2-23-6662/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 8.detsember 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-6662 Tsiviilasi AS A maksejõuetusavaldus väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/võlausaldaja AS A ( ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Puudutatud isik/võlgnik V V (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch Usaldusisik Martin Krupp Menetluse liik Kirjalik menetlus V V pankroti RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS A maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja V V (isikukood XXXXXXXXXX) pankrot 8.detsember kell 10.00.

2.Nimetada V Ve pankrotihalduriks Martin Krupp ( 3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks XXXXXXXX kell 11.00 Pärnu Maakohtus- Lossi 2 Kuressaares, saalis nr 2 ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee.

Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.

4.Kohustada V Vt osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, et vandega kinnitada, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

5.Algatada võlgniku V V kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt.

Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Martin Krupp, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 8.12.2024.

6.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuset otsutatakse kolme aasta möödumisel.

7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9.Kõik võlausaldajad, sh pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

10.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

11.Tasuda pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab võlausaldaja menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

12.Määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu suuruseks ajutises menetluses 2580 eurot, millele lisandub käibemaks 516 eurot, kokku 3096 eurot.

13.Välja maksta AS A poolt 29.05.2023 tasutud deposiidi arvel usaldusisiku tasust 1500 eurot Sa OÜ-le, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Ülejäänud osas (1596 eurot) kuulub usaldusisiku tasu väljamaksmisele pankrotivara arvelt.

14.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord Võlgnik võib määruse peale esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankroti väljakuulutamise osas pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud, menetluse käik 1. AS A (laenuandja, võlausaldaja) esitas 4.05.2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse V Ve (käendaja, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

1.1. Võlausaldaja maksejõuetusavalduse kohaselt Laenuandja, NA OÜ (laenusaaja) (pankrotis) ja käendaja sõlmisid 09.04.2020 laenulepingu (leping), milles lepiti kokku laenusaaja varasemate kohustuste refinantseerimine uue laenuna põhisummas 1 143 774,58 eurot tagastamise tähtajaga 2 15.06.2020. Laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks lepiti kokku järgmiste tagatiste seadmises: N I OÜ garantii, kommertspant N I OÜ varale, kommertspantN S OÜ varale, kommertspant laenusaaja varale, laenusaajale kuuluvaH H OÜ osa pant ja käendaja isiklik käendus. Käendusleping sisaldub lepingu p-s 8, mille järgi käendaja vastutab laenuandja ees kõikide lepingust tulenevate laenusaaja nõuete täitmise eest solidaarselt laenusaajaga.

1.2. Laenuandja, laenusaaja ja käendaja sõlmisid 04.09.2020 kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega selliselt, et laen tagastatakse osamaksetega järgmistel tähtpäevadel:

28.02.2021, 30.04.2021, 30.06.2021 ja 10.11.2021. Kuna laenusaaja laenu tagastamise osamakseid ei teinud, esitas laenuandja 16.05.2021 laenusaajale ja tagatiste andjatele, sh käendajale, lepingu ülesütlemise avalduse ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude.

Laenuandja nõudis tähtaegselt tasumata laenu, varasemate laenulepingute järgset intressi, laenu intressi ja leppetrahvi ning viivise (kokku 1 535 267,90 eurot) tasumist kõigilt tagatiste andjatelt, sealhulgas laenusaajalt ja käendajalt solidaarselt. N I OÜ garantiikohustuse osalise täitmise tulemusena laekus laenuandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmisena 241 446,81 eurot.

1.3. Lepingu p-i 8.4 järgi on käendaja kohustatud täitma laenusaaja poolt laenuandja kasuks täitmata rahalised kohustused seitsme kalendripäeva jooksul arvates laenuandja kirjaliku teate saamisest. Tasumisega viivitamise korral on käendaja kohustatud tasuma laenuandjale viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kui lugeda, et käendaja sai laenuandja ülesütlemisavalduse kätte 17.05.2021, muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 24.05.2021. Laenuandjal on seega õigus nõuda käendajalt käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest viivist alates 25.05.2021.

1.4.Võlausaldaja esitas 14.04.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnikult käenduskohustuse täitmist. Pankrotihoiatuse esitamise seisuga oli laenuandjal laenusaaja vastu nõue 1 916 250 eurot. Lepingu p-i 8.2 järgi on käendaja vastutus piiratud 1 500 000 euroga. Seega on laenuandjal õigus nõuda võlgnikult lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 1 500 000 euro tasumist. Lisaks on laenuandjal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuvast kohustuse täitmisega viivitamisest. Laenuandjal on pankrotiavalduse esitamise seisuga käendaja vastu täitmata ja sissenõutavaks muutunud nõue 1 931 250 eurot (nõude põhisumma 1 500 000 eurot, millele lisandub viivis 431 250 eurot).

