1.8. Pooltele on teada
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed.
lg 2 alusel kokku leppinud, et loobuvad määruse peale määruskaebust esitamise õigusest. MENETLUSE KÄIK Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 17.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2239,34 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 24.11.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A T esitas 01.12.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (
Kohus kohustas 14.12.2023 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul. 19.12.2023 esitasid avaldaja ja võlgnik kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3).
lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle
lg 1 p 3 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissileping kinnitada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas
lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt
§-st 432 on menetluse kompromissiga lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Avaldaja ja võlgnikud soovivad välistada määrusele edasikaebamis õiguse. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele
Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud sisalduvad kompromissiga kokkulepitud summas. Kommpromissis nimetamata osas jäävad menetluskulud vastava menetlusosalise enda kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 3 sätestab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega ei saa kohus tagastada avaldajale poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivust ning avaldaja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
lg 8 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.