Obsah (6)

§ 31§ 45§ 44§ 29§ 2§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. november 2023 Tsiviilasja number

) § 29 lg 6 koostoimes § 45 lg-ga 1 sätestavad, et töötajale peab öösel töötamise eest olema tagatud tasu vähemalt järgmises suuruses: töötasu alammäär × 1,

1. Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku, et töötasu suurus öösel töötamise eest on suurem. Kui pooled leppisid kokku, et töötajale makstakse tunnitasu, peab töötajale öösel töötamise eest olema tagatud tasu vähemalt järgmises suuruses: tunnitasu alammäär × 1,
2. Kokkulepe, millest tuleneb, et töötajale makstakse tasu öötöö eest väiksemas ulatuses kui seaduses ettenähtud, on tühine. Hageja töötasu suurus muutus iga-aastaselt. Hagejale maksti töölepingus kokkulepitud töötasu nii päeval töötatud aja eest kui ka öösel töötatud aja eest samas suuruses. Kokkulepitud töötasu suurus öösel töötamise eest on väiksem, kui töölepingu seadusega töötajale tagatud töötasu suurus ööajal, s.o tunnitasu alammäär × 1,
3. Hageja ööajal töötamise tasu arvutamisel tuleb arvestada töölepingu seadusest tulenevaid tagatisi ja kostja ning Kiviõli Keemikute Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingut (kollektiivleping). Kollektiivlepingu p 1.8 kohaselt laienevad kollektiivlepingu tingimused ametiühingu liikmetele ja teistele töötajatele, kes on tööandjaga töösuhetes. Kollektiivlepingu p 3.1.7 järgi maksab tööandja öisel ajal töötamise eest (kell 22.00 kuni 6.00) töötajale lisatasu iga öösel töötatud tunni kohta 30% töötaja tunnipalga määrast. Lisatasu arvestatakse põhitöötasu (tunnitasu) hulka ja fikseeritakse töölepingus. Hagejale ööajal töötamise eest makstud tunnitasu ja töölepingu p 5.1 on vastuolus hageja huvide, võrdse kohtlemise põhimõtete ja hea usu põhimõttega. Pole aktsepteeritav, et töötaja saab nii päevasel kui ka öisel ajal töötamise eest samaväärset tasu, samas kui osadele töötajatele hüvitatakse öötöö suuremas määras. Kuivõrd töölepingu seaduse kohaselt tuleb ööajal tehtav töö täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas, et pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest (töölepingu p 5.1). Olukorras, kus töötajal on sõltumata sellest, kas ta töötab päevasel või öisel ajal sama töötasumäär, jääb töötajal öötöö eest seadusega ettenähtud lisatasu saamata. Töölepingu p 5.1 on tühine osas, mis näeb ette, et töötasu suurus sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Hageja tegi ületunnitööd. Kostja hüvitas ületunnitöö rahas, kuid arvestas tasu üksnes hageja põhitöötasu alusel. Kostja pidi ületunnitöö eest tasu arvestamisel lähtuma hageja töötasu suurusest, mis koosnes põhitöötasust, lisatasudest, preemiatest ja teistest töö eest makstavatest tasudest. Kostja arvestas ületunnitöö eest tasu seega valesti. Hagejal jäi seetõttu ületunnitöö eest osa tasu saamata.
4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja öötöö tasu nõue on aegunud. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest (

§ 31

). Pooled leppisid igal aastal töölepingus kokku tunnitasus, mis on 3 suurem kui töötasu alammäär. Hageja allkirjastas kokkulepped, ent ei esitanud neile vastuväiteid. Hageja esitas nõude enam kui aasta pärast töösuhte lõppemist. Tasunõue öötöö eest tuleb jätta rahuldamata ka juhul, kui see ei ole aegunud. Hagejale maksti ööajal töötamise eest tasu õiguspäraselt. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (

§ 45lg 1).

Lisatasu maksmine ööajal töötamise eest ei ole seega vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Vaidlus puudub, et töölepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku nii tunnitasu (baastasu), mis on suurem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu (tunnitasu) alammäär, kui ka selles, et tunnitasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Hageja sai öösel töötamise eest rohkem tasu kui seaduses sätestatud tunnitasu alammäär, millele lisandub öisel ajal töötamise lisatasu. Hagejale maksti ületunnitöö eest tasu õiguspäraselt. Pooled leppisid igal aastal kokku baastasus, mille alusel toimus hageja töötasu arvestamine. Kostja töötajatele maksti preemiat (lisatasu). Selle suurus oli iga kuu erinev. Pooled ei leppinud preemia maksmises kokku, preemia ei olnud baastasu osa ega muutnud poolte kokkulepet baastasu kohta. Ületunnitasu arvestuse aluseks saab olla baastasu. Ületunnitöö tasu nõue ei vasta

§ 44lg-le 7.