1.5. Võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineb võlausaldaja pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.

Võlausaldaja nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 16.05.2021 esitatud ülesütlemisavaldusega (kui lugeda, et käendaja sai laenuandja ülesütlemisavalduse kätte 17.05.2021, muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 24.05.2021). Seega ei ole võlgnik oma kohustust täitnud 30 päeva jooksul. Võlausaldaja hoiatas võlgnikku 14.04.2023 kirjalikult kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole ka seejärel kohustust täitnud.

1.6. Lisaks kinnitavad võlgniku maksejõuetust järgmised asjaolud:

-võlgnik on või on olnud juhatuse liige või osanik mitmetes äriühingutes, mis on pankrotis või makseraskustes, sh N HLD OÜ (millel on avalduse esitamise aja seisuga maksuvõlg 29 3 586,65 eurot), NA OÜ (pankrotis) ja N I OÜ (millel on avalduse esitamise aja seisuga ajatamata maksuvõlg 50 380,20 eurot).

-võlgnikul on avalduse esitamise aja seisuga ajatamata maksuvõlg 413 521,64 eurot;

-võlgniku suhtes toimub mitmeid täitemenetlusi;

-võlgnikul ei ole kinnisvara ega (võlausaldajale teadaolevalt) realiseeritavat vallasvara.

2.Maakohus võttis võlausaldaja maksejõuetusavalduse 23.05.2023 määrusega menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1500 eurot.

20.06.2023 määrusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks Martin Kruppi.

Võlgniku seisukoht 3. Võlgnik vaidles maksejõuetusavaldusele vastu. Võlgnik leidis, et võlausaldajal puudub võlgniku vastu lepingust tulenev nõue ning kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

3.1. Lepingus sisalduv käenduskokkulepe on tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuna võlgnik pandi käendama kohustusi, mida ta lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tegelikkuses ilmselgelt täita ei suutnud. Käenduse maksimumsumma 1 500 000 eurot oli võlgniku sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalne. Leping tervikuna on samuti heade kommete vastane ja tühine, kuna see on sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ja laenusaaja ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Võlausaldaja surus lepingut laenusaajale peale. Leping on sõlmitud käendajat ebamõistlikult kahjustavatel tüüptingimustel. Võlgnik on esitanud võlausaldaja vastu hagi võlausaldaja nõude puudumise tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9681).

3.2. Võlausaldaja on lepingut oluliselt ja korduvalt rikkunud, mistõttu võlgnik taganes lepingust siinses tsiviilasjas 02.06.2023 esitatud menetlusdokumendis. Seega ei ole võlgnik enam lepinguga seotud ega vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

3.3. Võlgnik tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-le 1 ja nõuab, et võlausaldaja nõude täidaks käendaja asemel võlausaldaja tütarühingN TM OÜ (kunaN TM OÜ on pärast lepingu sõlmimist laenusaaja kohustusega ühinenud). Võlgnik on esitanud võlausaldaja ja tema tütarühinguN TM OÜ vastu hagi sellise kohustuse täitmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9939).

4.Võlgnik esitas vastuväited ka võlausaldaja väidetele võlgniku maksejõuetuse kohta, samuti usaldusisiku aruandele ja kohtualluvusele.

5.Usaldusisik leidis 18.07.2023 aruandes, et võlgnik on maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot.

6.Pärnu Maakohtu 4.09.2023 määrusega jäeti maksejõuetusavalduse rahuldamata ja lõpetati asja menetluse. Maakohtu määruse kohaselt on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses ning vaidlus võlausaldaja nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

7.Tallinna Ringkonnakohtu 3.11.2023 määrusega maakohtu eelnimetatud määrus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Kohtu põhjendused 8. Vastavalt FiMS § 12 lg 1 teisele lausele kohaldatakse võlausaldaja maksejõuetusavaldusele pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama 4 võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Ühtlasi peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lg 2 p-des 1-5 kirjeldatud asjaoludest 9. Antud juhul tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu pooltevahelisest käenduslepingust (dtl

10). Käendusleping sisaldub Laenuandja, NA OÜ (laenusaaja) (pankrotis) ja käendaja vahel 09.04.2020 sõlmitud laenulepingu (leping) p-s 8, mille järgi käendaja vastutab laenuandja ees kõikide lepingust tulenevate laenusaaja nõuete täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab Laenusaaja poolt Laenuandjale tasumisele kuuluva põhisumma, intressi ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest.

VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning muu hulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Kuivõrd põhivõlgnik on rikkunud laenulepingus sätestatud kohustusi, vastutab võlgnik VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 järgi solidaarselt põhivõlgnikuga Laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest.

VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult käendajana põhivõlgniku kohustuste täies ulatuses täitmist. Käenduslepingu p 8.2 järgi on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 1 500 00 eurot ning kuivõrd võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu ületab käenduslepingust tulenevat vastutuse maksimumsummat, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult 1 500 000 euro tasumist.

Vastavalt Riigikohtu seisukohale (3-2-1-8-13 p 12) on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tulenev käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Antud juhul on vastavalt käenduslepingu p-le 8.4 käendaja tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma laenuandjale viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sellest tulenevalt on võlausaldajal võlgniku vastu viivisenõue summas 431 250 eurot (vt dtl 30 – viivisearvestus käenduskohustuselt).

Arvestades eeltoodut on võlausaldajal pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku vastu nõue kokku 1 931 250 eurot (1 500 000 eurot põhinõue + 431 250 eurot viivisenõue käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest).

10.Võlgnik leiab, et 9.04.2020 laenulepingus sisalduv käendusleping on tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuna võlgnik pandi käendama kohustusi, mida ta lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tegelikkuses ilmselgelt täita ei suutnud. Käenduse maksimumsumma 1 500 000 eurot oli võlgniku sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalne. Leping tervikuna on samuti heade kommete vastane ja tühine, kuna see on sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ja laenusaaja ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Võlausaldaja surus lepingut laenusaajale peale. Leping on sõlmitud käendajat ebamõistlikult kahjustavatel tüüptingimustel.

Võlgnik on esitanud võlausaldaja vastu hagi võlausaldaja nõude puudumise tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9681).

11.Kohus leiab, et võlgniku selline vastuväide on alusetu.

TsÜS 86 lg 2 p 1 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest 5 vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Antud juhul sõlmis võlgnik lepingu, mille alusel refinantseeriti temale kuuluva ja tema juhitud äriühingute varasemad kohustused uue laenuna. Võlgnik tagas laenu isikliku käendusega, mis sarnaste tehingute puhul ei ole ebatavaline. Laen tagati lisaks käendusele veel mitme erineva tagatisega. Võlgnik on tegutsenud erinevate äriühingute juhatuse liikmena ja omanikuna. Nagu võlgnik on kirjeldanud, iduettevõtjana tegutsemine oli seotud suurte riskidega kõikide osapoolt jaoks ja neid riske võeti teadlikult (dtl 85). Kohtu hinnangul ei anna võlgniku väited tehingu heade kommete vastasuse kohta koos kohtu ette toodud asjaolude ja tõenditega alust kahelda võlausaldaja nõude selguses.

Võlgniku väited, et käendusleping on vastuolus heade kommetega, ei ole usutavad: võlgnik on asunud seda väitma alles antud kohtumenetluses so ca 3,5 aastat hiljem lepingu sõlmimisest.

Samuti ei too käendatava kohustuse suurus kaasa tehingu tühisuse, olukorras kus võlgnik käendas enda äriühingu kohustust ja kohustus oli tagatud mitme erineva tagatisega (kommertspant, garantii jne). Võlgnik ei ole põhjendanud ega tõendanud, et esinesid näiteks erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu TsÜS § 86 lg 2 p 1 asjaolu või et käendusleping oleks sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et tegemist oli tüüptingimustega lepinguga või et võlausaldaja (või tema advokaadid) surus lepingut võlgnikule peale või milles see täpsemalt seisnes. Ringkonnakohus on 3.11.2023 määruses märkinud, et üksnes asjaolu, et võlgnik on samad väited esitanud võlausaldaja vastu esitatud negatiivse tuvastushagina (tsiviilasi nr 2-23-9681), ei välista võlgniku poolt siinses menetluses esitatud vastuväidete põhjendatuse hindamist.

