← Eesti

2-22-143446/11

Obsah (9)§ 317§ 162§ 174§ 138§ 172§ 175§ 218§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. november 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasj

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 9. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. R. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 30. jaanuaril 2023 ja hagi täpsustused 16. märtsil 2023, 30. mail 2023 ning 14. juunil 2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 135,77 eurot, viivised 53,54 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja 2

(5)viivise alates
  1. aprillist 2023 kuni põhivõla 135,77 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 27.01.2021 Tele2 liitumislepingu nr 852918531, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 01.02.2021 Tele2 liitumislepingu nr 852918531, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 07.04.2021 Tele2 liitumislepingu nr 852918531, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 02.10.2021 Tele2 liitumislepingu nr 852918531, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Vastavalt üldtingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Tele2 ees summas 135,77 eurot. Lepingu üldtingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu, on Tele2-l õigus leping üles öelda. Tuginedes üldtingimuste p-le 3 piiras Tele2 kostja teenused alates 28.03.2022 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 16.05.
  2. Tele2 loovutas 22.07.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale ehk Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Kostja võlgneb hagejale lepingutest tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlg: 135,77 eurot; 2) viivised 05.04.2023 seisuga 53,54 eurot. Vastavalt hageja üldtingimustele arvestab hageja viivist 0,05% päevas põhivõlgnevuselt. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 25 eurot, kuna kostjale on saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja.
  3. Kohus võttis hagi menetlusse
  4. juunil
  5. Kostjale toimetati
  6. septembril 2023 hagiavaldus koos lisade ja täpsustustega ning menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte avalikult väljavõtete avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 317lg 5 järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. oktoobril
  2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. 4.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 3

(5)5.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 5.1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot. 5.2.

§ 172

lg 9 viimase lause ja § 4842 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. 5.3. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 420 eurot (sh käibemaks).

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi, kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et nendele toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 4 lk; esitatud tõendite maht üle 40 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Hageja märkis hagis, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 420 eurot (3,5*120). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 540 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot (sh käibemaks). 5.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 4

(5)6.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.