MAAKOHTU LAHEND

1. Maakohus jättis
2. aprilli
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 630 eurot 7 senti ning sellelt summalt arvestatud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus ei käsitlenud hageja nõuet tunnistada töölepingu p 5.1 (töötasu kokkulepe) hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, sest hageja ei ole hagiavalduses sellist nõuet esitanud.

§ 45

lg 1 sätestab, et kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Poolte vahel sõlmitud kokkulepetest nähtub, et hagejale määratud baastasu (tunnitasu) on suurem kui töötasu (tunnitasu) alammäär. Kostja tehtud töötasu arvestusest nähtub, et hagejale ei arvestatud öötöö eest töötasu vähem, lähtudes

§ 45lg-s 1 sätestatust.

Sotsiaalministeeriumi selgitustes töölepingu seaduse juurde on märgitud, et seadusega ei ole kooskõlas, et pooled lepivad kokku töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest, sest sel juhul saab töötaja üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda lisatasu.

§ 44

lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu (

§ 44lg 7).

Hageja palga arvestusest nähtub, et kostja korrutas esmalt hageja tegelikult töötatud töötunnid töölepingus kokku lepitud tunnipalgaga ehk baastasuga ning ületundide arvu seejärel 0,5 tunnitasuga. Kostja arvestas ületunnitöö eest tasu vastavalt seadusele. Lisatasu ehk preemiat ei pea baastasu hulka arvestama. Pooled ei leppinud selles kokku. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas hagi saamata jäänud töötasu nõudes, tuginedes mh väitele, et poolte vahel sõlmitud töölepingu p 5.1 on osaliselt tühine. Hageja ei pidanud esitama selleks eraldi tuvastusnõuet. Maakohus pidi väidet hindama. Hageja tuvastusnõue ei ole iseseisev nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes. Kui hageja esitab lisaks sooritusnõudele tuvastusnõude, mille kohta tuleb teha otsustus sooritushagi lahendi põhjendustes, on tuvastus- ja sooritushagi sama hagi samade poolte vahel.

§ 29

lg 6 koostoimes § 45 lg-ga 1 sätestavad, et töötajale peab öösel töötamise eest olema tagatud tasu vähemalt järgmises suuruses: töötasu alammäär × 1,

1. Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku, et töötasu suurus öösel töötamise eest on suurem. Kui pooled leppisid kokku, et töötajale makstakse tunnitasu, peab töötajale öösel töötamise eest olema tagatud tasu vähemalt järgmises suuruses: tunnitasu alammäär × 1,
2. Näiteks kui
3. aastal oli tunnitasu alammääraks 3 eurot 48 senti, tuleb töötajale maksta öösel töötamise eest vähemalt 4 eurot 35 senti (3,48 × 1,25). Kollektiivlepingu p 3.1.7 kohaselt maksab tööandja öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) töö eest töötajale lisatasu, mille suurus on iga öösel töötatud tunni eest 30% töötaja tunnipalga määrast. Hagejale tuli öötöö eest tasu arvestada järgmiselt: tunnitasu alammäär × 1,
4. Hageja töötasu suurus muutus igal aastal. Hagejale maksti kokkulepitud töötasu nii päeval kui ka öösel töötatud aja eest samas suuruses. Poolte kokkulepitud töötasu suurus öösel töötamise eest on väiksem kui töölepingu seadusega töötajale tagatud töötasu suurus ööajal, s.o vähemalt tunnitasu alammäär × 1,
5. Töölepingu p 5.1 on tühine osas, millest tuleneb, et põhitöötasu suurus sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kostja pidi ületunnitöö eest tasu arvestamisel lähtuma hageja tegeliku töötasu suurusest. Töötasu on töö eest makstav tasu, sh põhitöötasu, lisatasud, preemiad, majandustulemustelt, tehingutelt makstav tasu jne. MENETLUSE EDASINE KÄIK
6. Ringkonnakohus keeldus
7. juuni
8. a määrusega TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
9. Riigikohus tühistas hageja määruskaebuse alusel
10. märtsi
11. a määrusega ringkonnakohtu
12. juuni
13. a määruse ning saatis asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et tegemist on TsMS § 405 lg 1 mõttes lihtmenetluse asjaga, milles esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest võib ringkonnakohus keelduda TsMS § 637 lg 21 tingimustel. Samas ei võinud ringkonnakohus Riigikohtu hinnangul keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuna maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, mis võis oluliselt mõjutada kohtuotsust. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus ei teinud kindlaks hageja ööajal töötamise ja ületunnitöö tasu nõuete lahendamiseks kõiki olulisi asjaolusid ning jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Lisaks ei arvestanud ringkonnakohus apellatsioonkaebust tervikuna menetlusse võtmata jättes, et hageja on mh vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse.
14. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5 Hagejale maksti öötöö eest tasu õiguspäraselt.

