Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-10888 Tsiviilasi A. A. hagi A.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.07.2022 esitatud ja 22.08.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 25.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxxx A. R.ilt (hageja) A. R.i (kostja I) kasuks välja igakuine elatis summas 247,50 eurot, K. R. (kostja II) kasuks igakuine elatis summas 230 eurot ning O. R. (kostja III) kasuks igakuine elatis summas 240 eurot. Pärast tagaseljaotsuse tegemist on hageja sõlminud abielu ja temal on sündinud veel kaks last- M. A. (xxxx) ja S. A. (xxxx). Seega hagejal on veel 3 isikut, sh alaealised, kelle ees on temal ülalpidamiskohustused. Hageja majanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist vastavalt varem tehtud kohtulahendile. Hagejal on viis alaealist last, kes peavad olema majanduslikult võrdses olukorras. Samuti soovib hageja tugineda õigusliku olukorra muutmisele. Kooskõlas elatiskalkulaatoriga moodustab kostja I elatis 175,64 eurot, kostja II elatis 149,29 eurot ja kostja III elatis 132,29 eurot. Hageja soovib, et kõik tema lapsed saaksid ülalpidamist võrdselt. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada iga kostja osas elatist 150 euroni kuus. Kostjate vastus Kostjad vaidlesid esitatud hagiavaldusele vastu. Kostjate andmetel on hageja igakuine palk vähemalt 3000 eurot kuus, seega ei ole alust nõuda elatise vähendamist. Seadusest tulenevaks ülalpidamiskohustuseks on esmajoones perekonnaseadusest tulenevad elatise maksmise kohustused, millest olulisim on vanema kohustus maksta elatist oma alaealisele lapsele. Kostjad on seisukohal, et hageja hulgalised kohustused krediidiasutuste ees ei anna alust elatise vähendamiseks. Kui hageja soovib, et kõik lapsed oleksid võrdsetes tingimustes, siis tuleb tema igakuine palk arvutada selliselt, et kõik lapsed saaksid ühesugust elatist. Hagiavalduses pakutud elatise summa kohaselt selgub, et hageja teeb teisest abielust pärinud lastele rohkem, aga kostjad peavad olema võrdsed ja saama vähem. Hageja poolt pakutud variant rikub laste õigusi ning elatise maksmise põhimõtteid, kuna kostjad osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja teisest abielust pärinud lapsed. Seega kõik hageja lapsed peavad saama elatist võrdsetes summades. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed ning hageja on kohustatud tasuma kostjale I elatist 247,50 eurot, kostjale II 230 eurot ning kostjale III 240 eurot, kuni kostjate täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 25.10.2019 tagaseljaotsusest tsiviilasjas 3 nr xxxx (dtl 7-8). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist summani 150 eurot iga kostja osas tuginedes oma majanduslikule olukorrale, kahe täiendava alaealise lapse ülalpidamiskohustusele ja õigusliku olukorra muudatustele. 4. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxxx 25.10.2019 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas xxxx esitatud hagiavalduse kohaselt moodustasid kostja I kulud kokku 495 eurot, kostja II kulud 460 eurot ning kostja III kulud 480 eurot ning kostjad palusid välja mõista elatise hagejalt kostja I kasuks 247,50 eurot, kostja II kasuks 230 eurot, kostja III kasuks 240 eurot (tsiviilasja 2-17-14980 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja vastust hagiavaldusele ei esitanud ning 25.10.2019 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist kostjatele kokku summas 717,50 eurot igakuiselt tasuma ning kostjate igakuised kulud vastasid vähemalt kostja I osas kokku 495 eurole, kostja II osas 460 eurole ja kostja III osas 480 eurole. 4
