Obsah (5)

§ 477§ 466§ 173§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17060 Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad Menetluse liik j

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
2. Avalduse ja asja materjalide kohaselt on täiteasjas nr 034/2009/1658 täitedokumendiks Harju Maakohtu 14.07.2009 maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-08-85340, mis kuulub viivitamata täitmisele (dtl 28-29). Vastavalt kohtutäituri selgitusele ja kohtule esitatud tõendile on avaldus maksekäsu määruse täitmiseks esimest korda kohtutäiturile esitatud 31.07.2009 (dtl 30).
3. Kuni
4. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates
5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne
6. aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 sõnastus oli järgmine: „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Seega algas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine 31.07.
8. Alates
9. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
10. aprilli
11. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne
12. aprilli 2011 2 2-23-17060 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
13. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seadusandja sooviks oli aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega (vt Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13).
16. Harju Maakohtu 14.07.2009 maksekäsu määrusest tsiviilasjas nr 2-08-85340 tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni
17. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 31.07.
18. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega
19. märtsil 2011 aegunud. VÕSRS § 9 lg 4 järgi hakkas
20. aprillist 2011 nõudele kehtima aegumise tähtaeg 10 aastat, mis lõppes 05.04.
21. Avaldaja, kohtutäitur ega puudutatud isik ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr 034/2009/1658 teatavaks saanud.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.
23. Täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 034/2009/1658 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada. Kohus märgib, et TMS § 2231 lg 6 alusel ei vabasta avalduse rahuldamine võlgnikku täitekulude kandmisest.
24. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude tekkimisele pole menetlusosalised ka tuginenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3