§ 45

lg 1 järgi, kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Pooled võivad leppida kokku

§ 45lg-s 1 sätestatud 1,25-kordsest töötasust suurema öötöö tasumäära.

Seaduses sätestatust suurem öötöö tasumäär võib tuleneda kollektiivlepingust (kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 1).

§ 45

lg 1 koostoimes

§ 29

lg-ga 6, mille järgi tuleb töötajale maksta töötasu vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras, ei võimalda leppida kokku, et töötaja ööajal töötamise tasu sisaldub

§ 29lg-s 5 sätestatud töötasu alammääras.

Kui pooled on leppinud kokku eelnimetatud alammäärast suurema töötasu, võib see sisaldada tasu ööajal töötamise eest. Sellise kokkuleppe korral maksab tööandja töötajale nii päevasel kui ka ööajal töötamise eest samasugust töötasu, st öösel töötamise vähemalt 1,25-kordne tasu sisaldub osaliselt päevasel ajal töötamise eest makstavas tasus. Pooled leppisid töölepingus kokku suuremas töötasus kui

§ 29

lõikes 5 nimetatud töötasu alammäär, kuid mis on väiksem, kui töötasu alammäär ja öötöö tasumäär kokku. Hageja päevasel ja öisel ajal töötamise proportsiooni järgi on selge, et talle oli tagatud nii töötasu alammäär kui ka öötöö 1,25-kordne tasu. Hagejale maksti ületunnitasu õiguspäraselt. Ületunnitasu arvestuse aluseks saab olla baastasu. Preemia ei ole baastasu komponent ega muuda poolte kokkulepet baastasu osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide vale kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja nõude ööajal töötamise eest tasu saamiseks 11 euro 11 sendi ulatuses ning ületundide eest tasu saamiseks 374 euro 95 sendi ulatuses rahuldamata, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud koos viivisega. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja töötasu nõude ööajal töötamise eest 11 euro 11 sendi ulatuses, nõude tasu saamiseks töötatud ületundide eest 374 euro 95 sendi ulatuses ning jätab maakohtus kantud menetluskuludest 35% kostja ja 65% hageja kanda. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel ülejäänud osas muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2. Hageja nõuab kostjalt tasu ööajal töötamise eest märtsist 2018 kuni märtsini 2020 (k.a) 729 eurot 47 senti. 9.
3. Kostja on tuginenud nõude aegumisele. Ringkonnakohus leiab, et nõue ei ole aegunud.

§ 29

lg 9 järgi on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (vt RKTKo 09.02.2022, 2-19-9129, p 22.2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, hagi esitamisega on sama paragrahvi lõike 2 punkti 4 järgi võrdsustatud ka avalduse esitamine töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjoni poolte pöördumise ajaks (25. veebruaril 2021) ei olnud hageja kõnealuste tasunõuete (alates märtsist 2018) sissenõutavaks muutumisest möödunud kolme aastat. Kostja viidatud

§ 31ei ole töötasu nõude puhul asjakohane.

9.2. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest 6 (

) § 45 lg 1). Pooled võivad kokku leppida

§ 45lg-s 1 sätestatud 1,25-kordsest töötasust suurema öötöö tasumäära.

See võib tuleneda kollektiivlepingust (kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 1). Ööajal töötamise tasu saab kooskõlas

§ 45

lg-s 1 sätestatuga sisalduda töötasus üldjuhul siis, kui kokkulepitud töötasu on vähemalt

§ 29lg-s 5 sätestatud töötasu alammäär koos kehtiva öötöö tasumääraga.