12.Teine osa võlgniku vastuväidetest võlausaldaja nõudele puudutab laenulepingus sisalduva kompromissist ja käenduslepingust taganemist. Võlgnik väidab, et ta taganes lepingus sisalduvast käenduskokkuleppest siinses menetluses 2.06.2023 esitatud menetlusdokumendis (dtl 68–78), mistõttu ta käendusest tulenevate kohustuste eest enam ei vastuta. Võlgnik tugines käenduslepingust taganemisel lepingu rikkumisele võlausaldaja poolt, kusjuures võlausaldaja väidetavad rikkumised on seotud lepinguga otseselt mitteseotud asjaoludega. Võlgniku väitel on võlausaldaja teda pärast lepingu sõlmimist survestanud, et saada endale võlgniku väljatöötatud intellektuaalomandi ese, mistõttu jäi võlgnik olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis (esiteks, et võlausaldaja ei võta tema vastu ette õigusvastaseid ründeid, ning teiseks pooltevaheline õigusrahu).

Kohus leiab, et võlgniku vastuväited on asjakohatud. Kohus nõustub siinkohal võlausaldajaga selles, et võlgnik ei ole laenulepingus oleva kompromissi osapool ega saa sellest taganeda.

Kompromissi sõlmisid AS A kui võlausaldaja ja NA OÜ pankrotis alates 2.06.2021) kui põhivõlgnik. Samuti selles, et käendaja ei saa taganeda käenduslepingust põhjendusel, et võlausaldaja on rikkunud põhivõlgnikuga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ning et põhjendused kompromissi rikkumise kohta AS A poolt ei saa olla lepingust taganemise aluseks.

Kompromissis kujundati ümber NA OÜ laenusuhe.

13.Kolmas osa võlgniku vastuväidetest võlausaldaja nõudele puudutab seda, et võlgniku käenduskohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna võlausaldaja saaks kohustuse täitmist VÕS § 145 lg 1 alusel nõuda käendaja asemel põhivõlgniku kohustusega ühinenudN TM OÜ-lt.

Võlgnik on esitanud hagi võlausaldaja jaN TM OÜ vastu kohustuste täitmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9939). Harju Maakohus keeldus 11.08.2023 määrusega eelnimetatud hagi menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu (määrus on vaidlustatud). Kohtu hinnangul ei ole võlgniku vastavad väited asjakohased ning nende alusel ei saa nõustuda võlgniku seisukohaga, et võlausaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kui kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, 6 siis on nõue muutunud sissenõutavaks so antud juhul 16.05.2021 esitatud ülesütlemisavaldusega hiljemalt 24.05.2021. Antud juhul on kohustuse täitmise tähtaeg saabunud.

Märkimist väärib, et võlausaldaja nõue põhivõlgniku NA OÜ (pankrotis) vastu on tunnustatud pankrotimenetluses summas 1 538 467,90 eurot ning lisaks võlgniku käendusele on nõue põhivõlgniku vastu tagatud 13.04.2020 N I OÜ garantiikirjaga (käendusega) summas 800 000 euro ulatuses ning millest täitemenetluse käigus on laenulepingust tuleneva nõude täimiseks laekunud võlausaldajale 241 446,81 eurot.

14.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et võlausaldaja nõue on tõendatud, selle kujunemine arusaadav ja selge ning võlgniku vastuväited nõudele on põhjendamatud. Kohtu hinnangul on PankrS § 10 lg 1 järgi tuvastatud, et võlgniku maksejõuetus on põhistatud.

15.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Aruandest nähtuvalt on võlgnik perekonnaseisult lahutatud, tal on kolm alaealist ülalpeetavat.

Võlgnik töötab N HLD OÜ-s ning tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu N HLD OÜ-lt 1500 eurot (bruto).

Võlgnik on usaldusisikule avaldanud enda vara kohta järgmised andmed: - Võlgniku ja võlgniku endise abikaasa M Mp (endineV) ühisvarasse kuuluvad 50/50 põhimõttel osalused järgmistes äriühingutes:H H OÜ osa 2 500.- eurot, N HLD OÜ osa 2 500.- eurot,HY OÜ osa 2500.- eurot, Off G OÜ osa 4000.- eurot. - Võlgniku lahusvara hulka kuulub ka nõueN TM OÜ vastu summas 1 800 000 eurot. 11. oktoobril 2021. a AS A ja sel ajal ärinime W I OÜ (praegune ärinimiN TM OÜ) vahel sõlmitud kohustusega ühinemise lepingust ja VÕS § 148 lg 1 p-st 4 tulenevalt.

