2-23-16256/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16256 Hagi ese K. K. hagi Ü. K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. K. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: Ü. K. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kohtuistungi aeg
2. detsember 2023 Protokollija Kohtuistungisekretär K. K. RESOLUTSIOON
3. Rahuldada K. K. hagi.
4. Lahutada K. K. ja Ü. K. vahel XXX XXX poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne XXX.
5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (TsMS § 630 lg 2). ASJAOLUD Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on
7. novembril 2023 K. K. (hageja) poolt esitatud hagi Ü. K. (kostja) vastu nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX XXX poolt. Abielulised suhted lõppesid kohati XXX, kui kostja ära läks. Kostja tuli tagasi XXX aasta alguses, kuid kadus siis jälle nädalateks. Kostja otsustas XXX aasta suve lõpus, et soovib elada koos teise naisega, kellega on olnud koos juba aasta aega. Poolte abielust on sündinud kaks last. Kostja nõustus XXX vastuses abielu lahutamisega. Hageja väide, et abielulised suhted lõppesid üle aasta tagasi on tõene. Väide, et kostja läks periooditi hageja juurde tagasi sooviga abielulisi suhteid jätakata, on väär. Kostja läks tagasi hageja manipulatsioonide tõttu. Kostja on soovinud abielu lahutada perekonnaseisuametis. XXX kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning selgitas, et tema ei soovi leppida. Kostja ei soovinud samuti leppida ning nõustus abielu lahutamisega. KOHTU SEISUKOHT Hageja ja kostja vahel on XXX XXX poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne XXX (tõendatud rahvastikuregistri väljavõttega). Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades hagiavalduses toodut ning poolte poolt kohtuistungil avaldatut, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja on toonud abielu lahutamise põhjusena välja, et kostja on pere juurest lahkunud ning elab teise naisega. Kostja kinnitas hageja väiteid abieluliste suhete lõppemise ja ühisest elukohast lahkumise kohta. Pooled ei avaldanud leppimise soovi. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et poolte vahel XXX XXX poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne XXX, tuleb lahutada. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohtuistungil leppisid pooled kokku edasikaebeõigusest loobumises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Seega ei või pooled käesolevale otsusele apellatsioonkaebust esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid TsMS § 164 lg 2 järgi alust kulude jagamiseks erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 3 on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb poole riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus, milles tuleb ära näidata mh saaja ja arveldusarve number, kellele riigilõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2/2