Olukorras, kus kokkulepitud töötasu on eelmärgitust väiksem (kuid ületab

§ 29

lg-s 5 nimetatud töötasu alammäära), tuleb võrrelda töötaja päeval ja öösel töötamise aega ning päevasel ja öisel ajal töötamise proportsiooni järgi teha kindlaks, kas töötajale on tagatud nii töötasu alammäär kui ka öötöö lisatasu (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus käesolevas asjas, p 11). 9.
3. Töölepingu p 5.1, mis näeb ette, et töötajale tööülesannete eest makstav põhitöötasu sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal, ei ole

§ 2

järgi tühine ulatuses, milles sellega ei kalduta töötaja kahjuks kõrvale töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatust.

§ 45

lg 1 järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Ulatuses, milles selline kokkulepe tagab töötajale nii

§ 29

lg-s 5 sätestatud töötasu alammäära kui ka öisel ajal töötamise eest kehtiva öötöö tasumäära järgi arvestatud lisatasu, ei ole tegemist töötaja kahjuks seaduses sätestatust kõrvale kalduva ega tühise kokkuleppega. Ulatuses, milles kokkulepe välistab töötaja õiguse saada seaduses, poolte kokkuleppes või töölepingule kohalduvas kollektiivlepingus märgitud minimaalset töötasu, sh öötöö eest ette nähtud lisatasu, on tegemist

§ 2järgi töötaja kahjuks kõrvale kalduva ja tühise kokkuleppega.

9.

1. Hagejale makstav tunnitasu oli töölepingu kohaselt
2. a märtsist kuni septembrini 3 eurot 27 senti (bruto),
3. a oktoobrist kuni
4. a detsembrini 3 eurot 55 senti (bruto) ja
5. a jaanuarist 3 eurot 85 senti (bruto) (tl 65 – 74). Töötasu alammäär oli

§ 29lõikest 5 tulenevalt 2018.

aastal 2 eurot 97 senti (bruto),

1. aastal 3 eurot 21 senti (bruto) ja
2. aastal 3 euro 48 senti (bruto). Pooled ei vaidle, et nende vahel sõlmitud töölepingule kohaldus kollektiivleping, mille p 3.1.7 järgi kohustus tööandja maksma töötajale töö eest öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) iga öösel töötatud tunni eest lisatasu 30% töötaja tunnipalga määrast (I, kd, tl 80, II kd, tl 5). Töölepingu järgi olid pooled kokku leppinud, et töölepingus kokku lepitud tunnitasu sisaldab öö ajal töötamise tasu (tl 67). Hagejale
3. a märtsist kuni
4. a märtsini makstud tunnitasu on suurem kui

§ 29

lg 5 järgne töötasu alammäär, ent väiksem kui

§ 29

lg 5 järgse töötasu alammäära ja kollektiivlepingust tuleneva öötöö täiendava tasumäära korrutis. Selleks, et tuvastada, kas hagejale oli tagatud nii töötasu alammäär kui ka öötöö eest vähemalt 30%line täiendav tasu, tuleb Riigikohtu poolt käesolevas asjas antud juhiste järgi võrrelda, kui palju hageja töötas päeval ja kui palju öösel. 9.

