) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt
4.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab 2 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.
lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on
Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 euro ja hagimenetluses tasutud täiendava riigilõivu 110 eurot laekumine on tuvastatav tsiviilasja materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. 7.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: − Asja materjalidega tutvumine, analüüs ja konsultatsioonid kliendile 1 h; − Hagiavalduse koostamine, komplekteerimine ja kohtusse saatmine 1,25 h; − 15.11.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h. Kokku on hagejale osutatud õigusabiteenust 2,5 tunni ulatuses. Esindaja tunnihind käesolevas kohtumenetluses on 90 eurot (ilma km-ta). Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja õiguslik küsimus ei olnud sellise keerukusega, mis oleks tinginud hageja lepinguliselt esindajalt asja materjalidega tutvumise, analüüsi ja konsultatsiooni ühe tunni ulatuses. Hagi aluseks on deklaratiivse iseloomuga võlatunnistus, mille andmise põhilisteks tagajärgedeks on jagada ümber tõendamiskoormus, kinnitada olemasolevat võlga ja lihtsustada võla sissenõudmist. Antud juhul tuli hagejal tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada kohtule vaid võlatunnistus, mistõttu puudus vajadus ulatuslike dokumentidega tutvumiseks ning kliendi suuremahuliseks konsultatsiooniks. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks tuleb siinkohal lugeda pool tundi. Samuti ei nõustu kohus hageja nimetatud ajakuluga, mis kulus hagi koostamiseks, komplekteerimiseks ning kohtusse saatmiseks. Hagiavalduse sisulist osa on antud juhul kirjeldatud veerandil leheküljel. Ülejäänud hagiavaldus koosneb suuresti vaid tsiteeritud seaduse sätetest. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hagiavalduse koostamise, komplekteerimise ja kohtusse saatmise ajamahuks 0,75 tundi. Kohus leiab, et ülejäänud osas ei saa hagejale menetluskulude suuruse (sh ajamahu ja lepingulise esindaja tunnihinna) osas etteheiteid teha. Kokku määrab kohus hageja esindajakuludena kindaks 1 tunni ja 30 min ulatuses summas 135 eurot. Kokku tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot, hagimenetluses tasutud täiendav riigilõiv 110 eurot ning esindajakulud 135 euro ulatuses. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust 3 kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8. Käesolevaks ajaks ei ole registritesse kostja kohta täiendavaid elu- või viibimiskoha andmeid laekunud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult
lg 1 p 1 alusel.
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.