Usaldusisik märgib, et võlgnik on 2. juunil 2023. a kohtule edastatud vastuses (AS A 4. mai 2023. a maksejõuetusavaldusele V Ve pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasjas nr 2-23-6662) välja toonud, et võlgnikule ja temaga seotud juriidilistele isikutele kuulub immateriaalne vara (litsentsid, kaubamärgid, arvutiprogrammid, andmebaasid, patendid ja muud intellektuaalse omandi õigusega kaitstavad varad ja õigused) 1 250 000 euro väärtuses. Usaldusisikule edastatud vastuses võlgnik nimetatud vara ei märkinud.

Erinevate krediidiasutuste vastustest on usaldusisik tuvastanud, et võlgnik omab kontot: 1) ASis SEB Pank, mille saldo 04.05.2023 seisuga on 0,00 eurot. Kontol arestid 26 täitemenetlusest. 2) Swedbank AS-is, konto tühi, millel toimingud viimase viie aasta jooksul puudusid. 3) AS-is LHV Pank arvelduskontot, mille saldo 27.06.2023 seisuga on 0,03 eurot ja omab 4568.212 LHV Pensionifond XL (2. samba fond) osakut väärtusega 8 597,65 eurot.

Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit.

Võlgnikule ei kuulu Transpordiameti 21.06.2023. a vastuse kohaselt sõidukeid ega väikelaevu ega elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kinnisvara.

Äriregistri andmete omab võlgnik järgmiste äriühingute osasid:

7 Juriidilise isiku nimi ja registrikood H HO OÜ Võlgnik omab osa nimivääratuses 2500 eurot, mis moodustab 100% osakapitalist.

Äriregistris märge: sissemakset tegemata H OÜ O G OÜ ( NA AS ) Asutatud Võlgnik omab osa nimivääratuses 2500 eurot, mis moodustab 100% osakapitalist.

Äriregistris märge: sissemakset tegemata N HLD OÜ Märkus Osa Äriühingul on esitamata 2022 majandusaasta aruanne.

Äriühingu nimele on registreeritud kinnistud registriosa nr. XXXXX XXXXX Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanne.

2021 ja 2022 Asutatud Võlgnik omab osa nimivääratuses 2500 eurot, mis moodustab 100% osakapitalist.

Äriühingul on esitamata 2021 ja 2022 majandusaasta aruanne Äriühingul on maksuvõlg summas 25 815.36 eurot alguskuupäevaga 10.05.2022.

Võlgnik omab osa nimiväärtuses 4000 eurot, mis moodustab 50 % osakapitalist.

Äriregistris märge:

Asutatud sissemakset tegemata Äriühingul on esitamata 2022 majandusaasta aruanne.

2021. a oktoobris omas võlgnik 70% ühingu aktsiakapitalist NA AS-ile kuulub kaubamärk „NAS“, mis kehtib kuni 26.11.2028 Võlgnik on märkinud, et osalused kuuluvad endise abikaasa M Mp ühisomandisse põhimõttel 50/50.

Usaldusisik märgib, et andmed võlgnikule kuuluva NA AS aktsiate kohta pärinevad aastast 2021. a ning võlgnik pole usaldusisikule edastatud vastuses aktsiaid märkinud. Seega puudub kindlus vara olemasolu osas.

Võlgniku usaldusisikule andmeid talle kuuluvate äriühingute osade hinnangulise turuväärtuse kohta edastanud ei ole. Usaldusisik ei ole saanud anda hinnangut äriühingute osade väärtuse kohta, kuna äriregistrile on esitamata äriühingute viimaste majandusaastate aruanded.

Usaldusisik märgib, et äriregistrist nähtuvalt omavadH H OÜ ),HY OÜ ( ning O G OÜ ) võlgniku vastu osakapitali sissemakse nõuet.

Äriregistri andmete kohaselt on võlgnik kehtivalt seotud 13 äriühinguga Varad kokku 1 820 027 eurot, millest 1 800 000 eurot moodustabN TM OÜ vastu olev hüpoteetiline nõue.