2. Kostjad ei ole oma vastuses elatise vähendamisega nõustunud. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks esmalt hinnata, millised on kostjate igakuised kulud käesoleval ajal. 6.1 Kostjad on välja toonud, et igakuised kulutused kostja I ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 495,09 eurot kuus, s.h: eluasemekulud 84,93 eurot; söögikulud 200 eurot; riided ja jalatsid 80 eurot; hügieenitarbed ja juuksur 30 eurot; sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 40 eurot; ravimid 16,23 eurot; vaba aeg (teater, kino jne.) 20 eurot; mänguasjad 23,93 eurot. Igakuised kulutused kostja II ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 778,72 eurot kuus, s.h: eluasemekulud ja sidekulud 73,86 eurot; söögikulud 300 eurot; ravimid ja hügieenitarbed 15 eurot; riided ja jalatsid 100 eurot; sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 40 eurot; mänguasjad 30 eurot, raamatud 20 eurot, muud kulud (s.h printer, laptop, telefon) 108,53 eurot; spordikulud 75,50 eurot; paaditoolid 4,92 eurot; riidekapp 28,69 eurot, madrats 9,22 eurot. Igakuised kulutused kostja III ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 724,54 eurot kuus, sh eluasemekulud ja sidekulud on 73,86 eurot; söögikulud 200 eurot; ravimid ja hügieenitarbed 15 eurot kuus; riided ja jalatsid 100 eurot; oma sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 40 eurot kuus; mänguasjad 30 eurot, raamatud 20 eurot; muud kulud (sh printer, laptop, telefon) 108,53 eurot; iluvõimlemine 36,93 eurot, robootikaga 35,15 eurot, tants 29,55 eurot; riided ja tarbed iluvõimlemiseks 20 eurot; prillid 6,30 eurot; madrats 9,22 eurot. 6.2 Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh eluasemelaen, kommunaalkulud ning elekter), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Arvestades kostjate vanusega ei saa pidada ka sidekulusid ebavajalikuks (so TV/telefon/internet). Kostjad on avaldanud, et kostja I elab koos oma vanaisaga vanavanemate korteris ning kostjate seaduslik esindaja maksab igakuiselt korteri kommunaalkulusid. Kostjad on tõendanud, et Xxxx (kostja I elukoht) keskmised kommunaalkulud moodustavad igakuiselt 161,80 eurot, millest kostja osa moodustab 53,93 eurot (dtl 384). Nimetatule lisanduvad kulud Eesti Energia AS-ile igakuiselt summas 32,83 eurot, millest kostja I osa moodustab 10,94 eurot (dtl 385) ning sidekulud 105,46 eurot, millest kostja I osa on 35,15 eurot (dtl 383, s.o maksed Elisa Teleteenused AS-ile ning Elisa Eesti AS-ile). Kohus ei arvesta igakuiste maksete keskmist arvestades 11.04.2022 Elisa Kristiine kaupluses tasutud 239,50 euroga, kuna tõendamata on, et nimetatud kulu oleks seostud kostjaga I. Seega on kostja I eluaseme ja sidekulud tõendatud kokku igakuiselt ca 100 eurot. Kuna kostja I on aga oma eluasemekuludeks välja toonud igakuiselt 84,93 eurot, siis peab kohus põhjendatuks arvestada viimati nimetatud summaga. Kohus loeb tõendatuks, et kommunaalkulud seoses Xxxx korteriga (s.o kostja II ja III elukoht) 2022 aastal on kokku olnud 1498,44, so igakuiselt keskmiselt 124,87 eurot (dtl 406). Kostjad II ja III on avaldanud, et elavad antud korteris neljakesi, seega on kostja II 5 ja III kommunaalkulu tõendatud igakuiselt 31,22 eurot. Eesti Energiale on tasutud 2022 aastal kokku 429,64 eurot, s.o 35,80 eurot kuus (dtl 407). Kostja II ja III mõlema osa sellest on seega 8,95 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et igakuine kulu seoses sidega on nii kostja II, kui III puhul 29,86 eurot (dtl 329, 330, s.o maksed Elisa Teleteenused AS-ile, Elisa