite. Kohus hindab järgnevalt, kas kostjal on hageja vastu raha tasumise nõue, mille saab tasaarvestada hageja nõudega. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja taganemine töövõtulepingust omas õiguslikke tagajärgi ning tõi kaasa pooltevahelise töövõtulepingu lõppemise taganemise tõttu. Seetõttu ei saa kostja nõuda hagejalt lepingu täitmist ning tasu maksmist
§ 655
lg 1 alusel.
§ 189
lg 2 p 1 sätestab, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises.
§ 189
lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled leppisid kokku tööde teostamises maksumusega 25 eurot tunni eest, millele lisandub käibemaks. Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et kostja on tasunõuet vähendanud 20 euroni tunni eest, millele lisandub käibemaks. Eeltoodut arvestades tuleb
§ 189
lg 2 p 1 ja lg 3 järgi välja selgitada, mitme tunni ulatuses on kostja tööd teinud. M. A. on märkinud 10.04.2017 e-kirjas tehtud tööde mahuks tundides 47 eurot (I kd, tl I kd, tl 6 pöördel). M. A. on märkinud 17.04.2017 e-kirjas, et täiendavalt on lisandunud 15 töötundi (I kd, tl 7). M. A. on hagejale e-kirjades selgitanud, milles tehtud töö seisneb. Kohus arvestab e-kirjade hindamisel, et need on saadetud enne poolte vahel erimeelsuste tekkimist. Seetõttu tõendavad e-kirjad usaldusväärselt M. A. tehtud töö mahtu. Kostja on soovinud tehtud tööde mahtu tõendada teostatud tööde aktiga, mis on 17.05.2017 arve koostamise aluseks (I kd, tl 10-11). Kohus leiab, et kostja on aktis märkinud teostatud töid erinevalt võrreldes 10.04.2017 e-kirjas ja 17.04.2017 e-kirjas märgituga. Seejuures on kostja aktis välja toonud tööd, mille aktis märgitud tunniarvestus erineb e-kirjas märgitud tunniarvestusest. Näiteks traktori käimapanemiseks kulunud ajaks on aktis märgitud 4 tundi. 10.04.2017 e-kirjas sisalduv tunniarvestus sisaldab 17.04.2017 e-kirjas märgitud selgitust arvestades ka traktori käivitamist. 10.04.2017 e-kirjast ei nähtu traktori käimapanemisele kulunud aeg aktis märgitud kujul. Kohus arvestab seda, et kostja koostas akti ajal, millal tal olid tekkinud hagejaga erimeelsused. Seetõttu on tõendi usaldusväärsus madalam võrreldes M. A. saadetud e-kirjade usaldusväärsusega. Kohus jätab seetõttu akti tõendina kõrvale. Kohus leiab, et e-kirjadega on tõendatud kostja poolt töö tegemine mahus 62 tundi. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub kostja poolt tehtud töötundide arv. Eeltoodut arvestades on kostjal hageja vastu
§ 189lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 1488 euro tasumise nõue.
Kostja leiab, et hageja võlgneb kostjale kostja ruumide kasutamise eest 21.12.2020 seisuga 1313 päeva eest 15 756 eurot. Kostja on nõuet põhjendanud hageja rikkumisega, mis seisneb kostjale arve tasumata jätmises ning masinate ära viimata jätmises. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja taganes lepingust põhjendatult. Seetõttu ei ole hageja pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud. Kostja on avaldanud, et ta keeldub traktori ja tõstuki hagejale väljaandmisest
§ 111lg 1 alusel.
Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal puudus õigus nõuda hagejalt tasu maksmist enne tööde lõpetamist. Eeltoodut arvestades ei ole hageja oma tegevuse või tegevusetusega kostjale kahju tekitanud, sest 14
(15)kostja on ise ilma õigusliku aluseta hageja asju enda valduses hoidnud ning keeldunud nende tagastamisest. Kostja käitumine, mis seisneb hageja asjade enda valduses hoidmises, ei ole hagejale omistatav. Seetõttu ei saa kostja põhjendada oma väidetavat nõuet hageja vastu sellega, et hageja kasutab alusetult kostja omandit või muud sarnast õigust. Kostja ei ole hagejale andnud üle enda ruumide valdust, mistõttu puudub kostjal alusetu rikastumise nõue hageja vastu. Eeltoodut arvestades puudub kostjal hageja vastu 15 756 euro tasumise nõue.
- Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on kostja vastu 2982 euro tasumise nõue. Kohus leidis, et kostjal on hageja vastu 1488 euro tasumise nõue. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. Kohus tasaarvestab kostja 1488 euro tasumise nõude hageja 2982 euro tasumise nõudega, mille tulemusel kostja nõue lõpeb tervikuna ning hageja nõue lõpeb 1488 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1494 eurot. Kohus jätab hagiavalduse 1488 euro tasumise nõudes rahuldamata.
- TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab
§ 113lg 1 ls 2 järgses määras põhinõudelt viivist alates otsuse tegemisest.
Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud 1494 euro tasumata osalt
§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.01.2023 kuni täitmiseni.
- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse ulatust arvestades on põhjendatud poolte menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 15
(15)