Võlgniku kohustused Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et võlgnikul on alljärgnevad kohustused:

1)Solidaarkohustus (NA OÜ ja L B) Maksu- ja Tolliameti ees summas 408 521,64 eurot. Maksuja Tolliametiga on sõlmitud maksekokkulepe 5 000 eurot kuus, mida teenindabH H OÜ;

2)Solidaarkohustus (NA OÜ ja L B) summas 45 229,56 eurot. Kohustus tuleneb sissenõudja F M OÜ kasuks alustatud täitemenetluses nr 022/2020/5066 maksmisele kuuluvast sissenõudja nõudest summas 42 565,56 eurot, kohtutäituri põhitasust summas 2520,00 eurot ja menetluse alustamise tasust summas 144,00 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt kohtutäituriga kehtivat maksekokkulepet sõlmitud ei ole ning võlgnevus tasutakse hiljemalt 10. augustiks;

3)Täitemenetluses nr. 180/2022/572 tasumisele kuuluv notariaalne rahaline nõue summas 128 992,90 eurot. Kohustus tuleneb sissenõudja AGM kasuks alustatud täitemenetluses nr 180/2022/572 maksmisele kuuluvast sissenõudja nõudest summas 123 574,9 eurot, kohtutäituri põhitasust summas 5400,00 eurot ja menetluse alustamise tasust summas 18 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on kohtutäituriga sõlmitud kehtiv maksekokkulepe 2 000 eurot kuus, mida teenindabH H OÜ;

4)Solidaarkohustus (NA OÜ ja L B) summas 52 538 eurot Kohustus tuleneb sissenõudja HV osaühing kasuks alustatud täitemenetluses nr 027/2022/3047 maksmisele kuuluvast sissenõudja nõudest summas 50 000, kohtutäituri põhitasust summas 2520,00 eurot ja menetluse alustamise tasust summas 18 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on kohtutäituriga sõlmitud kehtiv maksekokkulepe 1 500 eurot kuus, mida teenindabH H OÜ;

5)J V, isikukood emale K K makstav igakuine elatis summas 300 eurot;

6)9 aprillil 2020. a sõlmitud käenduslepingust tulenevalt AS A ( nõuet summas AS A summas 1 916 250 eurot võlgnik ei tunnista ning ta on nõude Harju Maakohtus negatiivse tuvastushagi esitamise teel vaidlustanud.

Erinevate krediidiasutuste vastustest on usaldusisik tuvastanud, et võlgnik omab alljärgnevaid kohustusi:

1)AS SEB Pank on teavitanud, et võlgnikul on panga ees 04.05.2023 seisuga arvelduskonto kuutasu võlgnevus summas 0,90 eurot;

2)Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ees 27.06.2023. a seisuga sissenõutavaks muutnud lepinguline võlgnevus 413 521,64 eurot. Võlgnevuse tasumiseks võlgnikuga tasumisgraafikud sõlmitud ei ole. 3. novembril 2022 sõlmitud lepinguga nr 13-7/01134-21 on võlgnik võtnud solidaarse vastutuse NA OÜ maksuvõla tasumise eest. Maksu- ja Tolliamet on MKS § 42 alusel hakanud NA OÜ maksuvõlga nõudma võlgniku käest.

Võlgnik 2020 ja 2022.aasta eest tuludeklaratsioone esitanud ei ole. Võlgniku ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot.

Võlgnik töötab alates 01.03.2023. a töölepingu alusel N HLD OÜ-s, kes on deklareerinud aprill ja märts 2023. a võlgniku eest igakuist brutotöötasu summas 1 500 eurot.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 04.11.2022. a vastuse kohaselt on võlgniku suhtes avatud ning menetluses järgmised täitemenetlused :