1. Järgnevas tabelis 1 on kajastatud hageja
2. a,
3. a ja
4. a töötunnid vastaval kuul päevasel ja öisel (kell 22.00 kuni 6.00) ajal. Hageja tööaja andmed pärinevad tööaja tabelitest (I kd, tl 116 – 141). Tabelis 1 on kajastatud minimaalne töötasu, mille hageja oleks pidanud saama, arvestades 2018.,
5. ja
6. a kehtinud töötasu alammäära ja kollektiivlepingust tulenevat öisel ajal töötamise eest täiendavalt ettenähtud tasumäära. Minimaalne töötasu on päevase aja töötundide ja töötasu alammäära korrutise ning öise aja töötundide, töötasu alammäära ja 1,3 korrutise summa. Tabelis 1 on hagejale makstud töötasu summad. Need pärinevad hageja töötasu arvestusest (I kd, tl 91 – 97). Minimaalse töötasu ja hagejale makstud töötasu vahest nähtub, et poolte kokkulepitud töötasu oli enamasti nii suur, et selles sai sisalduda nii töötasu alammäär kui ka kollektiivlepingust tulenev öisel ajal töötamise lisatasu. Hageja sai üksnes
7. a aprillis ja juulis ning
8. a märtsis ja novembris kokku 11 eurot 11 senti vähem tasu. 7 Tabel 1 Kuu Töötunnid Töötunnid päeval öisel ajal Minimaalne töötasu Hageja töötasu Minimaalse töötasu ja hageja töötasu vahe 2018
9. 83 32 370,06 376,05 5,99
10. 92 64 520,34 510,12 -10,22
11. 128 64 627,26 627,84 0,58
12. 44 16 192,46 196,2 3,74
13. 126 64 621,32 621,3 -0,02
14. 124 56 584,50 588,6 4,10
15. 112 56 548,86 549,36 0,50
16. 92 16 335,02 383,4 48,38
17. 112 64 579,74 629,32 49,58
18. 116 64 591,62 639 47,38 Kuu 2019
19. 96 48 508,46 511,2 2,74
20. 88 32 416,02 426 9,98
21. 116 64 639,43 639 -0,43
22. 76 32 377,50 383,4 5,90
23. 128 64 677,95 681,6 3,65
24. 32 16 169,49 170,4 0,91
25. 96 48 508,46 511,2 2,74
26. 120 48 585,50 596,4 10,90
27. 96 48 508,46 511,2 2,74
28. 128 64 677,95 681,6 3,65
29. 116 64 639,43 639 -0,43
30. 128 64 677,95 681,6 3,65 Kuu 2020
31. 96 48 551,23 554,4 3,17
32. 96 48 551,23 554,4 3,17
33. 127 64 731,50 735,35 3,85
34. 8 0 27,84 30,8 2,96 8 9.
35. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada ulatuses, mille maakohus jättis hageja nõude ööajal töötamise eest tasu saamiseks 11 euro 11 sendi ulatuses rahuldamata. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja ööajal töötamise eest tasu 11 eurot 11 senti.
36. Hageja nõuab kostjalt ületunnitöö eest tasu märtsist 2018 kuni märtsini 2020 (k.a) 361 eurot 79 senti. 10.
37. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul (

§ 44lg 1).

Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (

§ 44lg 7).

Töötasu on

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Pooled võivad kokku leppida, millistest osadest töötasu koosneb ning mh võib töötasu sisaldada nt lisatasu, tulemustasu vms makseid. Samas sõltumata sellest, kuidas pooled lisaks töölepingus kokkulepitud töötasule tehtavaid makseid nimetavad, võivad need olla käsitatavad töötasuna (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus käesolevas asjas, p 12.1). 10.
3. Kostja maksis hagejale alates töölepingu sõlmimisest septembrist 2016 kuni selle lõpetamiseni aprillis 2020 iga kuu erinevates summades lisatasu, v.a mais 2017 ja aprillis
4. Kostja tegi hagejale iga kuu lisatasu töötasu teatisega teatavaks (I kd, tl 87 – 97). Hageja ei vaielnud lisatasule vastu. Igakuise lisatasu maksmine oli seega poolte vahel välja kujunenud praktika. Pooled ei selgitanud, millistel alustel lisatasu arvestati. Kostja ei tõendanud samas, et need väljamaksed oleksid olnud kostja ühepoolse otsuse alusel tehtud väljamaksed, mida ei saa töötasuna käsitleda. Hageja töötasu teatistel "106 Lisatasu" all kajastatud summad moodustavad

§ 5lg 1 p 5 järgi seega hageja töötasu osa.

Ületunnitöö eest

§ 44lg 7 järgi tasu arvestamisel tuleb nendega arvestada.

10.

1. Järgnevas tabelis 2 on kajastatud hagejale
2. a-l,
3. a-l ja
4. a-l normaaltööaja tundide eest makstud töötasu ja lisatasu. Andmed pärinevad hageja töötasu arvestusest (I kd, tl 91 – 97). Kuna hageja sai iga kuu lisatasu, mis oli hageja töötasu osaks, oli hageja igakuine tunnitasu suurem kui töölepingus ja selle lisades nimetatud tunnitasu summa (I kd, tl 67, 72 – 74). Hageja igakuise tunnitasu summa on märgitud tabelis 2 lahtris "Tunnitasu töötasu ja lisatasu baasil". Hageja igakuise tunnitasu summa on saadud järgnevalt: (hageja töötasu normaalaja tundide eest + "106 Lisatasu") / hageja normaalaja töötunnid. Tabelis 2 on kajastatud 2018.,
5. ja
6. a ületunnid kuude lõikes. Andmed põhinevad tööajatabelitel (I kd, tl 116 – 141). Ületunnitasu on

§ 44lg 7 järgi tunnitasu, ületundide ja 1,5 korrutis.