Eesti AS-ile ning Telia Eesti AS-ile). Seega on kostja II ja III eluasemekulud ja sidekulud kokku põhjendatud 70,03 eurot. Samuti nähtub, et kostjate seaduslik esindaja on võtnud ka kodulaenu, mille põhiosa ja intressi maksed moodustavad igakuiselt ca 225,35 eurot (dtl 315-319). Kostja II ja III osa moodustavad sellest 56,34 eurot. Kuigi kostjate igakuises kulude nimekirjas ei ole nimetatud kulu käsitletud, siis nähtub kohtule esitatud kulude tabelist, et kostjad on siiski laenukuluga arvestanud (dtl 321-327). Seega lisandub kostja II ja III eluasemekuludele ka täiendavalt 56,34 eurot. 6.3 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul kostjate poolt välja toodud toidukulud suuruses 200 eurot ja 300 eurot ülepaisutatud. Kohus märgib, et hagejate poolt esitatud tõendid ei kinnita kostjate reaalseid toidukulusid, vaid tõendavad üksnes teatud ajahetkel erinevate poodide külastamist ning ostetud kaupade maksumust (dtl 331-337, 381). Samuti ei ole kostjad tõendanud, et tulenevalt nende tervislikust seisundist või muust asjaolust tingituna võiks nende toidukorv keskmisest kallim olla. Üksnes põhjendus, et kostjal II on eritoitumiskava ülekaalulisuse tõttu, ei tõenda, et tema toidukulu teistest kostjatest kallim on. Kohus peab seega põhjendatuks ja eluliselt usutavaks kõigi kostjate toidukulu summas 180 eurot. 6.4 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Üldtuntuks saab lugeda ka asjaolu, et igapäevaselt on vajalik kasutada ka hügieenitarbeid (s.h seebid, dushigeelid, shampoonid, hambapasta). Kohus ei pea vajalikuks hinnata siinkohal esitatud tõendeid ravimite ja hügieenikulu osas, kuna esitatud tõendid ei kinnita, kellele konkreetselt ostukviitungitel märgitud tooteid ostetud on (dtl 338-343, 403, 404). Samas saab kohtu hinnangul lugeda mõistlikuks ja eluliselt usutavaks kuluks iga kostja osas ravimitele ja hügieenile kokku 15 eurot. Kostja I on toonud välja hügieenikulude osas ka kulu juuksurile. Kuigi ühtegi tõendit nimetatud kulu osas kohtule esitatud ei ole, siis võib pidada nimetatud kulu siiski eluliselt usutavaks ja mõistlikuks 15 euro ulatuses. Samuti paigutab kohus tervishoiukulude alla kostja III väljatoodud kulu prillidele summas 6,30 eurot. Kostjad on esitanud nimetatud kulu kohta ka konto väljavõtte, millest nähtuvad maksed Nordoptika OÜ-le (dtl 311). Kohtul puudub alus kahelda, et vastavad kulud on tehtud seoses kostjaga III. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et seoses halvema nägemisega võivad tekkida ka täiendavad kulud seoses prillide jms. Eeltoodust tulenevalt on hügieeni- ja tervishoiukulud põhjendatud kostja I osas 30 eurot, kostja II osas 15 eurot ning kostja III osas 21,30 eurot. 6.5 Kostjad on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele kokku kostja I osas 80 eurot ja kostja II ning III osas 100 eurot. Kohus ei pea vajalikuks anda eraldi oma hinnangut kostjate poolt esitatud tõenditele seoses nimetatud kuludega, kuna esitatud tõendid tõendavad üksnes 6 teatud ajahetkel erinevate poodide külastamist ning kaupade maksumust (dtl 344-379, 382, 386-402). Samas saab üldtuntuks lugeda, et inimesed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostjad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas saavad kostjad ka valida, millise hinnaga ja millisest kauplusest vastavaid tooteid osta. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas seega iga kostja osas 80 eurot. 