Täitetoimi k Täitedoku mendi nr Büroo Sissenõudja Nõude liik 180/2022/ 572 (Menetlus es) 1057 kohtutäitur Enno Kermik AGM 181/2010/ 692 2-0925203 kohtutäitur Õnne Pajur A FG OÜ Notariaalne rahaline nõue (viivist arvestatakse), Notariaalne rahaline nõue (viivist arvestatakse) Võlanõue tsiviilasjas (viivist ei arvestata) Nõuete ja Nõuete jääk tasude algsumma 128 992,90 127 992,90 691,20 691,20 9 (Menetlus es) 181/2005/ 764 (Menetlus es) 022/2022/ 4533 (Menetlus es) 022/2022/ 4556 (Menetlus es) 022/2020/ 5066 (Menetlus es) 022/2022/ 4753 (Menetlus es) 022/2022/ 4592 (Menetlus es) 027/2022/ 3047 (Menetlus es) 2-1-170/05 kohtutäitur Õnne Pajur aktsiaselts A M OÜ Võlg (viivist ei arvestata) 5 310,23 4 128,64 2-2015417 kohtutäitur Elin Vilippus SK Võlanõue tsiviilasjas (viivist arvestatakse) 125,00 125,00 2-2015417 kohtutäitur Elin Vilippus VS Võlanõue tsiviilasjas (viivist arvestatakse) 125,00 125,00 2-20-4879 kohtutäitur Elin Vilippus F M OÜ Võlanõue tsiviilasjas (viivist ei arvestata) 27 679,50 27 679,50 2-2015417 kohtutäitur Elin Vilippus TM Võlanõue tsiviilasjas (viivist arvestatakse) 127,21 127,21 2-2015417 kohtutäitur Elin Vilippus RE Võlanõue tsiviilasjas (viivist arvestatakse) 125,00 125,00 2721 kohtutäitur Risto Sepp HV OÜ 50 000,00 Notariaalne rahaline nõue (viivist arvestatakse) 50 00,00 J I OÜ on usaldusisikut teavitanud, et J I OÜ menetluses on GA OÜ nõue kogusummas 1190,63 eurot (põhisumma: 540,00 eurot, viivis: 456,23 eurot (0,023% päevas, sissenõudmiskulu: 194,40 eurot).

Kohustused võlgniku esitatud andmetel kokku 640 282,10 eurot, kohustusi kokku usaldusisikule esitatud andmete kohaselt 2 578 345 eurot (LISA 2- võlanimekiri).

Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Usaldusisik on tuvastanud, et Kuressaare notar Anne Heinsaare juures 02.07.2020 sõlmitud Kinnistu tasuta võõrandamise leping ja asjaõiguslepingust (edaspidi Leping 1) nähtub, et võlgnik ja võlgniku abikaasa M V, on kinnistu tasuta võõrandanudN S OÜ-le ( kusjuures tehinguväärtuseks on Leping 1 punktis 3.2. hinnatud 65 000 eurot. Leping 1 sõlmimisel hetkel oli N S OÜ ( ainuosanik ja juhatuse liige M V ( Kuressaare notar Anne Heinsaar juures 04.03.2021 juures sõlmitud Kinnistu tasuta võõrandamise leping ja asjaõiguslepingust (edaspidi Leping 2) nähtub, etN S OÜ ( on kinnistu tasuta võõrandanud H H OÜ-le Usaldusisik märgib, et nimetatud tehingute osapoolteks on võlgnik endise abikaasaga ning võlgnikuga seotud äriühingud. Lepingute sisust nähtub, et lepingute esemeks olnud kinnistu registriosa nr. XXXXX on tasuta võõrandatud võlgnikule kuuluvale äriühinguleH H OÜ, seega kuulub kinnistu võlgniku vara hulka. Siiski on kinnistule seatud Leping 1 sõlmimisele järgevalt hüpoteek summas 72 000,00 eurot TVE OÜ kasuks, hüpoteek summas 20 000,00 eurot H K kasuks ning hüpoteek summas 80 000,00 eurot KCK OÜ ( kasuks. Seega vajavad tehinguid täiendavat analüüsimist.

Täpsema hinnangu tagasivõitmise võimaluste kohta saab anda järgnevas menetluses.

Kokkuvõte 10 Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 1 820 027 eurot ning kohustusi on summas 2 578 345 eurot, millest 640 282,10 eurot tasub võlgnikule kuuluvH H OÜ.

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi summas 1 558 662 eurot ning vara kokku 1 820 027 eurot, millest 1 800 000 eurot moodustabN TM OÜ vastu olev hüpoteetiline nõue.

Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud võlgnikuga seotud äriühingute NA OÜ kohustuste tagamiseks erinevate võlaõiguslike tagatiste andmine.

Võlausaldaja on kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses avaldanud soovi kuulutada välja võlgniku pankrot.