Arvestades

§ 44

lg 7 järgse ületunnitasu ja hagejale tegelikult makstud ületunnitasu vahet, on hageja saanud ületundide eest 374 eurot 95 senti vähem tasu. Tabel 2 Kuu Töötasu normaalaja tundide eest "106 Lisatasu" Normaalaja töötunnid Tunnitasu töötasu ja lisatasu baasil Ületunnid Ületunnitasu Ületundide eest makstud Vahe 2018

1. 353,16 68,28 108 3,90 7 40,97 34,33 6,64
2. 510,12 83,71 156 3,81 0 0 0 0
3. 575,52 117,2 176 3,94 16 94,46 78,48 15,98
4. 130,8 36,62 40 4,19 20 125,57 98,1 27,47 9
5. 575,52 103,07 176 3,86 14 80,97 68,67 12,30
6. 575,52 95,22 176 3,81 4 22,87 19,62 3,25
7. 523,2 89,99 160 3,83 8 45,99 39,24 6,75
8. 298,2 63,9 84 4,31 24 155,19 127,8 27,39
9. 629,32 89,46 176 4,06 0 0 0 0
10. 511,2 118,22 144 4,37 36 236,03 191,7 44,33 Kuu 2019
11. 454,4 80,94 128 4,18 16 100,38 85,2 15,18
12. 386,95 66,83 109 4,16 11 68,69 58,57 10,12
13. 596,4 99,05 168 4,14 12 74,51 63,9 10,61
14. 312,4 69,23 88 4,34 20 130,10 106,5 23,60
15. 624,8 106,5 176 4,16 16 99,72 85,2 14,52
16. 113,6 29,82 32 4,48 16 107,57 85,2 22,37
17. 482,8 78,81 136 4,13 8 49,55 42,6 6,95
18. 596,4 89,46 168 4,08 0 0 0 0
19. 511,2 76,68 144 4,08 0 0 0 0
20. 653,2 104,37 184 4,12 8 49,41 42,6 6,81
21. 596,4 99,05 168 4,14 12 74,51 63,9 10,61
22. 518,3 123,01 146 4,39 46 303,08 244,95 58,13 Kuu 2020
23. 523,6 85,47 136 4,48 8 53,74 46,2 7,54
24. 542,85 86,34 141 4,46 3 20,08 17,33 2,75
25. 677,6 114,63 176 4,50 15 101,28 86,63 14,65
26. 30,8 0 8 3,85 0 0 0 0 Kokku 374,95 10.
27. Ringkonnakohus arvestas ületunnitasu sarnaselt hageja
28. juuli
29. a menetlusdokumendile lisatud saamata jäänud töötasu arvestusega. Erandiks on
30. a november. Hageja arvestuse kohaselt tegi hageja novembris 2018 kaheksa ületundi.
31. a novembri tööajatabeli kohaselt ei teinud hageja
32. a novembris ületunde (I kd, tl 124). Hageja töötasu arvestusest ei nähtu samuti, et hageja oleks teinud
33. a novembris ületunde. Sellest nähtub, et hagejale maksti töö mitte andmise tõttu kaheksa tunni eest keskmist töötasu (I kd, tl 93). Hageja nõuab hagis ületundide eest saamata jäänud tasu, mitte töö andmata jätmise tõttu vähem saadud tasu. Kohus on TsMS § 5 lõikest 1 tulenevalt hageja nõudega seotud. Töö mitte andmise korral tuleb

§-s 35 sätestatud alustel maksta töötajale keskmist töötasu, mitte 1,5-kordset töötasu. Koefitsiendi 1,5 kohaldamine ei ole sel juhul põhjendatud. 10 10.

1. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada ulatuses, milles maakohus jättis hageja nõude ületundide eest tasu saamiseks 374 euro 95 sendi ulatuses rahuldamata. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja ületundide eest tasu 374 eurot 95 senti.
2. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab hagi ligikaudu 35% ulatuses. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lõiget 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostja, kuid ei määranud kindlaks hageja menetluskulusid. Ringkonnakohus ei määra TsMS § 174 lg 3 ja 5 järgi seega menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt nt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1142-15, p 18 jj). (allkirjastatud digitaalselt) 11