Obsah (11)

§ 423§ 425§ 197§ 426§ 427§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 175

2-22-138010 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-138010 Tsiviilasi S. O. hagi V. O. vastu võla j

) § 197 näeb ette, et kohus määrab sama seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

§ 423

lg 1 p 12 sätestab täiendavalt, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 425lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

Antud asjas kohustas kohus hagejat 15.09.2023. a määrusega andma kostja menetluskulude katteks tagatise summas 2000 eurot 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus jõustus seda vaidlustamata. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei tasunud. Kohus leiab, et kuna hageja kohtu määratud tähtajaks kostja menetluskulude katteks nõutud tagatist ei andnud, siis tuleb

§ 197ja § 423 lg 1 p 12 alusel jätta hagi läbi vaatamata.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kostja taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 426

-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 427

järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162näeb ette üldise menetluskulude jaotuse hagimenetluses.

Vastavalt

§ 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§-s 168 on eraldi ette nähtud menetluskulude jaotuse menetluse lõpetamise ja hagi läbi vaatamata jätmise puhul.

§ 168

lg 2 järgi kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKm 26.01.2011. a nr 3-2-1-142-10, p 9) avaldanud seisukohta, et menetluse lõpetamisel tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162

lg-t 4, mis lubab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3 Käesolevas asjas jätab kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei andnud kostja menetluskulude katteks tagatist. Arvestades asjaolusid on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks

§ 162lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamist.

Hageja avaldab 15.11.2023. a esitatud vastuses seisukohta, et menetluskulude tema kanda jätmine on ebaõiglane olukorras, kus tema on teinud ära soojustustööd, aga ei ole selle eest kostjalt raha saanud. Sisuliselt tugineb hageja hagi aluseks olevatele asjaoludele. Antud juhul aga kohus hagi sisuliselt ei lahenda, vaid jätab hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole põhistanud selliste asjaolude esinemist, mille põhjal saaks hinnata, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 9.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja on esitanud kohtule 14.11.2023. a oma menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindajae tasu summas 1925 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud taotletud ulatuses on põhjendatud. Vastavalt

§ 138

lg-le 1 ja § 144 p-le 1 on tsiviilkohtumenetluses menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat R. V.. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi kokku 13,75 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) 21.12.

1. a - taotlus menetluskulude tagatise määramiseks, tõendite komplekteerimine – 2,5 tundi; 2) 02.02.
2. a - asja materjalidega tutvumine, infovahetus kliendiga, vastuse koostamine hagiavaldusele – 3 tundi; 3) 25.04.
3. a - ettevalmistus istungiks, hageja esitatuga tutvumine, infovahetus kliendiga, osalemine istungil – 4 tundi; 4) 24.05.
4. a - teate koostamine kohtule – 0,25 tundi; 5) 14.06.
5. a - tutvumine hageja esitatud dokumentidega, tõendite koondamine, seisukohtade ja taotluste koostamine kohtule – 3,5 tundi; 6) 14.11.
6. a - tutvumine hageja esindaja teatega, kohtumäärusega, infovahetus kliendiga, menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi. Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnihindega 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, saab ta käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb kostja menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, asja keerukust ja mahtu saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostja lepingulise esindaja toimingud, samuti ajakulu neile toimingutele vajalikuks ja põhjendatuks. Arvestades esindaja toiminguid ja menetluse asjaolusid, ei saa kohtu hinnangul hinnata märgitud esindaja ajakulu ülemääraseks ega ebavajalikuks. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust, mahtu ja ka kostja esindaja kvalifikatsiooni, saab lugeda põhjendatuks esindaja tasumäära, mis on 140 eurot ilma käibemaksuta ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab sarnastes asjades keskmiselt taotletava advokaadist lepingulise 4 esindaja tasumäärale. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 13,75 tunni eest kokku summas 1925 eurot ning määrab kindlaks kostja menetluskulud nimetatud summas. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 1925 eurot kostja kasuks hagejalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5