Usaldusisik on seisukohal, et esinevad PankrS § 1 lg 2 sätestatud asjaolud, st võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Usaldusisik märgib, et võlgniku vara moodustub ühisvara hulka kuuluvate äriühingute osalustest ning hüpoteetilisest nõudestN TM OÜ vastu, mille sissenõutavus tuleb kindlaks teha edaspidises kohtumenetluses. Võlgnik pole suutnud usaldusisikut veenda ega ole esitanud tõendeid, mis tõendaks, et temale kuuluvad äriühingute osalused omavad reaalset turuväärtust (võlgnik on ise hinnanud osakute väärtuseks nende nimiväärtuse). Äriregistrist nähtub, et võlgnik (juhatuse liikmena) on jätnud äriühingute nimel majandusaasta aruanded äriregistrile edastamata ning äriühingute äriregistri kaartidelt nähtuvad äriühingute ainsa varana osakapitali sissemakse nõuded osanike sh. võlgniku vastu. Usaldusisikule teadolevalt omab võlgnikule kuuluvatest äriühingutest ainsana reaalset väärtustH H OÜ osa, kunaH H OÜ-le kuuluvad kinnistud ja osalused kolmandates äriühingutes. Kuid kinnistusraamatust nähtub, etH H OÜ-le kuuluvad kinnistud on koormatud erinevate isikute kasuks seatud hüpoteekidega. Usaldusisiku jaoks on ebausutav, etH H OÜ on suuteline tasuma võlgniku eest võlgniku poolt avaldatud kohustused summas 640 282,10 eurot. See tegevus on seotud ka maksuriskiga, mis võib kokkuvõttes suurendada ka võlgniku kohustusi. Võlgniku kohustuste eest solidaarselt vastutav juriidiline isiku NA OÜ suhtes on välja kuulutatud pankrot ning L B ( XXXXXXXXXX) poolt nõuete osaline rahuldamine on väheusutav.

16.Mis puutub võlgniku vastuväidetesse usaldusisiku aruandes toodud hinnangutele mh võlgniku varalisele seisule so võlgniku kuuluvate ettevõtete väärtuse ning tema oskusteabe ja tuleviku töö panuse väärtuse osas, siis need jätab kohus siinkohal tähelepanuta, sest nendele tuleb võimalusel täpsem hinnang anda edasise menetluse käigus, sest äriregistrile on esitamata äriühingute viimaste aastate majandusaruanded ja haldurile muud andmed. Mis puutub võlausaldaja nõuet ja sellega seotud võlgniku vastuväidet, siis selles osas on kohus oma seisukoha andnud eespool.

Võlgniku Harju Maakohtule esitatud hagi AS A vastu tuvastamaks, et võlgnikul puudub 9.04.2020 käenduslepingust tulenevad rahalised nõuded võlgniku vastu, ei ole käesoleva ajani menetlusse võetud. Kohtul puudub alus kahelda usaldusisiku aruandes toodud järeldustes võlgniku varalise seisu osas. Kohus leiab, et usaldusisik on piisava kogemusega ja kvalifikatsiooniga, tema igapäevatöö on seotud erinevate varade, sh nõuete, hindamisega ja võõrandamisega. Kohus nõustub usaldusisiku arvamusega võlgniku varade tegelike väärtuste osas. Lisaks ei ole võlgnik oma teistsuguseid hinnanguid oma varade väärtuse osas millegagi tõendanud. Võlgniku maksevõime väljaselgitamisel maksejõuetusavalduse menetluses peab kohus hindama võlgniku vara konservatiivsuse põhimõttest lähtudes. Võlgniku esile toodud asjaolude pinnal ei võimalda kohtul hinnata vara väärtust usaldusisiku hinnangust suuremana.

17.Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, on kohus seisukohal, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).

Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, 11 kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS § 15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine. Kohus loeb maksejõuetusavalduste, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et V V on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

18.Tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

19.Pankrotihaldur Martin Krupp andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta täidab võlgniku usaldusisiku ülasandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus V Vt enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

20.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

21.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

22.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, 12 võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Martin Krupp andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Martin Krupp täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt käesoleva määruse resolutsioonis märgitud kuupäeval, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

23.Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9) 24. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 25. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses 13 ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

26.PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

27.Usaldusisik Martin Krupp on esitanud 18.07.2023 ja 15.08.2023 tasunõude 21,5 töötunni eest kokku summas 2580 eurot (arvestusega 1 tund =120 eurot), millele lisandub käibemaks 516 eurot, kokku 3096 eurot. Menetlusosalised ei ole usaldusisiku tasunõuetele vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 3096 eurot (sh käibemaks).

28.Vastavalt FiMS § 54 lg 9 ja usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o S OÜ arvelduskontole Usaldusisiku tasust 1500 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiidi arvel. Ülejäänud osas tuleb usaldusisiku tasu välja maksta pankrotivara arvelt.

29.FiMS § 8 lg 1 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muuhulgas menetluskulud ja PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-23-13, p 11). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankroti väljakuulutamise korral pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab võlausaldaja menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 14

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.