6.6 Arvestades kostjate vanusega on usutav ka teatud meelelahutuse vajalikkus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, muuseumis käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samuti kaasneb kulu kostjate sünnipäevade pidamisega ning sünnipäevadel osalemisega. Samas arvestab kohus, et igakuiselt ei ole vaja raamatuid ega mänguasju osta ning ka pakutav meelelahutus ei pea olema igakord tasuline. Kohus peab mõistlikuks meelelahutuse, vaba aja ja sünnipäeva kuluks iga kostja osas 70 eurot. 6.7 Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja III tegelenud ka spordi ja hobidega. Kohtu hinnangul on igasugune treening ja huvitegevus alaealisi arendav. Kostjate seaduslik esindaja on tasunud kostja III iluvõimlemise eest keskmiselt 44,75 eurot kuus (dtl 306; 4 kuu keskmine kulu), robootika eest keskmiselt 40,15 eurot kuus (dtl 307, 4 kuu keskmine) ning tantsutrennis ja laagris osalemise eest keskmiselt ca 25 eurot kuus (dtl 308, kulu aasta peale). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et iluvõimlemine ja robootika kestaksid aastaringselt. Eelduslikult on huviringide ja treeningute periood ca 9 kuud aastast. Seega võib iluvõimlemise igakuiseks põhjendatud kuluks pidada 33,56 eurot ja robootika igakuiseks põhjendatud kuluks pidada 30,11 eurot. Kostja III on välja toonud ka täiendava kulu seoses iluvõimlemise riiete ja tarvetega 20 euro ulatuses ning esitanud selle kohta ka maksekorraldused (dtl 309-310). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et seoses iluvõimlemisega tekib vajadus ka eraldi riietele ja tarvetele. Samas ei ole tegemist igakuiste kuludega. Kohus peab põhjendatud ja mõistlikuks igakuiseks kuluks seoses hobide ja treeningutega kostja III osas kokku 100 eurot. Kostja II on samuti märkinud oma spordikuludeks 75,50 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjate seaduslik esindaja tasunud spordiklubile Xxxx kostja II osas 11 kuu eest kokku 755 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks kuluks 68,64 eurot (dtl 431). Kohus peab seega nimetatud kulu põhjendatud igakuiseks kostja II spordikuluks. 6.8 Kostja II ja III on välja toonud oma igakuiste kulude nimekirjas ka muud kulud, s.h tehnikale (printer, laptop, telefon), mööblile ning kodukaupadele (toolid, madratsid). Kohtule on esitatud tõendid madratsite ostu osas kokku summas 221,34 eurot (dtl 312, 313), ekraanipliiatsite ostu osas kokku summas 81,43 eurot (dtl 427), printeri ostu osas summas 80,30 eurot (dtl 428), laptopide ostu osas kokku summas 897,90 eurot (dtl 429), kostja II telefoni ostu osas summas 159 eurot (dtl 430), toolide ostu osas kokku summas 118 eurot (dtl 432), kostjale II ostetud riidekapp summas 344,23 eurot (dtl 433), kostja III telefoni ostu osas summa 159 eurot (dtl 434). Kuigi nimetatud tooteid koju aeg-ajalt ostetakse, siis ei tohiks vastav kulu olla igakuine. Suuremaid ja kallimaid tooteid (elektroonika ja mööbel) ostetakse eelduslikult aastateks ning seega ei ole igakuised kulud nendele liialt suured. Arvestades kostjate vanusega ei saa 7 iseenesest pidada ebavajalikuks ka laptopide ja telefoni ostmist. Samas printeri ja ekraanipliiatsite olemasolu ei ole hädavajalik ja seega kohus nimetatud kuluga ei arvesta. Arvestades eeltooduga peab kohus mõistlikuks täiendavaks igakuiseks kuluks nii kostja II, kui ka kostja III osas 20 eurot. 6.9 Eeltoodust tulenevalt võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja I igakuised kulud on käesoleval ajal kokku ca 445 eurot, kostja II kulud ca 560 eurot ja kostja III kulud 598 eurot. Seega on kostja I igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga vähenenud ca 50 euro ulatuses, kostja II kulud suurenenud ca 100 euro ulatuses ning III kulud suurenenud 118 euro ulatuses.
