) § 15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 p 1 kohaselt kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohtuasja materjalidest nähtub, et 19.07.2023 tegi töövaidluskomisjon otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1063/23, millega mõistis tööandjalt Bilpham Gigging OÜ avaldaja (töötaja) E K kasuks välja töötasu 998 eurot neto ja puhkusehüvitise 171,64 eurot neto. Otsus jõustus 17.09.
Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse algamise tingimus on täidetud
Kohtu hinnangul on töötaja pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Põhjendatud on avaldaja hinnang, et võlgnikul võib puududa vara, mistõttu võlgnik ei suuda oma endisele töötajale töötasu ja hüvitisi maksta. Nimetatud asjaolud näitavad võlgniku püsivat maksejõuetust. Kohus tegi tulenevalt
võlausaldajale ettepaneku maksta ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kuid seda ei tasutud. 20.11.2023 teatas avaldaja, et tal puuduvad rahalised vahendid deposiidi tasumiseks. 2
lg 3 punktist 5 tulenevalt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Seega peab kohus põhjendatuks jätta käesolevas menetluses ajutine haldur
lg 41 alusel nimetamata.
lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 2 lause 3 sätestab, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.