3. Hageja on palunud esmalt vähendada elatist tuginedes oma majandusliku olukorra halvenemisele ja teiste laste olemasolule. Kohus on 03.10.2022 kirjas hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2019 aastaga muutunud. Samuti on kohus palunud selgitada, milliseid kulutusi ja mis summas hageja kannab seoses teiste lastega ning esitada ka tõendeid teiste laste kulude olemasolu ja kandmise kohta (dtl 86-89). 7.1 Hageja on kohtule esitanud MTA väljavõtted, millest nähtuvalt on 2019 tema kogutulu olnud kokku 194,56 eurot, 2020 aastal 32 682,27 eurot ning 2021 aastal 96 876,04 eurot (dtl 95-115). Samuti on hageja esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodist 28.04.2022 kuni 28.10.2022 (dtl 122-182). Väljavõttest nähtuvalt on hageja 6kuine sissetulek olnud kokku 33 781,07 eurot, s.o keskmiselt 5630,17 eurot kuus. Eeltoodust nähtub, et hageja sissetulekud on võrreldes 2019 aastaga kasvanud. Hagejat ei saa pidada ka varatuks. Hageja on äriregistri kohaselt üheks juhatuse liikmeks ja osanikuks A OÜ-s (dtl 281) ning kinnistusraamatu kohaselt Saaremaal asuva kinnistu ühisomanikuks koos M. A. (dtl 286). Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud koosnevad laenumaksetest summas 490 eurot, elektrikulust summas 100 eurot, reovee ja prügikulust 30 eurot, transpordikuludest 200 eurot. Ühtegi tõendit (v.a konto väljavõte) ei ole aga hageja oma igakuiste kulude osas esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema igakuised väljaminekud oleksid võrreldes 2019 aastaga oluliselt kasvanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et laenukohustuse olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks. 7.2 Kohus loeb tõendatuks, et xxxx on hagejal sündinud laps M. A. ning xxxx. aastal laps S. A. (dtl 10, 11). Hagiavalduse kohaselt on S. A.i kulutused ühes kuus kokku 600 eurot ning M. A.i kulud kokku 501 eurot. Ühtegi tõendit kulude ja nende kandmise kohta ei ole hageja esitanud. Kohus asub seisukohale, et kuna hagejal on seadusest tulenev kohustus ka oma teisi lapsi ülal pidada, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud seoses teiste lastega hagejal ka tekivad. Samas arvestades hageja igakuist keskmist sissetulekut, siis ei saa asuda seisukohale, et elatise vähendamata jätmisel jääksid teised lapsed ja hageja ise halvemasse olukorda, kui kostjad. 7.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja majanduslik olukord ja teiste laste olemasolu ei ole käesoleval juhul aluseks elatise vähendamisel. 8
4. Hageja on menetluses palunud elatist vähendada tuginedes ka õigusliku olukorra muudatustele. 8.1 Kohus asub seisukohale, et kuna alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS sätestab olulised muudatused seoses miinimumelatisega, siis saab iseenesest õigusliku olukorra muutus olla aluseks elatise vähendamisel. Kuna kostjad on välja toonud oma reaalsed igakuised kulud, siis ei saa lähtuda aga PKS § 101 lg-s 3 märgitud baassummast, vaid lähtuda tuleb kostjate reaalsetest kuludest. Kohus on eelnevalt pidanud kostja I osas igakuised kulutusi põhjendatuks summas 445 eurot, kostja II osas 560 eurot ja kostja III osas 598 eurot. Seega loeb kohus baassummadeks, mida hagejal tuleks eelduslikult kostjate osas kanda 222,50 eurot (445/2), 280 eurot (560/2) ja 299 eurot (598/2). 8.2 PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (nimetatud §-i teine lause jõustus 01.02.2023). Kohtu hinnangul tuleb sel juhul arvestada elatise suuruse määramisel kostjate seaduslikule esindajale laekuva lastetoetuse ning lasterikka pere toetusega tulenevalt PKS §-st 101 lg
5. Aastal 2022 oli lastetoetus esimese ja teise lapse puhul 60 eurot ja kolmanda lapse puhul 100 eurot ning alates 01.02.2023 on lastetoetuse suuruseks esimese ja teise lapse puhul 80 eurot ja kolmanda lapse puhul 100 eurot. Lasterikka pere toetus oli aastal 2022 300 eurot ning alates 01.02.2023 on selleks 650 eurot. Kuni 31.01.2023 tuleb seega otsuse p-s 8.1 nimetatud baassummadest maha arvestada kostja I ja II osas 80 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 30 eurot ning 1/3 lasterikka pere toetusest summas 50 eurot) ja kostja III osas 100 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 50 eurot ja 1/3 lasterikka pere toetusest summas 50 eurot) ning alates 01.02.2023 maha arvestada kostja I ja II puhul 148,33 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 40 eurot ja 1/3 poole lasterikka pere toetusest summas 108,33 eurot) ja kostja III osas 158,33 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 50 eurot ja 1/3 poole lasterikka pere toetusest summas 108,33 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleks hagejal tasuda elatist kuni 31.01.2013 kostjale I summas 142,50 eurot, kostjale II summas 200 eurot ning kostjale III summas 199 eurot. Alates 01.02.2023 on selleks summaks kostja I osas 74,17 eurot, kostja II osas 131,67 eurot ja kostja III osas 140,67 eurot. Kohus peab siinkohal arvestama aga hageja nõudega ning ei vähenda elatist alla 150 euro. 8.3 Seega on põhjendatud vähendada tuginedes õigusliku olukorra muudatusele kostjale I makstavat elatist alates hagi esitamisest 150 euroni ning kostja II elatist summani 200 eurot kuus perioodil 26.07.2022 kuni 31.01.2023 ning alates 01.02.2023 summani 150 eurot ja kostja III elatist elatis summani 199 eurot kuus perioodil 26.07.2022 kuni 31.01.2023 ning alates 01.02.2023 summani 150 eurot. 9 Kohus märgib, et elatis suureneb lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust juhul kui elatise baassumma ja toetuste vahe ületab 150 eurot. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kuna 25.10.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx on välja mõistetud kostja II kasuks 230 eurot ning kostja III kasuks 240 eurot ning kostjad ei ole esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks, siis lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse muutumise korral (eelkõige nende vähenemise või toetuste õiguse lõppemise korral), ei saa elatise suurus ületada kostja II puhul 230 eurot ja kostja III puhul 240 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks otsuse resolutsioonis välja tuua ka summad, millest suurem ei saa elatis olla.
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud elatist järgnevalt: - kostja I elatist alates hagi esitamisest 150 euroni (s.o baassumma 222,50 eurot, millest on maha võetud ½ lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest, kuid kokku mitte vähem kui 150 eurot); - kostja II elatist summani 200 eurot kuus perioodil 26.07.2022 kuni 31.01.2023 ning alates 01.02.2023 summani 150 eurot (s.o baassumma 280 eurot, millest on maha võetud ½ lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest, kuid kokku mitte vähem kui 150 eurot ja mitte rohkem kui 230 eurot); - kostja III elatist summani 199 eurot kuus perioodil 26.07.2022 kuni 31.01.2023 ning alates 01.02.2023 summani 150 eurot (s.o baassumma 299 eurot, millest on maha võetud ½ lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest, kuid kokku mitte vähem kui 150 eurot ja mitte rohkem kui 240 eurot). Elatis suureneb iga kostja osas lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust juhul kui baassumma ja toetuste vahe ületab 150 eurot.
7. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte mentluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.04.2023 kohtuotsus. 10